Töö meetodiks valis autor semi-struktureeritud ekspertintervjuud. Lähtudes ülaltoodud uurimisküsimustest, soovis autor intervjuudes saada vastuseid küsimustele, mis võimaldaksid intervjuusid hiljem võrrelda ning tuua välja vastuste sarnasusi ja erinevusi.
Samas sooviti jätta vastajale piisavalt vabadust nelja põhiteema (sõda, informatsioon, infosõda ja ajakirjandus) käsitlemisel, mis annab tööle kindlasti lisaväärtust. Intervjuude küsimustik on ära toodud LISAs 1.
Töö empiirilises osas on kasutatud andmete kvalitatiivse analüüsi meetodit. Tesch (1991:
17-25, Dey 1993: 2 kaudu) toob välja, et kvalitatiivse analüüsi puhul on võimalik eristada kolme peamist lähenemist. Esimeseks on keelepõhine (language-orientated) lähenemine, mis keskendub keele kasutamisele ja sõnade tähendustele. Uuritakse, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja ennast arusaadavaks teevad. Teiseks on kirjeldav/interpreteeriv (descriptive/interpretive) lähenemine, mis keskendub kirjeldamise ja interpretatsiooni abil tulemuseni jõudmisele. Lisaks uuritakse ka tähendust inimeste jaoks, kes seda kogevad. Kolmandaks lähenemisviisiks on teooria loomine (theory-building), mis keskendub sotsiaalse fenomeni seoste otsimisele.
Dey (1993) toob välja, et suletud küsimuste puhul peavad vastajad valima uurija poolt etteantud karakteristikute vahel. Avatud küsimuste puhul võivad intervjueeritavad vastata nii, nagu nad soovivad. Tegelikkuses ei ole aga need alternatiivid nii selgepiirilised.
Näiteks võivad küsimused, mis viitavad küll vastusevariantidele, siiski sisaldada ka varianti „Muu- palun täpsusta“, mis annab vastajale võimalusi oma mõtteid väljendada.
Teisalt peab isegi intervjueerija, kes ei soovi vastajaid suunata, seda siiski mingil määral tegema, et mahtuda ajaraami ning saada vastuseid huvipakkuvate teemade lõikes. Seega oleks naiivne alahinnata uurija rolli uurimisandmete kogumisel. Dey hinnangul lähtub see põhimõttest, et kõik andmed, olenemata meetodist, on uurija kogutud.
63 Antud töö raames selgitab infosõja teema raamistamist Ian Dey väide, et me nimetame asju kindlate nimedega seetõttu, et need vastavad karakteristikutele, mida me nii nimetame. Kui ei jõuta kokkuleppele, kuidas nende karakteristikute piire määratleda, võivad tekkida konfliktid. Enamasti juhtub see siis, kui ühtede inimeste jaoks tähendab mingi asi ühte ning teiste jaoks hoopis teist asja. Nimetus on aga üks. Täpselt nii ongi juhtunud infosõja mõistega. Kategoriseerimine koondab sarnased hinnangud kontrastiks teistele tähelepanekutele. Samas ei ole piirid kindlalt määratletud. See tähendab, et määrates mingi omaduse ühte kategooriasse, ei välista see tema kuulumist mõnda teise.
Pigem hinnatakse nende olulisust väiksemaks, kuid ei välistata neid.
Dey väidab, et kuigi autori hinnangutel ja intuitsioonil on kindlasti andmete analüüsimisel oma koht, on tulemus siiski parem, kui kasutatakse ka teisi analüüsivahendeid, nagu näiteks kategoriseerimine, kodeerimine jne. Antud töös toimus intervjuude kodeerimine uurimisülesannetepõhiselt. Autor kasutas üldisi uurimisülesannetest tulenevaid nominaalkoode, mis tooksid välja vastajate hoiakute või argumentatsiooni mustrid. Seega otsiti tekstilõike, mis annaksid vastused uurimisküsimustele.
Tulemuste analüüsimisel on töös peamiselt kasutatud vertikaalset analüüsi ning erinevate intervjueeritavate lõikes on koodidepõhiselt otsitud sarnasusi ja erinevusi ning võimaluse korral ka nende põhjusi. Vajadusel on kohati siiski kasutatud ka horisontaalset analüüsi, et näidata vastaja(te) seisukohti ja seoseid erinevate koodide vahel. Peamiselt on analüüs manifestne, kuid vajadusel on kasutatud ka latentset analüüsi. Seda eriti juhul, kui autori hinnangul peitub vastuses midagi rohkemat, kui seda lausest või mõttest sõna-sõnalt välja lugeda saab.
Tulemused on esitatud tabelite, jooniste ning kokkuvõtvate tekstikõikude ja otsetsitaatide vormis. Kõik otsetsitaadid on tekstis lõikudena eristatud (märgitud bulletiga ning on kursiivis). Igale tsitaadile on sulgudes lisatud ka tsiteeritava kood. Võimaluse korral on püütud välja tuua vastustes esinevaid sarnasusi ning erinevusi. Intervjuude transkriptsioonid on ära toodud LISAs 12.
Üldistavad järeldused, mis põhinevad autori enda nägemusel, kogemusel kui ka intervjueeritavatelt saadud ja teoreetilistest tekstidest pärineval informatsioonil, on esitatud iga peatüki lõpus.
3.1. Intervjueeritavate valik
Intervjueeritavate ekspertide valimi koostamisel lähtus autor põhimõttest, et esindatud oleksid kõik peamised valdkonnad, mis infosõja teemaga autori hinnangul peamiselt kokkupuudet omavad. Nii leiti, et esindatud peaksid olema sisejulgeolek, välispoliitika ja diplomaatia, ajakirjandus, riigikaitse, kommunikatsioon ning ajalugu kui analüüsiv valdkond. Iga valdkonna esindajaks valiti ekspert, kes on või peaks olema kas oma tööülesannetest tulenevalt seotud infosõja teemaga, või on avaldanud antud valdkonnas huvipakkuvaid artikleid ajakirjanduses, mis näitavad ka isiklikku huvi teema vastu.
Intervjueeritud on jagatud nende andjate igapäevaste funktsioonide järgi kolme gruppi:
ajakirjanikud ( kodeeritud tähega A), analüütikud ning konsultandid (kodeeritud tähega B) ning praktikud (kodeeritud tähega C). Ajakirjanikud selekteerivad oma igapäevatöös välja need uudised, mis jõuavad laiema avalikkuseni. Lisaks sellele on nende teha ka see, kuidas ühte või teist uudist esitletakse, mis omakorda kujundab suures osas laiama avalikkuse arusaamasid käsitletud teemadest. Analüütikud ning konsultandid vaatavad enamasti infosõda kõrvalt ning ei ole sellesse reeglina ei vahendaja ega otsustajana kaasatud. Nende ülesanne on antud uurimuse raames anda n-ö kõrvaltvaatava eksperdi vaatenurka. Praktikute all on silmas peetud inimesi, kes on oma igapäevatöös infosõja aspektist olulise valdkonna juhid või olulised spetsilistid ning võtavad seega vastu või mõjutavad otseselt otsuseid, mis kujundavad Eesti riigi erinevate ametkondade käitumist infosõjas.
Valimi esinduslikkuse eesmärgil andis autor intervjueeritavatele võimaluse soovi korral vastata koodinime all. Mõned intervjueeritavad seda võimalust ka kasutasid. Seetõttu on
65 intervjueeritavate tabelist ära jäetud intervjueeritavate ametikohtade lahter, kuna kõikide vastajate puhul ei oleks seda saanud välja tuua ning osa ekspertide puhul ei tulene nende eksperdistaatus vaid/üldse nende ametikohast. Lõplikku valimit mõjutas ka asjaolu, et kõikide ekspertidega, keda algselt oli plaanis intervjueerida, ei õnnestunud kontakti saada või ei olnud nad nõus intervjuud andma. Kokku on valimis kümme intervjueeritavat, kes jagunevad järgmiselt: kaks A, kolm B ning viis C grupi esindajat.
Intervjueeritu
Ainar Ruussaar Ajakirjandus 3.02.2009 A1
Intervjueeritu 3 Välispoliitika 9.02.2009 C1
Riho Ühtegi Riigikaitse 11.02.2009 C2
Kadri Liik Välispoliitika ja diplomaatia 17.02.2009 B2 Martin Arpo Sisejulgeolek ja vastuluure 31.03.2009 C3
Priit Heinsoo Sisejulgeolek 2.04.2009 C4
Krister Paris Ajakirjandus, spetsialiseerudes Venemaa ajakirjandusele
David Vseviov Ajalugu, spetsialiseerunud Eesti ja Venemaa vahelistele suhtele.
23.04.2009 B3