Ajakirjanduse roll ja usaldusväärsus

Denis McQuail (2000) toob välja, et juba 1947. aastal Ameerikas loodud pressivabaduse komisjon leidis oma uurimuses, et vastutustundlik ajakirjandus peaks andma täieliku, tõepärase, arusaadava ja intelligentse ülevaate päevasündmustest kontekstis, mis avab nende tähenduse. Webster (1995: 104) on pigem seisukohal, et käesoleval sajandil on massimeedia muutunud monopoolseteks kapitalistlikeks ettevõteteks ning selle tulemusena on kadunud ajakirjanduse, kui avaliku sektori kohta usaldusväärse informatsiooni edastaja roll. Seega tekib paratamatult küsimus, kui palju peaksime usaldama tänapäeva ajakirjandust ning kuivõrd me seda mõtlevate ja analüüsivate inimestena üldse teha tohiksime.

Ajakirjandus võib pidada siiski informatsiooni saamise üheks olulisemaks kanaliks.

Kuivõrd aga eksperdid ise ajakirjandust üldse usaldavad? See sõltub omakorda sellest, millest sõltub ekspertide jaoks meedia usaldusväärsus.

Allika kriitilisus

Fakti täpsus

Operatiivsus

Intelligentsus Sõltumatus

Eetika

Meedia usaldusväärsus

Joonis 12. Meedia usaldusväärsuse kriteeriumid.

Vastustest joonistuvad välja ekspertide jaoks olulised märksõnad ajakirjanduse usaldusväärsuse määratlemisel: allikakriitilisus, faktitäpsus, operatiivsus, intelligentsus, eetilisus ja sõltumatus. Paljud eksperdid viitasid selgitustes, et sageli ei suuda ajakirjandus teha vahet uudisel ja kommentaaril ning see on taunimisväärne.

Paljude ekspertide hinnangul ei ole võimalik siiski anda hinnangut Eesti ajakirjandusele tervikuna, kuna sellel maastikul on väga erineva tasemega ajakirjandust. Kindlasti langetab iga inimene oma otsuse selle kohta, kas ta usaldab üht või teist väljaannet just selle põhjal, milline oma tema enda või talle usaldusväärsete inimeste kogemus seoses antud väljaandega.

99

• Ajakirjanduse usaldusväärsus sõltub kõige otsesemalt fakti täpsusest, allika kriitilisusest ja ka operatiivsusest. (A 1)

• Intelligentsus ja sõltumatus. Just. Sa pead rääkima, mida sa mõtled ja tegema, mida sa arvad. (B 2)

Alljärgnevalt toob autor intervjueeritute vastused välja tabelis, mis näitab ära vastajate hinnangud Eesti meedia usaldusväärsusele 10-pallisel skaalal, kus üks tähendab, et Eesti meedia ei ole absoluutselt usaldusväärne, ning kümme, et on täiesti usaldusväärne.

Kood Avalik-õiguslik meedia/

n-ö kvaliteetajakirjandus

Meelelahutusmeedia Üldine hinnang

A 1 6 4

A 2 8

B 1 8 1

B 2 5

B 3 6

C 1 5

C2 3

C 3 2

C 4 9 3

C 5 5

Tabel 7. Eesti meedia usaldusväärsus ekspertide hinnangul.

Üldise hinnangu lahtrisse on kodeeritud need vastused, kus vastaja ei ole eristanud n-ö kvaliteetmeediat või avalik-õiguslikku meediat ja meelelahutusmeediat. Kvaliteetmeedia mõiste on siinkohal tunnetuslik ning pigem võib selle all antud juhul mõista erinevaid tele- ja raadiokanaleid, trükiväljaandeid ning online meediat, mis ei positsioneeri ennast meelelahutuslikuna.

Tabelist 7 on näha, et kui n-ö kvaliteetajakirjanduse hinnang on välja toodud eraldi, on see keskmisest oluliselt kõrgem. Kui aga hinnang on antud Eesti ajakirjanduse usaldusväärsusele tervikuna on ilmselt meelelahutusmeedia hinnangut alla tõmmanud ning üldjoontes jäävad hinnangud keskmiseks või alla selle. Eksperdid toovad välja, et kuna meedia on kommertslik, on ta ka suhteliselt pinnapealne ja sellega enda usaldusväärsust õõnestav (B 2).

Mõnegi eksperdi pikematest vastusest kajastus, et teistest usaldusväärsemaks peetakse Eesti Rahvusringhäälingu uudiseid ning ajalehti Postimees ja Eesti Päevaleht. Samas on ajakirjandus muutunud tugevalt kommertslikumaks ning meelelahutusekesksemaks.

Ajakirjanike uudised on sageli kallutatud, kas tulenevalt ärihuvidest või poliitilistest vaadetest. Seega võib tuginedes kommentaaridele öelda, et intervjueeritud eksperdid jälgivad küll meediat regulaarselt ja peavad seda enda jaoks oluliseks informatsiooniallikaks, kuidas samas ei usalda seda väga. Tuginedes enda või usaldusväärsete isikute kogemusele, jälgitakse ajakirjandust pigem tugeva kriitilise alatooniga, püüdes tabada sealt olulist ning selekteerida välja ebaoluline või väär.

Palju on tehtud erinevaid uuringuid ka selle kohta, kuivõrd Eesti elanikud usaldavad ajakirjandust. Enamasti soovivad inimesed vastata, et nad suhtuvad ajakirjandusse kriitikameelega ning ei usalda seda pimesi. Kui aga vaadata, mida inimesed ise peamisteks infoallikateks peavad, siis on selleks sageli just ajakirjandus. Seega võib olla tegemist soovunelmaga sellest, et ollakse teadlikum ja kriitilisem pakutava informatsiooni ja selle tagamaade osas. Ka enamik intervjueeritud eksperte usub, et sageli inimesed ei taha seda endale tunnistada, kuid tegelikkuses nad pigem usaldavad ajakirjandust. Arusaadavalt on selles eriti veendunud ajakirjanikud.

• Kui Eesti elanikelt küsida seda küsimust, siis ta ilmselt ütleks pigem ei. Ma kaldun arvama, et nad pigem usaldavad ajakirjandust. (A 1)

• Pigem ikka. Keda siis veel? (A 2)

101 Kui käsitleda infosõda Eesti ja Venemaa vahel toimuva sõjana ning tõdeda ühtlasi, et sageli toimub avalikkuse mõjutamine ajakirjandusväljal, siis on oluline analüüsida ka seda, millisena tajuvad Eesti ja Venemaa ajakirjandusvälju intervjueeritud eksperdid. Et seda teada saada, palusin ma neid omadussõnadega kirjeldada Eestis ilmuvat eesti- ja venekeelset ajakirjandust ning samuti valdavat osa Venemaal ilmuvast venekeelset ajakirjandusest.

Vastustest joonistusid välja kolm omaduste kategooriat. Allaoleval Joonisel 13 on sinistes ringides märksõnad, mis iseloomustavad kirjeldatava ajakirjanduse mõjutatavust, kollastes ringides on märksõnad, mis iseloomustavad ajakirjanduse professionaalsust ning rohelistes ringides olevad märksõnad iseloomustavad ajakirjanduse suurust ja majanduslikku olukorda. Ringidest on jäänud välja märksõnad, mis ei kuulu eelnimetatud kategooriate alla, kuid mis on siiski olulised.

Eestis ilmuv

Joonis 13. Ajakirjandust iseloomustavad märksõnad ekspertide hinnangul.

Mõjutatav Eestis ilmuva venekeelse ajakirjanduse kohta tähendab seda, et on mõjutatav nii Eesti erinevate jõudude kui ka Venemaa poolt. Antud tabelis käsitletakse ajakirjandust ning meediat sünonüümidena ning neid ei kategoriseerita eraldi.

Eesti ajakirjandust tajuvad eksperdid kui meelelahutusele orienteeritud ja peamiselt ärihuvidest lähtuvat, skandaalihimulist, väikest, pealiskaudset ja liiga Eesti uudistele orienteeritut. Ekspertide hinnangud on seega väga kriitilised. Hämmastav on see, et positiivsemaid märksõnu ei too sisse ka ajakirjanikud, mis näitab üldist suhtumist Eesti ajakirjandusse.

Siinset venekeelset ajakirjandust tajutakse vaese, ideoloogilise segaduses oleva ja seega ka mõjutatava, ebaühtlase ning perspektiivituna. Tuuakse välja (C 3), et kui eestikeelse ajakirjanduse tase ei ole kõige parem, siis venekeelse ajakirjanduse tase on sageli alla kriitilist piiri. Ta on liiga väike ja vaene ning sageli tugevalt kallutatud.

Enamik eksperte tõdes, et suur osa Venemaa ajakirjandusest on võimu kontrolli all ning edastab vaid sõnumeid, mis on n-ö heaks kiidetud. Seega positsioneeritakse ajakirjandust riikliku propaganda tööriistana. Samas tuleb tõdeda, et sageli konstrueerib Venemaa ajakirjandus oma lugusid väga professionaalselt. Seda muidugi mitte adekvaatsuse osas.

Selleks annab võimaluse omakorda ajaolu, et näiteks võrreldes Eesti ajakirjandusega on sealne meedia majanduslikult palju paremal järjel. On ka neid eksperte, kes jälgivad Venemaa meediat põhjalikumalt ning tulevad välja üldise kallutatuse stambist, väites, et Venemaal ilmub ka väga head analüütilist ajakirjandust, kuid kahjuks ei ole see suurte masside arvamust kujundava jõuga.

103