Väljarände vähenemise põhjused

Väljarände meediarepresentatsioonis sisaldub lisaks eelnevalt välja toodud väljarände põhjustele ja mõjudele märkimisväärse osana ka väljarände vähenemise põhjuste kategooria, millest järeldub, et väljarännet representeeritakse meedias sageli artiklites, mis viitavad väljarände võimalikule vähenemisele. Alamkategooria nimetati seejuures samuti väljarände vähenemise põhjusi iseloomustavalt, milleks on ühiskonnas toimuvad muutused ning koodideks majandustõus, elukvaliteet ning ühiskondlike

väärtushinnangute muutumine.

3.3.4.1. Ühiskonnas toimuvad muutused

Majandustõus. Loogiline on järeldada, et kui töötajad lähevad välismaale tööle suurema palga pärast, siis nad loobuvad sellest mõttest, kui palgataseme vahe mujal pakutavaga võrreldes väheneb. Palgavahe vähenemine on valimi tekstides toodud peamise lähitulevikus saavutatava abinõuna väljarände vähendamiseks. 2004. aasta valimi tekstis peetakse palkade suurenemist ainukeseks riigi poolt mõjutatavaks teguriks, sedagi pigem tulevikuperspektiivina.

Erasektori osas saab riik aidata ainult konkurentsivõimelise majanduskeskkonna kujundamise läbi, mis võimaldaks ettevõtetel edukamalt tegutseda ning oma töötajatele kõrgemat palka maksta. (T5)

Tulevikuprognoosi võib vähemalt osaliselt realiseerunuks lugeda 2006. aasta alguse tekstinäite põhjal, milles seotakse palkade suurenemine väljarände tagasihoidmise püüdlustega, nentides siiski, et palkade tõstmine ei ole välismaale minemise vähenemise osas veel kuigi tulemuslik.

Kui töötajad põgenevad parema palga lootuses välismaale tööle, otsustavad tööandjad tavaliselt palka tõsta, et allesjäänuid kinni hoida. Hoolimata kiirest palgatõusust ei ole ehitajate lahkumine siiski veel lõppenud.(T17)

Kindlama tõenduse kodu- ja välismaise palgavahe vähenemise mõjust väljarändele pakub sama aasta keskel ilmunud artikkel, milles nähakse oskustööliste vähenenud lahkumishuvi taga just suurenenud palkasid.

Ametiühingu hinnangul töötab välismaal ligikaudu 800 bussijuhti ja 1200 veoautojuhti, samas on palk aina harvem piiri taha tööle mineku põhjuseks.

«Mida suuremad on meie palgad, seda vähem on põhjust minna,» lausus Peterson.(T22)

Vaatlusalustel aastatel toimunud majanduskasvuga kaasnenud aruteludes võõrtööjõu vajalikkuse üle viidatakse samuti sobivama lahendusena oma töötajate palkade tõstmisele. Järgnev näide illustreerib mitmetes teisteski artiklites kõlanud riiklikku seisukohta võõrtööjõu kasutamise osas, milles tööjõuprobleemi leevendamiseks peetakse vajalikuks avaliku sektori üldist palgatõusu.

Savisaar on majandusministrina kinnitanud otsesõnu, et lühemas perspektiivis aitab võõrtööjõu kasutamine kaasa ettevõtluse ja majanduse arengule, mööndes samas kaugemas perspektiivis tekkivaid sotsiaalseid ja rahvusprobleeme.

Sellega jõudis Savisaar erakonna hiigel-palgalubadusteni, et piirata Eesti töötajate välismaale lahkumist. (T32)

2008. aastal on valimis sarnaselt 2004. aastaga ülekaalus piiriülest rännet puudutavad tööalased tekstid. Värsket palgauuringut tutvustava uuringufirma esindaja sõnutsi on tippjuhtidel kasulikum töötada Eestis, tuues mh põhjenduseks, et “kõrgelt haritud spetsialistid kaotavad välismaale minnes esialgu palgas, sest alustada tuleb madalamalt tasemelt kui Eestis.” Millisele infole taoline väide baseerub, jääb artiklis selgusetuks. Kaheti võib mõista ka sõnadevalikut viimase näite alguses, kuid kokkuvõtvalt jääb ka 2008. aasta artiklitest kõlama, et välismaale tasub palga pärast jätkuvalt minna.

Kui ainult rahalist poolt vaadata, on tippjuhil kasulikum Eestis töötada, ütles sel teemal uuringu teinud Hay Group Eesti esindaja Martin Litvinov. (T53)

Kui oskustöölisel on jätkuvalt tasuv töötada välismaal, siis Eesti tippjuhtidel mitte, kirjutas Äripäev. «Pahatihti on Eesti tippjuhtide töötasud juba suhteliselt lähedale jõudnud Lääne riikide vastavate ametite töötasudele. Seega pole neil minek välismaale nii otstarbekas kui oskustöölistel,» ütles Litvinov. (T53)

Elukvaliteet. Hinnanguid elukvaliteedi mõjule väljarände vähenemisel eespool kirjeldatud tähenduses valimi tekstides otseselt ei leia, kuid mõned näited elu paranemisega seotud muutustele saab siiski tuua. Elukvaliteedi paranemist nähakse välismaale läinute tagasipöördumise motivaatorina.

Jah, inimesel on õigus vabalt liikuda, aga me ei pea seda liikumist propageerima sellepärast, nagu oleks siin halb elada. Vastupidi, meil läheb elu järjest paremaks. (T8)

Kuid mida paremaks läheb elu, seda vähem inimesi läheb ära ja seda rohkem tuleb tagasi.(T35)

Ühiskondlike väärtushinnangute muutumine. Eelnevalt kirjeldatud majandustõusuga kaasnev heaolu paranemine on oluline inimese majandusliku turvatunde loomiseks, kuid nagu juba väljarände põhjustena ilmnes, et ole palgatingimused ainukeseks määravaks teguriks. 2005. aastal rõhutab peaminister Parts ajalehele antud intervjuus patriotismi väärtustamise vajadust, suunates vastutuse lahkumise eest teatud mõttes rohkem inimestele kui riigile.

Ühiskond peaks tõstma hoiakutes ja väärtustes hinda patriotismi. Ajades ühist

asja, võidame kõik. Kui keegi ütleb pahatahtlikult, et ta ei taha enam Eestis olla, siis minu arvates solvab see kõiki teisi rahvuskaaslasi. Siin on meie kodu.

Patriootiline hoiak peaks ka moodi minema. Usun, et euroliidus läheb. (T8) Mõnevõrra teisest vaatenurgast läheneb väärtushinnangute muutmise vajadusest 2006.

aastal tulevane president Ilves, rääkides riigi rollist inimest väärtustavate hoiakute ja elamisväärse elukeskkonna edendamisel.

Eestis ei ole kitsas materiaalselt, nagu on laiemalt kombeks arvata, vaid pigem vaimselt – meie ühiskondlikus ruumis on liiga palju võitlevat sõjakust ning vähe heatahtlikkust ja sõbralikkust. Riik peab oma valikutes arvestama, et noored ei ole meie ühiskonda suletud. Nad peavad tahtma ennast siin teostada, saada sobivat haridust ja väärtustatud tööd, luua oma pere. (T18)

3.3.5. Kokkuvõte

Käesoleva uurimuse mahukaima peatüki kokkuvõtteks võib öelda, et väljarände peamise põhjusena nähakse kogu vaatlusperioodi jooksul eeskätt siinset väiksemat palgataset ja kehvemaid töötingimusi, kuid mitte ainult – spetsialistide puhul räägitakse ka ameti suuremast väärtustamisest ning parematest karjäärivõimalustest. Kuigi tööränne leiab laialdasemat kajastamist kui muudel põhjustel välismaale liikumine, tuuakse meedias välja märkimisväärne hulk teisi põhjusi ja ajendeid, mis välismaale pikemalt jäämist soodustavad. Üheks taoliseks on välismaale õppimaminek, mis, nagu ka eelnevalt märgitud, osutub problemaatiliseks siis, kui õppuritel puudub hilisem motivatsioon Eestisse tagasi pöörduda. Mitmetele olulistele ühiskonnaprobleemidele, sealhulgas erinevatele väärtushinnangutele, viitavad artiklid, mis käsitlevad isiklikel põhjustel välismaale kolimist - Eesti meeste ja naiste erinevad hoiakud hariduse, töö, karjääri, raha ja perekonna suhtes, mis mõjutavad eelkõige naiste rändeotsuseid. Noorte puhul on oluliseks teguriks kahtlemata ka enesearendamise võimalused ning lihtsalt soov leida vaheldust ja väljakutseid. Lisaks loetletud suhteliselt konkreetsetele põhjustele käsitletakse rännet ka üldisemas kontekstis, tuues põhjuseks globaliseerumise ja inimeste vabaduse valida endale paremat elukvaliteeti pakkuv elukeskkond. Vaatlusperioodi lõpuaastal lisandub väljarände põhjuste loetellu majanduslangus, mida samuti nähakse kui võimalikku väljarännet suurendavat tegurit.

Tekstidest leitud näidete põhjal võib järeldada, et välismaale tööle minemise takistused

on peamiselt isiklikku laadi – pere, kodu ja sõbrad on need, mis kinni hoiavad. Muid põhjuseid antud valimis ei ilmnenud.

Väljarände mõju ühiskonnale kirjeldatakse meediatekstides väga erinevates seostes.

Demograafiliste küsimuste kontekstis räägitakse väljarände mõjust rahvastiku vananemisele ja vähenemisele, samuti maapiirkondade rahvastiku kahanemisele.

Demograafiliste muutustega seoses nähakse väljarände kaudseid mõjusid ka riigi julgeolekule ja järjepidevusele, kuid seda vaid üksikutes tekstides ning pigem riigi majanduslikke eesmärke silmas pidades. Seevastu on viimastel aastatel suurenenud arutelud väljarände mõjude üle eesti keelele ja kultuurile. Autorid tunnevad muret eesti keele säilitamise võimalikkuse üle võõrsil, tõdedes, et see on keeruline ülesanne ning keelt on pikemas perspektiivis võimalik säilitada ikkagi vaid nende seas, kes kodumaal elavad ning et seetõttu on oluline, et neid piisavalt jaguks. Sama järeldus kehtib ka rahvuse püsimajäämise puhul. Oluliseks aruteluobjektiks kujunes eestlaste väljaränne seoses töötuse vähenemisega, mida nähakse üldjoontes positiivses valguses, nagu ka asjaolu, et suur väljarännanute osakaal aitab kaasa kohalikule palgatõusule.

Negatiivsemad toonid tõusevad esile seoses tööjõupuudusega, mida põhjendatakse vähemalt osaliselt suure välismaale lahkunute arvuga. Tööjõupuuduse lahendusena pakutakse seejärel korduvalt välja võõrtööjõu kasutamise võimalust, mida argumenteeritakse suure väljarändajate hulgaga nii poolt- kui vastuargumentide puhul.

Eelnevast järeldub, et väljarände mõjuulatust peetakse märkimisväärseks ning üheks oluliseks argumendiks erinevate ühiskonnas toimuvate protsesside kirjeldamisel.

Nii nagu peamiseks välismaale siirdumise põhjuseks tuuakse suuremat palgataset, nähakse välismaale minemise vähenemise taga samuti suurenenud palku. Pigem soovitud kui tegeliku põhjusena nimetatakse väljarände vähenemisel ka ühiskondlike väärtushinnangute muutumist ning üldise elukeskkonna paranemist.