Taud, tõbi, nuhtlus, pikaline haigus, äkiline haigus, surmahaigus, kool (Wd.), jalapealne haigus, jumala haigus, kide, kidumise) h,. Väljane h., pandud h. = tehtud tõbi = kaetuse (kapiuse) t., kihv (Wd.:W), külgehakkav h. = nakkus-haigus, laustõbi (Wd.), kordus (Wd.) = kordhaigus (Wd.), pöörmatõbi (Wd.), kuivtõbi, tõmbus (Wd.:d), inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks, haiguse hoog, haiguse vimm, haiguse õgar (Torm), haiguse pagin, haigus möllab, tõbi laastab ära (maha), umbe lõbima (Wd.:d), külg hakkama, kinni hakkama, muhetama (Setu), haigus pöörab, haigus on pööramas, haigus lahkub, haige olema, haigeks jääma, põdema, haiglema, voodis olema, maas olema, ilma pükseta maas olema (Wd.), haigestuma, ängima, halisema,
[lk 2] tõbima (Wd.), kiduma (kidelema), kiunuma (Wd.), kidus maas olema, kidumist kiduma, „ta keob ja veob” (Wd.), tõbitsema, tõbehema (Wd.:d), närbuma, lesima, loksuma, logisema (Wd.), vimmama (Wd.), tõhkama (Wd.), rosima, ?Koolduma (Wd.: D), kõõluma (Hää), haige raamas olema (Wd.), jala peal luksuma (Wd.), (püsti jalul) kolkima (Wd.), teda tõmmati haigeks (Wd.), sooja surmaga (kuhugi minema) (Wd.), haigevoodis lamama, haigevoodi, alavoodi (Wd.), haigemaja, laatsaret, haige, haiglane, põdur, haiglik, tõbine, tõbur (Wd.), kidev(ik), kidulik, kidur(ik), kiderik, hädine, kiratsev, hülk, harnane, hing nööriga (niidiga) kaelas, ängne, tirune (Plv), tõvealune, otsas, vaese (kehva, hädise) tervisega, körrand (KJn), vaimutu haige (Wd.), hing piigub kontide vahel (Wd.), kõik ihukarvad häda täis, põdeja kirjad põses (Wd.), suremise peal haige, surmaga võlgu, surma kutsar, minekul, minestama, [lk 3] minestusse langema, minestus, ?tüdin (Wd.: NW), minestuses olema, meelemärkuseta olema, ära närbuma, valutama, kipitama, haiget, valu tegema, haigestama (Wd.), vaeva tegema, kibelema (kibeldama), pakitsema, kirvendama, ergama (Hää), iivendama (Koe), kihkama, kihvama, kihvatama, tuksuma, tuhisema (Wd.), ?söendama (Wd.), silmad hakkasid raiuma (Wd.), süda hakkas lõikama (Wd.), valu lehvitab (Wd.), valu lõigub läbi (Wd.), valu viirab läbi (Wd.), valu; kihk, ohk (Wd.:d), kõbe (Wd.), vaev, vaevad, valu hoog, valu leek, kibe valu, kange valu, keev valu, torkav valu, kihkav valu, kõrvetav valu, äge valu, lõikav valu, tuim valu, valus, kibe, kipitav, pakitsev, haav, reig, (h)urm, verme, kriim,
[lk 4] kriimustus, krammats (Wd.), rakk, (k)rell (Wd.D), haavama, vigastama, ennast killule lõikama, kriimustama, kriipima, kripsima, marastama, nikastama
= vältima, ära väänama, asemelt ära lükkama, asemelt ära minema (paigast), käsi läks kõnti kõverasse (Wd.), kaela murdma, murduma, ära kargama,
?lupistama, haige on lihal, liigliha, õisvesi, maraskil, verimaraskil, haavad on rahas (Wd.), ?oskuma (Wd.d), mädanema, mädale lööma, ajama, minema, mäda ajab alla, mädanik, mäda, kuiv mäda, märg mäda, rähm, rahk, lonkama, jalgama = jaluma (hobusest), õnduma, luukama, lumpama, lämpama, limpama, lompama, liiverdama, lääpama, liipama, likahtama, jalust ei kõhta (Wd.), sant, vigane, lonkur, lombak, lombart, lumper (Wd.), kuutjalg; püütsjalg, limpjalg;
liipjalg,
[lk 5] kõmbakas, lümbakas, keks-Ann (Wd.), liigu-Mari (Wd.), kõõrsilm = kõversilm = võõrsilm, kurt, kuulmatu, kõrvutu, tüms (Wd.), kurttumm, keeletu, mükk (Wd.:A), paise, kasvaja, käsn, konnasilm = hanesilm (Wd.:D), soolatüügas, nibaras (Lä), koeranael, verekramm (Wd.:D) = verikamm, koeranekk (Wd.), pahus (Wd.:SW), sint (Wd.), muhk, kibe muhk (Wd.), vere muhk, mutt (Wd.), näru (Wd.), vinn, vistrik, vistar, vill, vesivill, sini(ne) vill = surmavill (Wd.), pl. tikad (Lä), umbpaise, verepaise, kiister (Plv), kivikoorem (Wd.), käsnama, paise puhkeb, paise jookseb ära, paise on pakis (Wd.), paiset ära lahutama (Wd.), pea valutab, pea käib ümber, pead viiakse ümber (Wd.), pea keertab, oksendama, oksele hakkama, okse tükib peale, välja lükkama (Wd.), ajab oksele, pööritab o., keeritan oksendama, süda on paha, käib südame peale, lükkab vastu (Wd.),
[lk 6] süda keeritab, süda virtsub (Wd.), soolikad virtsuvad (Wd.), soolikate kõrvetus (Wd.), närvetused, palavik = vau (h)v (Wd.:d), tusk, tõbetusk,
?kullatõbo, kuumatõbi, palahaigus, ?”tükk kaalah”, väristused käivad peale, hall tõbi, vilu tõbi, külm tõbi, hõlpkott (Wd.), sõitetõbi (Wd.:W) ork (Wd.:Pp) („orkas olema”), külmaga sõitma, halli sõitma, valget sõitma, hall tuleb peale (selga), hall koer heidab peale, sõidab halli täku seljas, köha, rüüs (Wd.:d), läkastuse (läka)-köha, kuiv köha, rinna köha, vere köha, kuiv konn kurgus, köhurad rinnad, köherik, köhur, köhima (köhisema), köhatama, läka(s)tama, rögistama, käkastama (Wd.Dd), rindu kergitama, rindu lahutama, suutäis haaval köhima, nohu = sulg (sulu), ninataud = nohutaud, külmetus = väline haigus (Wd.), kõht haige, kõhuvalu, seest näpitseb,
[lk 7] seest veninud, naba sooned ära veninud (Wd.), sisikonna kõrvetus (Wd.), vorstiaida võti kadunud, kõht kinni, kõhust kinni olema, ummukses olema, kõht jääb seisma, kõht lahti, sisikond lahti, kõht on vedel, vedel olema, kõht on järel, seest vallali, keedab läbi, keedab seest lahti, ennast alt lahti tegema, virgib õue vahet (Wd.:D), ei saa pükse kootide pealt ära, putkel olema, keha ei pea kinni, kõht jookseb läbi, pesatõbi, kõht ajab täis, ajab puhutusse (Wd.), kõht puhutab, kõht on puhutust täis, kõht on puhetuses (puhutuses), puhetustõbi, peeretuse tõbi (Wd.), kõhutõbi, kõhupõletik, punasehaigus (Wd.), verine kõhutõbi, tüüfus, leputõbi (Wd.:G), koolera = vene kool, kõht on punases, sõõlatõbi (Wd.:G)
´Darmgicht´, maopõletik, põrna tõbi, põrna põletik,
[lk 8] sapi tõbi, põie põletik, maksa põletik, soolte põletik, neeru põletik, kuse veetõbi (Wd.), kõhu ussid, paeluss, ussi põdema, ?põismaod, voolmed (vt.
Wd.), vähjatõbi, ?tühüs (Wd.:d), värtel (Hää), piste tõbi? pusu t., puskva t., südamepõletik, riis, sooled on (käivad) kubemes (kuppes), sooled on maas, sooled käivad alla (välja), sooled ajavad püksid täis, kannab oma sodi süles, jooksva tõbi (Wd.:d) ´Hodenbruch´, vaevaja tõbi – vaevastõbi, keha käib maas (väljas), suur kell, veetõbi, paistuse haigus (Wd.), elamise paistetus = koti p.
(Wd.), veeheitmine on kinni, ei pea vett kinni, suguhaigus, kuri h. = paha h., sant h = suur h., prantsuse h., vene tõbi, vene pahatõbi, himu t., hoora t., valged, rinna taud, rinnad on kinni, ahistab rinnust, lämmatuse tõbi ´Asthma´, kross, südamekross ´Bräune´, kurguhaigus, lämmahaigus, pruuntõbi, ?seatõbi, kuiv
konn, mumps, kopsupõletik, narmhaigus, tiisikus, õitsev tiisikus, kopsu,-t., selgroo-t., kõrisõlme-t (Wd.), luutiisikus, kurgutiisikus,
[lk 9] leetrid = (pisukesed) leeted = leetrubid (Wd.:O) = läätsed = lõtsed, riisid = kivileeted = pisukesed rubid (Wd.), sarlak = helkjad rubid (Wd.) = suured leeted
= väärleeted = punased leeted = punane tõbi = pleki t.= kalevi-tõbi = riisi-tõbi (?) = vistriku (muhu) haigus, rõuged = rubid = suured rubid = läätsa sugu rubid
= tuule laasi moodi rubid (Wd.) = nõstmed (Wd.:d) = herne tõbi, tuulerõuged = tuulerubid, rõugeid panema, rublisse panema, rõuge armid, rõuge tähed, herne tähed, rõugeid ära laastama, rõugeid ära puistama, ramp, ranu (Wd.:W), kangestuse kramp (Wd.), kangestamise tõbi, lank (Wd.:J), lämm (Wd.), ihu, pea, südame lämm, kipri haigus, kibre, singtõbi (Wd.) = ussiehmatus, koeraviga, hundiviga, ussiviga (lastel), soetõbi (Wd.), krampima, lükatama („haige näikse lükatavat”) (Wd.), „teda veetakse kokku”, soone vedu (Wd.), langetõbi = jooksja tõbi?, sitahaigus raputab teda (Wd.), koolesklemise tõbi (Wd.:d), sant haigus = surev h. (Wd.), emahaigus ´Hysterie´, halvatus, halvatud olema, saama, koolma (Wd.), kodukäijast varjatud (Wd.), rabandus (vt. Wd.), rabatud, teda rabati peast (Wd.),
[lk 10] peaaju põletik, vimuhaige, nõdrameelne, hull, marutõbi = hulluhaigus, hullukoera tõbi, veejälestus (Wd.), jooksva (jooksja), luuvalu, lendav jooksva (Wd.), (K)narr, krogi, nare, rodi, umbhaigus, pistja h., lendva h., ?rammutõbi
´Gicht´, rikkamehe tõbi ´Podagra´, kidi, kigi, kitsi küdijas, silmapõletik, silmamarjad, silma kae, silma kord (Wd.), kõrvapõletik, pidalitõbi, krossihaigus
= kürbuk (Wd.:D) ´Scorbut´, magus haigus = sügelised, sammaspool, ohatus, maaviha, maahaigus, maaaluse haigus = putus (Tarv), ihu tasandused (Wd.:NW) = ihu kiskmed, ihu on mähel = i. leemendab, tuulelemmes olema (Wd.), suu lemm, suu kool, ?lemm (Khn, Valj), kuu-tõbi, nõgese-tõbi, kollatõbi, roos („roos lööb rinda”), inglise haigus, ?koera tõbi = pää t. (Wd.:d), verevaesus, valgetõbi (Wd.), ?kivitõbi, marutõbi (Loomadel) („maru koer”), muhutõbi = katk, panu = palu (Lä), sõratõbi, peataud (hobusel) = nohutõbi = nõlet. (Wd. :d) = tatit. = lõut., hobune on lõul, kuiv konn, kärna-kool, pl. reid, prei, karvatõbi (Wd.),
[lk 11] till (Torm), leppa kusema, leppa ajama, (lehm on) punases (Wd.), kibrid, kibritõbi, tiirud (Wd.), traabri-tõbi – traavi t., piha traaber, lange traaber, mäda tõbi (lammastel), ümberkäimise-t. (lammastel), vaarumise haigus (Wd.), pouslank (hobustel), jäneskonts (hobusel), võipatakas (Wd.), hõrgatslohu viga (Wd.), siga on tangus, soorem, seamati (Wd.).