• Keine Ergebnisse gefunden

Eksperiment on uurimus, mille käigus sekkutakse tahtlikult, et jälgida sekkumise mõju (Shadish et al 2002). Paljud sotsiaalteaduslikud eksperimendid korraldatakse laboratooriumi kontrollitud tingimustes, kuid on võimalik konstrueerida ka nn loomulikke eksperimente [ingl natural experiment], mis toimuvad olemasolevate sotsiaalsete sündmuste loomulikus käigus. Loomulikke eksperimente saab kavandada ja läbi viia laboratoorsete eksperimentidega sarnasel moel (Babbie 2010), kuid selle põhjused ei ole tavaliselt manipuleeritavad; see on uurimus, mis kõrvutab loomulikult juhtuvaid sündmusi nagu maavärin võrdlusseisundiga (Shadish et al 2002).

Eksperimendi tuum on stiimuli rakendamises ja selle tagajärgede uurimises. Eksperiment on eriti efektiivne moodus hüpoteeside kontrollimiseks ning kuna keskendutakse kausaalsuse selgitamisele, siis sobib ta paremini selgitavatel kui kirjeldavatel eesmärkidel kasutamiseks. (Babbie 2010: 221) Eksperimente on võimalik erinevalt kavandada. Campbell & Stanley (1973) kirjeldavad kokku

kuutteist eksperimentaalset ja kvaasieksperimentaalset uurimustöö kavandamisviisi. Käesoleva töö eksperiment kuulub kõige lihtsama ülesehitusega eksperimentide hulka – Campbell & Stanley (1973) nimetavad seda kavandamisviisi ühe katse juhtumianalüüsiks [ingl one shot case study]

liigitades selle preeksperimentaalsete hulka. Preeksperimentaalsete eksperimentide ülesehitus ei vasta eksperimendi teaduslikele standarditele: mingit gruppi mõõdetakse üks kord pärast kokku puutumist mingi teguri või kohtlemisega, mis peaks eeldatavalt esile kutsuma muutuse. Sellistel eksperimentidel puudub täielikult kontrollimehhanism – nt võimalus võrrelda sama eksperimendi raames tulemusi testgrupiga. Ainsat võrdlusvõimalust pakuvad teised juhuslikud juhtumid, millega on kokku puututud. Järeldused baseeruvad üldisel eeldusel, millised oleks tulemused olnud, kui muutust tingiv stiimul oleks puudunud. (Campbell & Stanley 1973)

Antud uurimustöö kontekstis on sellist tüüpi eksperimendi kasutamine siiski põhjendatud. Esiteks on parim viis uurimustöös püstitatud hüpoteesi kontrollida pakkudes sihtgrupile reaalset konkursil osalemise võimalust, seda enam, et ka ERM ise oli reaalsest konkursikogemusest huvitatud. Teiseks kombineeriti eksperimenti teiste uurimismeetoditega, mis lubavad ka sedavõrd lihtsakoelise eksperimendi tulemustega arvestada. Kolmandaks mängis eksperiment hüpoteesi kontrollimise kõrval uurimustöö õnnestumises olulist rolli sellele reaalset konteksti luues. Neljandaks ei ole tegemist eksperimendiga selle klassikalisel kujul: selle kontekst pole sedavõrd kunstlik ning läheneb selles mõttes pigem naturaalsele eksperimendile. Viiendaks võib eksperimendi raames käsitööharrastajaid käsitleda nii ühtse grupina kui ka eraldiseisvalt – viimasel juhul leiab püstitatud hüpotees kinnitust nii mitu korda, kui on konkursil osalejaid.

Eksperimendi hüpotees

Konkursi kui osalusviisi kasutamine muuseumikommunikatsioonis annab positiivse efekti – käsiööharrastajad soovivad osaleda ja osalevad ERMi konkursil „Minu lemmik“.

Eksperimendi sõltumatud ja sõltuvad tunnused

Eksperimendi sõltumatu tunnus on konkurss, mis püstitatud hüpoteesi kohaselt tekitab käsitööharrastajates soovi osaleda. Osalemine on seega sõltuv tunnus.

4.1.1 Konkursi käik

Konkurss “Minu lemmik” oli Eesti Rahva Muuseumi käsitööharrastajatest sihtgrupile loodud loominguline osalusprojekt. Osalusprojekti eesmärk oli kujundada olukord, mis annaks võimaluse reaalse konkursi raames:

➔ uurida käsitööhuviliste valmisolekut osaleda ERMi korraldatud loomingulisel konkursil ning mõtestada ja interpreteerida selle raames pärandkultuuri

➔ vaadelda ja analüüsida konkursi vastukaja käsitöökogukonnas

➔ uurida osalejate nii konkursi kui ka ERMi ja selle kogudega seotud arvamusi ja hinnanguid.

Konkurss valmistati ette koostöös ERMi esindajatega. Konkursitingimuste väljatöötamisel osalesid ERMi teadussekretär Agnes Aljas, teadur-kuraator Reet Piiri ja koguhoidja Age Raudsepp. Konkursi korraldusse püüti kaasata ka sihtgrupi esindajaid. Näiteks küsiti enne konkursi väljakuulutamist konkursi reglemendi kohta tagasisidet käsitööfoorumite isetegija.net ja kullaketrajad.net ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu esindajatelt, samuti paluti nende esindajaid konkursi žüriisse.

Koostööks olid valmis foorumi isetegija.net esindajad ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, käsitööfoorumi kullaketrajad.net esindajad ettepanekutele ei vastanud. Konkursi toimumise aega pikendati foorumi isetegijad.net liikmete ettepanekul kahelt kuult kolmele kuule ning konkursi žüriisse arvati foorumi isetegija.net liikmete ettepanekul Kersti Habakukk ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse ettepanekul Liisa Tomasberg.

Konkursile “Minu lemmik” oodati käsitööhuvilisi, kes on valmis valima ERMi kogust ühe eseme ning kolme konkursikuu jooksul valmistama kas selle koopia või sellest inspireerituna uue eseme.

Konkurss vältas 1. jaanuarist 31. märtsini. Konkursi mõlema kategooria võidutööde autorid said auhinnaks õiguse kopeerida 65 € ulatuses Eesti Rahva Muuseumi kogudest museaale või teha teisi fototöid. Konkurss lõppes ERMi näitusemajas 28. maist 26. juunini kestva näitusega, kus eksponeeriti kummagi kategooria parimaid töid. Konkurss avati rahvarõivapäeva raames. Konkursi tingimused on põhjalikult kirjeldatud selle reglemendis (vt lisa 10.1).

Konkursi žüriisse kuulus kokku 5 inimest: Eesti Rahva Muuseumist Reet Piiri ja Age Raudsepp, isetegija.net käsitööfoorumist Kersti Habakukk, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust Liisa Tomasberg ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast Kristi Jõeste.

Konkursiinfot levitati konkursiteemalise postitusena käsitööfoorumites isetegija.net ja kullaketrajad.net; konkursiteade saadeti Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu liikmete listi, ERMi infolisti, muuseumilisti ja noorsootööinfolisti ning avaldati ERMi kodulehtedel www.erm.ee, http://omalood.planet.ee/; pressiteade saadeti ERMi tavapärastele meediakontaktidele, sh päevalehed, maakonnalehed, raadio- ja telekanalid.

Konkursi kontekstis olid olulisemad kolm e-keskkonda: foorumid isetegija.net, kullaketrajad.net

ning sotsiaalmeedia keskkond Picasa. Foorumites algatati konkurssi käsitlev teema, jälgiti arenevat diskussiooni ning toetati seda vajadusel. Picasa'sse loodi avalikud konkursitööde albumid ehk seda kasutati konkursi virtuaalse näituse keskkonnana. Picasa andis osalejatele võimaluse laekunud töid kommenteerida ning anda igale konkursitööle tagasisidet klikkides ikoonil „Like“.

4.1.2 Konkursil osalejad

Järgnevates tabelites (vt tabelid 2-4) on absoluutarvudes kirjeldatud konkursile registreerumist, konkursitööde esitamist ja peamisi osalejaid iseloomustavaid tunnuseid. Osalejaid iseloomustavate tunnuste tabel (vt tabel 4) põhineb osalejate konkursile registreerumisel esitatud andmetel. Kokku 47st registreerunust esitas konkursitöö 37. Kokku esitati 41 konkursitööd, neist 8 autentse eseme ja 33 inspireeritud eseme kategoorias.

Täpsustamist vajavad tabeli 4 lahtri „Osaleja on seotud mõne käsitööühendusega“ andmed.

Neljandik osalejatest märkis seotust mitme, keskmiselt 2-3, käsitööühendusega. Ühe osaleja andmed kajastuvad vastavalt ühenduse liigile erinevates lahtrites. Näiteks oldi seotud kas erinevate seltsidega või mõne seltsi ja foorumiga või ka foorumi ja käsitöökursusega jne. Lahtrisse „Muu“ on liigitatud käsitööseltside, -kodade jms kõrval mainitud Tartu Rahvarõiva Kool, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kursus „Käsitööga tööle“ ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlase staatus.

Detailse ülevaate saab registreerumisel esitatud andmetest (vt lisa 10.3)

Konkursile registreerumisel esitatud andmed viitavad, et keskmine konkursil osaleja on käsitööga tihedalt seotud ning valdkonnas aktiivselt tegutsev naine vanuses 35-49. Konkursil osaleja mitte ainult ei tegele ise käsitööga, vaid panustab tõenäoliselt suuremal või vähemal määral erinevate käsitööühenduste tegevusse ning suhtleb nende vahendusel teiste käsitöötegijatega. Ligi pooled osalejatest on seotud mõne virtuaalse käsitöökogukonnaga ja kolmandik peab käsitööblogi.

Tabel 2: konkursile registreerumine Konkursile registreerunute

üldarv

Konkursitöö esitanud inimeste, st osalejate arv

Konkursitöö esitamisest loobunud inimeste arv

47 37 10

Tabel 3: konkursitööde esitamine Laekunud konkursitöid

kokku

Konkursitöö kahasse esitanud

osalejate arv

Kaks erinevat konkursitööd esitanud osalejate arv

Kolm erinevat konkursitööd esitanud osalejate Autentse arv

eseme koopia kategoorias

Inspireeritud eseme kategoorias

8 33 2 3 1

Tabel 4: osalejaid iseloomustavad tunnused Osaleja vanus Osaleja peab

käsitööblogi

Osaleja on seotud mõne käsitööühendusega Kuni

20 21-34 35-49 50 Jah Ei Käsitööfoorum Käsitö

öselts vms

Muu Ei ole seotud isetegi

ja.net kullak etraja d.net

ravelr y.com

0 9 20 6 13 23 15 1 1 15 5 3

4.1.3 Konkursi tulemused

Žürii andis konkursil välja kummaski kategoorias kolm kohta ning lisaks autentse eseme kategoorias ühe ja inspireeritud eseme kategoorias kaks eripreemiat:

➔ Autentse eseme taasloomine:

• I koht: Andres Kunnus „Sepistatud räimeküpsetusrest“ (vt värvitahvel 34)

• II koht: Virge Inno „Tõstamaa sõrmkindad“ (vt värvitahvel 36)

• III koht: Kadri Vissel „Vastseliina kihelkonna vooditekk“ (vt värvitahvel 23)

• Eripreemia: Aivi Miilits „Puidust album“ (vt värvitahvel 38)

➔ Autentsest esemest inspireeritud uue eseme loomine:

• I koht: Airi Gailit „Seentega värvitud triibukangad“ (vt värvitahvel 31)

• II koht: Virge Inno „Saarde kihelkonna kinnastest inspireeritud sokid“ (vt värvitahvel 35)

• III koht: Elge Aas „Vilditud pottmüts“ (vt värvitahvel 27)

• Eripreemia naha kasutamise eest: Egge Edussaar „Handi käsitöökotist "jurn hir"

inspireeritud käekott“ (vt värvitahvel 18)

• Eripreemia idee eest: Marvi Volmer „Hõbeehted“ (vt värvitahvel 33) Näitusele paluti lisaks auhinnasaajatele veel 8 võistlustööd:

➔ autentse eseme koopia kategoorias:

• Külli Valk „Ambla tanu“ (vt värvitahvel 39)

➔ inspireeritud eseme kategoorias:

• Mareli Rannap „Karja sõba“ (vt värvitahvel 1)

• Maiu Sikk „Pätikindad“ (vt värvitahvel 7)

• Imbi Padar „Sõrmkindad „Luigi““ (vt värvitahvel 9)

• Anne Ummalas „Tuniisitehnikas käekott“ (vt värvitahvel 10)

• Liina Gavrilov „Haapsalu sall“ (vt värvitahvel 17)

• Külli Oidsalu „Äksi naise jakk“ (vt värvitahvel 12)

• Carolin Freiberg „Tubakakottidest inspireeritud väikesed erineva otstarbega kotid“ (vt värvitahvel 29)

Nelja võistlustöö autori (Andres Kunnus „Räimeküpsetusrest“ (vt värvitahvel 34), Airi Gailit

„Seentega värvitud triibukangad“ (vt värvitahvel 31), Elge Aas „Vilditud müts“ (vt värvitahvel 27), Virge Inno „Sokid“ (vt värvitahvel 35)) tööd paluti ERMi kogusse ning tänaseks on kogud nende võrra rikkamad.