Herbert Tampere (1940)
1. Kõrvahaigused.
Missuguseid kõrvahaigusi või kuulmisvigu eraldab vanem rahvas? Millest tekivad kõrvahaigused ja kuulmise kadumine? Üks teade Läänemaalt räägib, et kes veekonna kätega piinab, jääb kurdiks. Kas on seda mujalpool veel kuulda?
Samuti oleks tarvilik selgitada, kas arvatakse kuufaasidel mõju olevat halva kuulmise kahanemiseks või paranemiseks.
Missuguseid abinõusid on tarvitatud kõrvahaiguste arstimisel? Sagedasti nimetatakse arstimisvahendina nn kõrvakivi (kõrvakuurmakivi, varesekivi jne.). Tuleks selgitada, missugune see on: kas paekivi või raudkivi, kas mesikärje moodi, aukudega läbi, teokarbitaoliste keerdudega, koonusekujuline või kivi, millel on nagu kõrv küljes? Kujust olenevalt on kõrvakivi arstimisel kasutatud mitmel viisil.
Alamal loetleme küsitlemise hõlbustamiseks lühidalt mõningaid arstimis-viise. Needki on üsna puudulikult esindatud, ja üldiselt ei ole vahet tehtud, missuguste haiguste vastu üht kui teist arstimisviisi on tarvitatud.
A. Aurutamine. Kõige enam on andmeid kõrva aurutamisest kõrva-kiviga. Seejuureski on viisid mitmesugused: a) Kivi tehti tuliseks ja valati või tilgutati vett (piima, mett) pääle. Kuidas aga seda auru kõrva lasti? Mõned teated kõnelevad auru kõrva laskmisest läbi lehtri või sõela. b) Kivi aeti tuliseks ja pandi vette või piima sisse. c) Kuumutamata kivi pandi keeva vee sisse.
Aurutamise toimingut tuleks kirjeldada üksikasjalikumalt. – Väheseid teateid on veel aurutamisest lihtsalt pajaauruga, spetsiaalsemalt valge emanõgese tee, viinapraaga, katusesambla, „kõrvarohtude”, köömliseemnete ja sooja leiva auruga.
B. Suitsetamine. Näikse olnuvat väga laialdane komme, kuigi sellest on üsna vähe andmeid, kõrvavalu ja vähest kuulmist parandada kirikukella nööri suitsuga. Kombed on siingi kaunis erinevad. Nõudeiks on vahest, et kellanööri tükid tulevad tuua salaja, 3 kella küljest, suits lasta kõrva läbi paberitoru jne. Mõnes paigas olevat kõrva pandud ka kellanööri tuhka, nööri küljes olevat mustust või nööri tükke. Üldse oleks tähtis selgitada, mispärast on just kirikukella nööri tarvitatud arstimisvahendiks. – Tuulest saadud kõrvavalu on kaotatud tuulepesa (mis see on?) suitsuga. Sedagi on vahest pidanud toodama teise saksa või isegi 3 saksa maalt. Suitsetatud on ka aiaroika kildudega ja nn. tuulelipuga (aiateiba koor, mis tuule käes lipneb). – Suitsetamisvahendeist on tuntud veel kasetoht, suhkrupaber ja tubak.
C. Puhumine. Kõrvavalu kaotamiseks on puhutud kõrva läbi kõrvakivi augu, sõrmuse, preesi või vokipooli. Kas on seejuures olnud eritingimusi: 3 korda puhuda, puhuja vanemate esimene laps, meesterahval esimene tütarlaps, naisterahval esimene poeglaps jne.?
D. Pesemine ja tilgutamine. Kõrvakivi aukudesse valatud vett või sinna kogunenud vihmavett on lastud kõrva. Mõned üksikud teated on üldse vee kõrva valamisest või tilgutamisest, siis kadakamarja vee, liha soolleeme, lahja hiinatee, mageda sulavõi, „kõrvaheina” lehtede mahla (missugune taim see on?), juukseõli, provanssõli, kuse ja jänese kuse tilgutamisest. Üldisem paistab olevat ravivahendiks rõõsk piim ja veel inimese piim. Kas viimasel juhul olid mingid nõuded, missuguselt naiselt piima pidi saama?
E. Päältmäärimine ja kompressid. Kõrva pääle on pandud küpsetatud sibulat, kuuma tuhka, mitmesuguste taimede lehti, kuuma kõrvakivi, kõrva ümbrust määritud tärpentiiniga jne.
F. Topised. Kõrva topisteks on tarvitatud mõnelpool musta oina munnikoti villu, esimest korda pöetud musta talle või üldse musta lamba villu. Mis tähendus arvatakse neil arstimeil olevat? Kõrva on pandud ka väikesi kõrvakive ja nagu juba eespool mainitud, kellanööri tükke või mustust. Uuemaist arstimeist on kõige enam tuntud kampver kas puuvilladega või lambavilladega.
G. Sõnadega arstimine. Kõrvade kumisemise puhul surnule hingerahu anda; teistel lasta ütelda, kumb kõrv on lukkus. Väljakujunenud nõidussõnu on siiani teada ainult paar-kolm tüüpi väheste variantidega. Nii kõrvade ulumise puhul: „Minu kõrvad uluvad, minu süda kuulab...” Kui kuulmine on kadunud või inimene koguni kurt: „Kuiv kuusk, märg mänd ... anna minu kuulmine kätte!” Ja: „Kilkadi-kolkadi kõrvad terveks...”
Missuguseid muid kõrvaarstimise viise tuntakse veel? Kas tuntakse kommet kõrvavalu puhul soola ahju visata? Mida seejuures veel tuleb teha? Missuguste haiguste puhul ka nii talitatakse?
Mitmesuguste võõrkehade kõrvast eemaldamine. Puru eemalda-miseks on mõnelpool tehtud paberist torbik, terav ots kõrva pandud ja laiem väline ots põlema süüdatud. Niisama on toimetatud põleva vahaküünlaga.
Kõrva sattunud kirpu on välja toodud kõrva valatud vee või juuksetopise abil.
Põltsamaal olevat kuski kõrva sattunud ernes välja tulnud, kui ussikesta kõrva auku pandud. Ka on sellest kuulda olnud ka mujal? Mis põhjendusega seda on tehtud? Missuguseid muid abinõusid on veel olnud võõrkehade kõrvast eemaldamiseks?
2. Silmahaigused.
Millest tekivad silmahaigused (häbi, nutt, suits, naiste kuuriiete, teise inimese musta pesu, üldse mingi halva asja nägemine, tuul, silmapesu vee maha valamine, haigete silmadega inimese silmadesse vaatamine, teise inimese vastu kusemine, kahetamine jne.)? Kõiki neid ja teisigi ilmsiks tulevaid põhjusi tuleks ligemalt küsitleda ja haiguste saamist täpsemalt kirjeldada. Ühtlasi tuleks selgitada, mis moel igal juhul silmahaigus ennast avaldab (rähmased silmad, veejooksmine, punetus jne.). Kas on arvamist, et mõnel nädalapäeval silmahaigus oleks raskem? Kuidas saab ohtu viidud silmi vältida haigestumisest (pesuvee mahaviskamisel sülitada, oma sõrmeküünte, taevatähtede või hõbeda
pääle vaadata jne.)? Kuidas suhtub rahvas prillidesse ja nende kandmisse?
Missugused prillid aitavad?
Järgnevalt loetleme mõningaid üldiste silmahaiguste arstimisviise, et tuge pakkuda üksikasjalisemaks küsitlemiseks. Teeme seda siiski lühemalt kui kõrvahaiguste puhul, sest silmahaiguste arstimisviisid näikse rahvameditsiinis olevat tavalisemad.
A. Pesemine. Mitmesugused teed ja vedelikud pesemiseks (ellerheina, kadakamarja, emanõgese, kummeli, „silmarohu”, kobrulehe jne. tee, ussi, pääsukese pesa, tuulepesa jne. keetmise vesi, suhkruvesi, silmakivi vesi, vee vaht, mahl, konnakudu, inimese, siili või jänese kusi, lehma piim, rinnapiim, piiritus, liikva jne.). Tuleb üksikasjaliselt kirjeldada seesuguste arstimite saamist või valmistamist ja nendega arstimist. Võrdlemisi laialt näikse tuntud olevat haigete silmade pesemine veega, millesse on pandud hõbedat (hõbesõrmus, prees, „valget” kaabitud jne.), ja kastega (kogutud jaaniööl, krooklehe lehtedelt jne.).
Eriti tuleks jälgida silmaallikate osa silmahaiguste arstimisel. Kus teatakse olevat silmaallikaid? Kirjeldage tuntud allikaid ja nende ümbrust!
Missugune peab olema silmaallikas (umballikas, rajapäälne, kuspool allika soon, kuhupoole välja jookseb jne.)? Kuidas arstiti allika veega? Kas pesti kohal või viidi koju? Millal vett võeti? Kas pandi midagi allikasse enne või pärast vee võtmist (hõbedat, leiba, soola, tuhka jne.)? Mis juhtus kui ohvrit ei viidud või keegi võttis selle allikast? Üldse tuleks allikast veevõtmise ja arstimise kombeid üksikasjaliselt kirjeldada ja võimaluse korral allikaid pildistada või joonistada.
B. Suitsetamine. Missuguseid silmahaigusi arstiti suitsetamisega?
Missuguste ainetega suitsetati (tulehagadega, teiba ripakil koorega, riidega, õlekõrtega jne.)? Missugused nõuded olid suitsetamisvahendite valimisel ja kuidas suitsetati?
C. Kompressid. Millega tehti silmadele pandavad kompressid (kummeli-tee, teelehed, hapu leiva taigen, rinnapiim, piiritus, kusi, hobuse sõnnik jne.)?
Kuidas tehti kompressi, millal ja kui kauaks pandi pääle?
D. Võidmine, vajutamine ja pühkimine. Millega võiti haigeid silmi (mesi, siili rasv, värske liha, munavalge vaht, konna kõhualune, kana sita valge veega segatud jne.)? Millega vajutati (kerisekivi, muna, „silmarohud”, kalakujuline kivi, aia tugiteiba alt mätas jne.)? Kas tuntakse silmade pühkimist näit. lesknaise põlle nurgaga, papi põllega, naisterahva särgi rinnaesisega jne.?
Kas on teateid, et roheline konn oleks suretatud haige silma pääl?
E. Seespidised vahendid. Kas on joodud silmahaiguste puhul mõnesuguseid teesid või vedelikke (pihlakaõie, „kadeusheina”, nõiakolla, maarjaheina teed, sapivett, sinise silmakivi vett jne.)? Mis toime arvati neil olevat?
F. Nõidussõnu.
Eriti hoolsalt tuleks andmeid koguda silma erihaiguste kohta, nagu kae, marjad, odraiva, kõõrdsilm, kanapimedus ja puru silmas.
Kae. Kuidas on selle kohalik nimetus (kae, kale, kahle, kõlu, kelme, ale jne.)? Millest on tingitud kae kasvamine silmale? Kuidas kaest vabaneti? Kõige
enam on andmeid mitmesuguse tolmu või tuha silma laskmisest (peeneks tehtud suhkur, sool, tahu ihe, krihvli tolm, vähikivi tolm, maarjajää tuhk, linase riide tuhk, „ämmatossu” ehk „murumuna” tolm, mingisugune „mihklituhk” jne.).
Kuidas seda silma lasti (läbi pilliroo, hanesule või õlekõrre puhudes, leivalõikamise noa päält puhudes jn.)? Kas on tähtis, kes oli puhuja? Kas on kaet kõrvaldatud ka mõnesuguste ainetega määrides või pestes (kusi, mesi, mage või, munakollane jne.)?
Marjad. Mis haigus on marjad silmas? Kas sel on veel teisi nimetusi?
Kuidas haigus saadi (päritav, nakkav)? Kuidas arstiti? Kas ka mingi kuiva aine silma juhtimisega või hõõrumisega (suhkur, põrgukivi, sinine silmakivi, sool,
„jumalakivi”, tapu leht kne.)? Kuidas hoiti seejuures silmalaug ülal?
Missuguseid muid arstimisviise tarvitati?
Odraiva. Mislaadi haigus on odraiva (odratera jne.)? Millest see tekib?
Kuidas arstiti (kanade eest võetud odrateraga, tangudega või kassikäpaga vajutades jne.)? Kuhu pandi ese, millega vajutati?
Kanasilmad. Millest tekivad kanasilmad ehk kanapimedus? Kas seda sai arstida? Kuidas (toorest või keedetud looma, kala, havi, kana maksa süüa, sellega silmi muljuda või aurutada, kollase kana liha süüa, kana sulgedega suitsetada, kana õrre all või lassi põhja pääl silmi pesta jne.)?
Kõõrdsilm (kõõrdi vaade, kõõra vaatamine, viltu vaatamine jne.)? Millest see tekkis? Tavalisesti seotakse see mõnesuguste sündmustega ema kandmise ajal, nagu ussi nägemine, looma tapmise nägemine, kui loomadele või inimestele midagi suupäralist antakse ja ilmajääja kõõrdi vaatab jne. Kas arvati olevat abinõusid kõõrdsilma parandamiseks? Missuguseid?
Puru silmas. Missuguseid abinõusid tarvitati ja tarvitatakse veel nüüd puru silmast väljavõtmiseks? Kui selleks on tarvitatud erilist vähikivi, siis püütagu selgitada, mis see on, kust saadi ja kuidas sellega puru välja võeti. Nõidussõnu puru väljavõtmisel: „Silgu, silgu silmake...”, „Tooge roopi, tooge luuda” jne.