ERM on käsitööharrastajatele tuttav muuseum, mida nad peavad enda jaoks väga huvipakkuvaks.
Käsitööharrastajad on üldjuhul ühel või teisel moel ERMiga kokku puutunud. Nad peavad ERMi olemasolu vajalikuks ning selle kogusid väga väärtuslikuks. Side muuseumiga ei pruugi siiski olla väga tugev ning teadmised ERMi eesmärkidest ja tegevusest väga põhjalikud. Üldjuhul on käsitööharrastajate suhe muuseumiga vajaduspõhine – nad pöörduvad muuseumi poole siis, kui see on nende käsitööhuvist sündinud eesmärgi täitmiseks vajalik ning sellelt pragmaatiliselt
positsioonilt pärineb ka nende teadlikkus ja muuseumikogemus.
Käsitööharrastajate teadlikkust ERMist saab vaadelda kolmel tasandil: esiteks teadlikkus põhifunktsioonidest, teiseks visioonist ja eesmärkidest ning kolmandaks ERMi igapäevastest tegevustest. ERMi rolle mõtestatakse põhifunktsioonide kaudu.
5.2.1 ERMi eesmärgid ja tegevus
ERMi eesmärkidega, nii nagu need sõnastatud ERMi arengukavas, käsitööharrastajad üldiselt peensusteni kursis ei ole, kuid nad teavad olulisemaid ERMi tegevussuundi. Nende jaoks on ERMi tuum selle kogud ning nii ERMi eesmärgid kui ka funktsioonid seostavad nad ennekõike kogudega.
Märksõnad, mida nad ERMi eesmärkidest ja rollist rääkides kasutavad on: „arhiiv“, „talletamine“,
„säilitamine“, „kogumine“, „hoidmine“, „identiteet“, „uurimine“, „järjepidevus“. Peamiselt passiivsete ja sissepoole suunatud märksõnade kõrval mainivad nad „populariseerimist“, mida näevad ERMi teostamas ennekõike näituste korraldamise ja publitseerimise kaudu.
„Noh nende eesmärk on algusest peale olnud koguda ja säilitada Eesti rahvarii- rahvakunsti, rahvakäsitööd eee Eestiga seotud esemeid, Eesti lugusid. Ühesõnaga säilitada Eesti identiteeti peegeldavaid lugusid, teadmisi ja esemeid ja... ja neid siis kättesaadavaks teha, kõigile. /.../ Näituste ja kogude kasutamise ja... ja püsiväljapanekute kaudu.“ (3 MS) ERMi „avatuse“, „dialoogi“, „koostöö“, „ühiskonna integreerimise“ jm visiooniga seotud eesmärke ehk soovi liikuda „uue“ museoloogia kontseptsiooni kandva muuseumi suunas sõnastada ei osata – eesmärkidest rääkimisel toetutakse pigem oma senistele kogemusele, mis näivad toetavat traditsioonilist muuseumikuvandit. Sisuliselt oskavad käsitööharrastajad ERMi kontekstis eesmärkidena kirjeldada kõiki muuseumi põhifunktsioone – säilitamist, uurimistööd ja kommunikatsiooni – kuid neile jäävad varjatuks ERMi püüded astuda nendes tegevustes diskursiivselt uuele tasandile. Käsitööharrastajate huvi ERMi kui institutsiooni vastu ei ole üldjuhul nii põhjalik, et nad tutvuks selle visiooni ja arengukavaga. Või võib ka öelda, et neid huvitab ERMis mitte selle visioon ja arengukava, vaid kogud. Võib oletada, et käsitööharrastajate arusaam ERMi eesmärkidest ja rollist ühiskonnas muutub koos ERMiga: siis, kui ERM suudab neile pakkuda teistsugust kogemust ja mitmekesisemaid muuseumielamusi teadvustavad käsitööharrastajad enesele tegeliku kogemuse kaudu võimaluse „uuest“ muuseumist. Hetkel nähakse ERMi ikkagi pigem huvitava koguga suhteliselt passiivse arhiveerijana kui aktiivse, avatud ja ühiskonnatundliku mäluasutusena, kellega saab kui partneriga dialoogis olla.
„Noo, siin ma pean tunnistama et ega ma... nende mingit põhikirja või või mingit sellist...
tegevussuundi küll ei tea. Et no ma kujutan ette et nad võimalikult palju peaksid koguma ja säilitama meie Eesti rahva kultuurivara. Ja siis muidugi... seda levitama ka, et et meie uutele põlvkondadele tutvustama et et mis meil on kõik olnud väga ilusat. “ (8 AU)
ERMi eesmärkidest ja tegevusest rääkides viitavad mõned respondendid ka infopuudusele. Nende esimene vastus küsimusele ERMi eesmärkidest ja tegevusest võib kõlada: „Ei tea midagi“. Ühelt poolt ollakse kursis ERMi kui muuseumi põhiliste funktsioonide ja rolliga ühiskonnas, kuid vähe teatakse ERMi igapäevase tegevuse kohta, olgu selleks siis kas näitusetegevus või muud sündmused, kogude täiendamine või erinevad koostööviisid, mida ERM välja pakub.
„Noh eks see on nii nagu muuseumil ikka. Muuseumil on omad eesmärgid /.../ Noh ma mõtlesin seda sellega et see muuseumi sisene töö. Noh see teaduslik töö, see nagu muuseumis ikka. Aga see laiem pool noh... ma ei ole olnud seal ERMi leheküljel eriti tihe külaline ka, see on ka fakt. Et ma seda mis on nagu väljapoole suunatud seda sellega ma ka eriti kursis pole ja näiteks ajakirjandusest ju ka ei jooksnud eriti läbi. Väga üksikud asjad vist on nagu noh... et mõne väikese nupukese läbi aegade läbi niimoodi ajakirjandusest läbi jooksnud et jääb nagu märk maha aga üldiselt ikka selline... selline oma seinte vahel toimetamine nagu. Loodetakse vist selle interneti peale või ma ei tea... et laiemat kõlapinda läbi ajakirjanduse mul nagu ei meenu.“ (5 KG)
Samas on teadmised ERMi tegevusest ilmselt seotud ka informandi enda huviga ERMi tegevuse vastu. Kui huvi suurem, siis ei jää informatsioon kätte saamata.
„No ERM saadab oma infokirja, eks ma sealt loen mis näitused jälle on ja mis üritused on. /.../ Sest seal on vist kõik, need põhilised sündmused käivad sealt läbi.“ (4 TT)
5.2.2 ERMi rollid
Käsitööharrastajad mõtestavad ERMi rolle selle põhifunktsioonide (Gee 1995, van Mensch 2003:
10-12 kaudu) kaudu. ERM täidab nende jaoks viit rolli: (1) ERM kui koguja ja säilitaja, (2) ERM kui eestlaste identiteedi kandja, (3) ERM kui uurija ja autoriteet, (4) ERM kui harija ja propageerija ning (5) ERM kui infopank ja inspiratsiooniallikas. Säilitamisfunktsiooniga on loetletutest seotud esimene ja teine, uurimistööga kolmas ja neljas ning kommunikatsiooniga teine, neljas ja viies roll.
➔ ERM kui koguja ja säilitaja
ERMi esmane roll on käsitööharrastaja jaoks koguda ja säilitada Eesti kultuuri kajastavat
pärandvara ja -oskuseid, lugusid jms ainest. ERMi nähakse ennekõike eestlaste pärandkultuuri säilitajana ning eestlaste või Eesti rahvakultuuri kõrval ei mainita soome-ugri rahvaid ja teisi Eestis elavaid rahvusgruppe. ERM kirjeldatakse etnosekeskse rahvusmuuseumina, mille eesmärk on koguda traditsioonilist Eesti rahvakultuuri. Välja tuuakse järjepidevuse olulisus kogumisel ning avaldatakse lootust, et ka tänapäeval valminud traditsioonilisest rahvakultuurist inspireeritud käsitööloomingu paremik jõuab ERMi. Ese, mis jõuab ERMi, peaks olema ehe ja äratuntavalt Eesti asi ehkki tänapäeval on levinuimaks rahva poolt armastatud igapäevaseks riideesemeks ilmselt teksapüksid mitte triibuseelik.
„/.../ et ma näiteks tikkisin ühed kindad, nüüd alles oli üks kindavõistlus seal isetegijas, ja ja siis mulle kirjutati ka, et ma sellest just praegu mõtlesingi seda et, nad kirjutasid, keegi kirjutas kommentaari et, oh ERM peaks sinult need kindad nagu ära ostma. Et noh see on täiesti õige et ERM võiks nagu selliseid asju teha nagu teatud asju nagu kokku osta et et hiljem neid näidata et see oleks väga noh mis on ikka tõesti nagu sellised ütleme. Noh mitte kui keegi teeb mingeid norra kindaid siis see pole nagu nii huvitav eks aga. Aga just nagu mis on meie enda rahva mustritel põhinevad.“ (1 MR)
➔ ERM kui eestlaste identiteedi kandja
Eestlase esemelise ja vaimse kultuuri koguja ja säilitaja rollist kasvab välja ERMi roll eestlaste identiteedi kandjana. ERMis on hoiul kõik see, mis annab kokku „meie“. Ta kannab läbi põlvkondade edasi „meie“ pärandkultuuri ja traditsioone, eestluse ideed ja eestlaste vaimu. ERMis avaldub kõik see, mida „meie“ mõistame eestlase isikupärana ning ERMi ülesanne on eestlast kui fenomeni mõtestada, vahendada ning esitleda. Side ERMi kui identiteedi kandjaga võib olla ka väga isiklik ja lähedane, sest mõnel juhul teatakse kogus olevat esivanematelt kogutud esemeid.
„Et see ei ole nagu selline konkreetne materjal ja allikas mingitele inimestele kes vajavad seda kasvõi inspiratsiooniks või oma teadustöö kirjutamiseks, vaid see on... see on ikka...
noh Eesti rahva ajalugu, on seal või noh suur osa sellest, materiaalne ajalugu mis on alles.
Et seal püsiks seal püsiks alles ja seda oleks võimalik uurida ja... ja et kui inimestel kes kes ennast selle maaga seostavad, et kelle identiteet on sellega seotud et nendel kui neil ka ei ole hetkel seda huvi neil võib see tekkida. Et see kõik oleks olemas ja see ei kaoks ära, ei laguneks laiali.“ (4 TT)
➔ ERM kui uurija ja autoriteet
Käsitööharrastajad tunnevad väga suurt austust teadmiste ees, mida ERM endas kannab. Nad teavad, et ERMi teadmised põhinevad teaduslikul uurimustööl ning peavad ERMi rahvusliku käsitöö küsimustes autoriteetseks allikaks. Respondendid, kellega tuleb juttu ERMi trükistest, peavad neist väga lugu ning näivad nende sisuga üldiselt väga hästi kursis olevat. Mõned neist on vajadusel pöördunud ERMi teadurite poole nõu küsimiseks ning sel juhul hinnatakse kõrgelt saadud põhjalikke ja asjatundlikke vastuseid. Nimepidi mainitakse Reet Piirit. Need, kes õppinud või õppimas mõnd käsitööeriala, on tavaliselt ise käinud ERMis kui õppebaasis või teinud selle kogusid kasutades uurimustöö.
„Ja siis kui ma rahvariideid tegin siis ühe täpsustava küsimuse saatsin Reet Piirile ja ta väga kiiresti ja väga hästi vastas mulle. Nii et seal on väga professionaalset abi sealt.“ (3 MS)
➔ ERM kui harija ja propageerija
ERMilt kui eksperdilt oodatakse avatust ja valmisolekut oma teadmisi jagada. Ennekõike peaks ERM seda tegema püsiekspositsiooni, näituste ja trükiste kaudu. Selle kõrvalt peaks ERM aga kindlasti aktiivselt tegelema pärandkultuuri propageerimisega. Tuntakse muret pärandoskuste kadumise pärast ning oodatakse just ERMilt nende elus hoidmist. Samuti peaks ERM õpetama inimesi käsitööd ja vanu esemeid väärtustama. Nii selleks, et väärtuslikke asju teadmatusest ei hävitataks kui ka selleks, et osataks hinnata hästi tehtud käsitöö ilu ja keerukust. ERM kui harija ja propageerija peaks kindlasti tegelema laste ja noortega, et ei kasvaks peale põlvkonda, kelle side pärandkultuuriga on väga nõrk.
„Selle eee pärast et kindlasti et traditsioonilised käsitöötehnikad on vahepeal täiesti ära kadunud ja inimesed ei anna need seda enam põlvest-põlve edasi. See traditsioon on pere-pere siseselt ja koolides õpetatus ka katkenud. /.../ Inimestel on võimalik uurida esemeid, õppida, peent käsitööd, sest et praegu on väga populaarne ju kududa suurte varrastega jämedast lõngast, aga kui vaadata ikkagi vanu esemeid, kui peenelt nad tehtud on et, see aitaks inimesi natukene... rohkem mõelda järele, mis tegelikult käsitöö on. Ta ei ole selline, kiirelt valmis, asi.“ (3 MS)
➔ ERM kui infopank ja inspiratsiooniallikas
See ERMi roll on käsitööharrastajatele ehk kõige väärtuslikum ning seda puht praktilistel põhjustel.
ERMi kogud on rikkalikud ja kannavad tohutus koguses informatsiooni mustrite, värvide, materjalide, käsitöötehnikate, praktiliste lahenduste jms kohta. ERM pakub käsitööharrastajatele ääretult teadmisi, talletatud kogemusi ja inspiratsiooni, mida nad saavad praktikas rakendada. ERMi rollidest on see nende jaoks kõige nö praktilisema väärtusega. Käsitöökauge inimese jaoks ilmselt suhteliselt väheoluline roll on nende jaoks hindamatu. Lisaks sellele näib neid võluvat esemete maagia. ERMi kogude külastamine võib olla emotsionaalne ja haarav kogemus.
„/.../ aga kui ma lähen selle eseme juurde eee ta annab mulle veel lisainformatsiooni sest et eee siit ma ei näe, ma näen küll, et ta on ilusti tihedalt kootud aga see, kui sa lased, õrnalt üles selle kinda, siis sa tunned ka selle villa pehmust või noh ütleme – sa saad lisainformatsiooni.“ (2 HV)