Prognoosisin, et Eestis taaskohanemisele võivad mõningast mõju avaldada ka võrgustikud Soo-mes. Mida tugevamad kontaktid jäid Soome, seda tõenäolisemalt elatakse ka Eestis tagasi olles harg-maist või hübriidset elu ehk elatakse n-ö paralleel-selt nii Eestis kui ka Soomes või luuakse endale sobiv hübriidne ruum. Intervjuudest selgus, et nagu Soo-mes kohanemises, on ka kodumaal taaskohanemi-ses mänginud olulist rolli võrgustikud. Toodi välja, et taaskohanemine on olnud kergem olemasolevate ja uute kontaktide tõttu. Taaskohanemine kodu-maal on olnud keerulisem neil informantidel, kellel on Soomes endiselt tugevad võrgustikud (vanemad, vennad-õed, sõbrad, kolleegid jne). David Bartrami
20 Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Rein Ruutsoo. Eesti-Soome harg-maise ruumi võimalused ja ohud. — Riigikogu Toimetised, 2012, nr 25, lk-d 124–133.Vt http://www.riigikogu.ee/rito/index.
php?id=16111&op=archive2.
21 Monika Metykova. Only A Mouse Click Away from Home: Transna-tional Practices of Eastern European Migrants in the United Kingdom.
— Social Identities, 2010, Vol. 16, nr 3, lk-d 325–338.
22 Tiziano Bonini. The Media As ‘Home-Making’ Tools: Life Story of a Filipino Migrant In Milan. — Media, Culture & Society, 2011, Vol. 33, nr 6, lk-d 869–883.
jt sõnul arvatakse, et üldjuhul on kodumaalt lahku-mine oluliselt keerulisem protsess kui kodumaale naasmine, kuid tegelikult on neil kahel protsessil väga palju ühist ning tavaliselt ei ole päritoluriiki tagasi kolimine sugugi lihtne.23 Intervjuude põhjal saab öelda, et enamasti ei tekkinud tagasirändajatel raskusi elukoha või töö leidmisel, sest sellealane in-fo saadi peamiselt võrgustikest. Kohanemisraskus-tena nimetati mõttemustrite ja väärtushinnangute muutumist, mis ei võimaldanud suhestuda kodu-maa ühiskonnaga ja seetõttu raskendas Eesti ellu taasintegreerumist. Näiteks ei mõistetud enam Eesti teeninduskultuuri, eestlaste kitsarinnalisust ja ebatolerantsust teiste suhtes. Ühtlasi toodi välja, et taaskohanemist on raskendanud sotsiaalne tõrjutus — tagasirännanuid peetakse mõnevõrra võõraks, ei võeta kohe omaks. Ühtlasi saab öelda, et mõned informandid olid Soomes elades loonud n-ö hübriidse identiteedi, mis Homi Bhabha järgi kuju-neb hargmaises ruumis, kus toimivad kaks kultuu-ri.24 See tähendab, et mõned informandid tundsid end küll eestlasena, kuid võtsid üle soomelikud käitumismustrid (tolerantsus, rahulikkus), millest tulenevalt oli hilisem kohanemine Eestis keerukam, s.t enam ei suudetud eestlastega samastuda.
Nagu uues ühiskonnas kohanemise puhul-gi, eeldasin, et ka taaskohanemist kodumaal võib kergendada meedia. Prognoosisin, et igapäevase suhtluse hõlbustamiseks võib kasu olla sotsiaalmee-diast, mis aitab hoida kontakte inimestega, kellega suheldi ka Soomes, leida uusi või otsida üles vanu kontakte. Prognoosisin, et internet (nt CV-keskus jt tööportaalid) ja sotsiaalmeedia (nt Facebookis ringlevad töökuulutused või töö otsimise grupid) võivad töö otsimisel kasuks tulla. Sõltuvalt töö eri-pärast võib meedia abiks olla ka töö tegemisel (nt guugeldamine). Eeldasin, et meedia võib kasuks tul-la ka praktilise informatsiooni otsimisel (nt juhiloa ümbervahetamine) ning eestikeelsete uudiste jälgi-misel. Nii nagu kohanemisel Soomes, pidas ka Eestis taaskohanemise puhul paika prognoos, et meedial on siin üsnagi oluline roll. Peamise tulemusena joo-nistus välja, et nii traditsioonilise meedia kui ka per-sonaalsete meediakanalite (nt Facebooki) jälgimine on võimaldanud tagasirändajatel ennast paremini
23 David Bartram, Maritsa Poros ja Pierre Monforte. Key Concepts in Migration. London: Sage 2014.
24 Homi K. Bhabha. The Location of Culture. London: Routledge, 1994.
B rit ta Sepp
kurssi viia Eesti ühiskonnas toimuvaga ja seeläbi on kohanemine olnud hõlpsam. Samuti võis täheldada meedia ja interneti positiivset mõju keeleõppele ja keelekasutusele (nt õigekirjale), mis tuli kasuks neile informantidele, kelle eesti keele oskus oli Soomes olles kehvemaks muutunud. Tulemustest selgus, et Soomest tagasirännanud eestlased muut-sid suurel määral oma meediakasutuse praktikaid.
Kui Soomes jälgiti nii Eesti kui ka Soome meediat, siis kodumaal oli Soome meedia jälgimine oluliselt vähenenud. Enamik tagasirännanuid ei jälginud teadlikult Soome meediat, kuid olid vähemal või rohkemal määral Soomes toimuvaga kursis sot-siaalmeedia ja kommunikatsioonivõrgustike kaudu.
Seevastu personaalsete meediakanalite kasutamise praktikad olid suuresti jäänud sellisteks, nagu need olid Soomes. Suhtlemaks Eestis elavate inimeste-ga, kasutatakse peamiselt sotsiaalmeedia kanaleid, nagu Facebook, Instagram, Twitter, SnapChat, WhatsApp, Skype, Gmail. Soomes elavate
tuttava-tega suheldakse peamiselt Facebooki ja e-posti abil, lähedastele peamiselt helistatakse (sh Skype’is ja Facetime’is).
Lisaks eespool nimetatud kohanemisraskustele selgus küllaltki huvitav asjaolu, nimelt et kohane-misprotsessi Eestis on teinud keerulisemaks puudu-lik praktiline info (nt autojuhiloa ümbervahetamise või keeleeksami kohta jms). Valdavalt toodi välja, et kui Soome integreerumisel leiab küllaltki palju toetavat eestikeelset infot erinevatelt veebilehte-delt (nt infopankki.fi) ja Facebooki gruppidest (nt FinEst-Eestlased Soomes jt), siis lehekülgedest, mis sisaldaksid infot tagasirände ja hilisema kohane-mise kohta Eestis, tunti puudust. Kõik informan-did arvasid, et tagasirännanud eestlastele võiks olla portaal (või muu infokogum, veebileht), kust leida põhilist informatsiooni, mis toetaks tagasirännet ja hilisemat kohanemisprotsessi. See näitab, et praegused tagasirännet (ja mõneti ka hilisemat kohanemist) toetavad veebilehed, nagu nt www.
talendidkoju.ee, ei ole migrantide kohanemist Eestis hõlbustanud, sest enamikul juhtudel ei ole tagasirändajad nendest lehtedest teadlikud.
Järeldused
Põhijäreldusena ilmnes, et kodumaalt lahkumi-se ja kodumaale naasmilahkumi-se otsust mõjutavad
pea-miselt võrgustikud ning neis kätketud tugevad ja nõrgad sidemed teiste eestlastega nii Soomes kui ka kodumaal. Ühtlasi mängivad rändeotsuse tege-misel olulist rolli eri sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Arenenud IKT-võimaluste tõttu on meedia ja võrgustike mõju rände puhul segu-nenud. Rändeotsuse tegemisel on suur osa olnud personaalsetel suhtluskanalitel (nt Facebook), mille kaudu on informandid hoidnud sidet võrgustikes olevate kontaktidega. Uuringust selgus, et tradit-siooniline meedia (TV, raadio, ajalehed) ei ole in-formantide rändeotsusele märkimisväärset mõju avaldanud.
Selgus, et Soomes elavad eestlased on suht-luspraktikate poolest hargmaised migrandid, kes jälgivad mõlema riigi meediat ning kellel on kommunikatsioonivõrgustikud mõlemas riigis.
Hargmaine eluviis Soomes võib avaldada mõju tagasirändeotsusele. Ühest küljest võib tagasiränne kodumaale hargmaise eluviisi tõttu olla lihtsam. See tähendab, et Soomes elades on säilinud võrgustikud kodumaal ning Eesti meedia jälgimise tõttu ollakse kodumaal toimuvaga hästi kursis. Teisalt ei pruugi väljarännanutel tekkida vajadust kodumaale naasta, sest Soomes on loodud tugevad võrgustikud ning informantidel on laialdaselt võimalusi toimida korraga nii Soome kui ka Eesti ühiskonnas. In-tervjuudest selgus, et kuigi praegu Soomes elavad informandid ei ole kodumaale naasmise mõttest loobunud, ei näi tagasitulekuotsus (ja selle kiirus) sõltuvat võrgustikest, vaid eeskätt sobiva töökoha leidmisest.
Nii kohanemisel Soomes kui ka taaskoha-nemisel Eestis mängivad samuti peamist rolli kommunikatsioonivõrgustikud ja nende tugevus.
Uuringust selgus, et võrgustikes kätketud tugevatel sidemetel on oluline roll kindlustunde ning sotsiaal-se toetusotsiaal-se tekitamisotsiaal-sel. Ühtlasi on võrgustikest abi olnud praktilise informatsiooni saamisel ja töökoha leidmisel. Nii kohanemisel Soomes kui ka taasko-hanemisel Eestis on abiks olnud eri infokanalid — traditsiooniline meedia ja internet (nt keeleõppel, igapäevase informatsiooni saamisel, tööotsimisel), samuti personaalsed meediakanalid (kontaktide säilitamisel ja loomisel, igapäevasel suhtlusel ja in-formatsiooni saamisel).
Tuginedes uurimisküsimustele ja tulemus-tele, tegin ettepanekud, mis võiksid olla abiks
111 tagasirändeprotsessi kergendamisel ja Eestis
taas-kohanemisel:
• teha suunatud tööpakkumisi Soomes elava-tele eestlaselava-tele (nt kasutada selleks Eesti mee-diat ja Soomes elavatele eestlastele mõeldud kanaleid — Facebooki grupid, raadiokana-lid);
• suhtuda ühiskonnas tagasirännanutesse kui ressurssi Eesti jaoks, mitte kui võõrastesse.
Sellele aitaks kaasa neutraalsem,
tasakaa-lustatum meediakajastus Soomes elavatest eestlastest;
• luua tagasirännanutele kasulik veebileht/
infokogum (nt Facebooki grupp), milles on praktiline info tagasirände ja hilisema ko-hanemise kohta (või tuua mõni olemasolev infokogum rohkem esile). Sealjuures on olu-line, et rändlejad saaksid omavahel kogemu-si jagada ja nõu kükogemu-sida;
• uurida põhjalikumalt tagasirännanud eest-laste probleeme ning aidata leida lahendusi.
B rit ta Sepp
113
A J A K I R J A N I K U T Ö Ö
Mitu noort Eesti ajakirjanikku on tunnistanud töö autorile, et tunnevad erialasel tööl suurt läbipõle-misohtu ja et sageli esinevat töökohustustega seotud hetki, mil ajakirjanik mõtleb endamisi: „On see töö mu aega, eraelulisi ohverdusi ja kõrget stressi väärt?
Kas ei oleks lihtsam töötada mõnel muul ametiko-hal?“
Oma kolmeaastase töökogemuse põhjal trüki- ja veebiajakirjanduses kuulsin nii sedalaadi mõtete sagenemist kolleegide seas kui ka juhtide arvamus-avaldusi, et paljude ajakirjanike lahkumine Eesti (era-)meediast kommunikatsiooni- või muusse valdkonda on suur probleem. Ajakirjanduses võib töötajate lahkumise tagajärjel tekkida teadmiste, optimismi ja professionaalsuse vaakum.
Seetõttu otsustasingi uurida põhjusi, miks on Eesti ajakirjanikud — olenemata ametikohast või toimetusest, kus töötatakse — läinud viimasel kol-mel kümnendil teise valdkonda tööle.
Minu töö üritab pakkuda võimalikult laia põh-justespektrit, jäädes üldistuste tegemisega siiski ettevaatlikuks väikese valimi (12 inimest) ja aja-kirjanike erinevate tööperioodide tõttu. Uurisin lahkumise põhjuseid ajakirjanikelt, kes töötasid ajakirjanduses 1990., 2000. ja 2010. aastatel, sidudes seda põhistatud teooriaga.