Tagasirände põhjused

3.4.1. Tagasirände põhjused

Tagasirände põhjused jaotuvad ühiskonnas toimuvate muutuste kategooriaks, mille ainukeseks väljatoomist väärivaks koodiks osutus majandustõus; ning ühiskondlike ja isiklike väärtuste kategooriaks, mille sisu moodustavad järgmised koodid:

eneseteostusvõimalused, patriotism ja kodutunne, emakeelne keskkond, pere ja sõbrad ning aeg tagasi pöörduda.

3.4.1.1. Ühiskonnas toimuvad muutused

Majandustõus. Eelnevas, väljarände vähenemise põhjusi käsitlevas osas analüüsiti põhjuseid rohkem ühiskondlikust vaatenurgast ehk et mida oleks tarvis ühiskonnas muuta, et inimesed tahaksid Eestis elada ega kaaluks püsivalt mujale kolimise võimalusi. Eelnimetatud on osaliselt kattuvad, osalt aga erinevad nendest teguritest, mis arvatakse olevat Eestisse tagasitulemise põhjusteks. Üheks oluliseks ühiseks tingimuseks nii mitteminemise kui tagasitulemise osas peetakse ootuspäraselt majanduslikke väljavaateid. 2004. aasta valimi artiklis analüüsitakse lühidalt ka välismaal töötamise positiivseid külgi, ennustades majanduse jätkuvat arengut ja lahkunud töötajate peatset kodumaale tagasipöördumist.

Lõpetuseks tuleks veel öelda, et töötajate liikumisel välismaale on ka omad positiivsed küljed. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kui koduriigi majandus areneb edukalt (ja Eesti majanduskasv on üks EL-i kiiremaid), siis tullakse sinna tagasi, tuues endaga kaasa välismaal omandatud oskused, teadmised ja ka ärikontaktid, mis mõjub, vähemalt tulevikus, Eesti arengule positiivselt.(T5) Kodumaale tagasi pöördumisest räägib keskse teemana 2005. aasta alguse artikkel, milles küsitakse välismaal elavate noorte tagasipöördumiskavatsuste kohta. Artiklis tõdetakse, et leidub nii neid, kes on pärast õpingute lõppu kohe tagasi pöördunud, kuid vähe pole ka noori, kes tagasitulemise plaanid “välismaal kogemuste hankimiseks”

kaugemasse tulevikku on lükanud: «Üldiselt on nii, et seal, kus tööd leian, sinna asun ka elama,» tunnistas Kaldmäe. Esiotsa lubas ta kõrgema palga tõttu üritada pigem välismaal töötamist, kuid avaldas lootust, et küllap ka Eestis makstavad tasud ajapikku kerkivad. (T9)

2006. aastal ilmub majandusteadlaste sulest kriitiline arvamusartikkel odava võõrtööjõu teemal, milles analüüsitakse senise majanduspoliitika puudujääke, kuid tõdetakse siiski, et jätkuv majandustõus soosib töötajate peatset tagasipöördumist.

Viimaste aastate palgataseme kasv Eestis vähendab välismaal töötamise atraktiivsust ja üsna pea võib ennustada, et küllalt suur osa meilt välismaale tööle suundunutest pöörduvad koju tagasi ja aitavad kaasa tööjõuprobleemi leevendamisele Eestis. (T25)

Tuginedes Migratsioonifondi poole pöördujate ja abisaanute arvule, käsitletakse 2007.

aasta valimi tekstis Eestisse naasmist ahvatlevana ja tagasipöördujate arvu nimetatakse oodatust suuremaks, tuues peapõhjuseks majanduse kiire arengu.

Eestisse tagasipöördumise järsu kasvu põhjuseks võib Teinbasi hinnangul muu hulgas olla Eesti majanduse ja ühiskonna kiire areng ning elatustaseme tõus viimastel aastatel. (T37)

3.4.1.2. Ühiskondlikud ja isiklikud väärtused

Eneseteostusvõimalused. Nii nagu majanduslikud tingimused võivad olla mõnes eluetapis kodumaalt lahkumist soodustavaks ja teisel juhul jällegi tagasipöördumist toetavaks asjaoluks, on seda ka valimi tekstides mitmel korral märkimist leidnud eneseteostusvõimalused. Õpingute perioodil siirdutakse välismaale sooviga end täiendada ja teostada, kogemuste kasvades aga leiavad mitmedki, et Eesti pakub ehk suuremaidki võimalusi eneseteostuseks ja kiiremaid viise isiklike sihtide saavutamisel.

Kas naaseksite pärast välisõpingute lõppu Eestisse? Varem või hiljem tuleksin kindlasti Eestisse. Sest Eesti on midagi enamat kui lihtsalt koht. Seejuures on tähtsad kaks asja: esiteks, et Eesti pakuks tegutsemisvõimalust – ja ta pakub seda. (T8)

«Elukvaliteet oli väga hea,» kinnitas Loode. «Elukeskkond oli ideaalne.» Ometi tegi ta kolm aastat tagasi Ameerika unelmaga lõpparve ja naasis kodumaale.

Sest hoolimata tasuvast töökohast ookeani taga hakkas ajapikku kummitama mõte: suures riigis kaob ta nagu tilk merre. (T9)

Sikkut on veendunud, et Eestis leidub piisavalt palju huvitavaid ja põnevaid võimalusi eneseteostuseks. «Eestis on lihtsam jõuda positsioonile, kus saab teha mõttekat ja sisulist tööd, millel on ka mingi mõju ühiskonnale ja majandusele,»

väitis ta. «Mujal kuluks samasuguseks ülestöötamiseks ja karjääriredelil ronimiseks palju kauem aega.» (T9)

Kuid peamine, kinnitas Tihhonova, oli ETVs pakutud meelepärane töö

«Aktuaalse kaamera» toimetajana. Rootsis ta vaevalt suurtesse uudistetoimetustesse löögile oleks pääsenud, oletas ta. (T9)

Sarnaselt arutlevad ka 2006. aastal presidendiks kandideerivad poliitikud noorte võimaluste üle, leides, et noorena välismaal õppimine ja töötamine on suureks eeliseks edasiseks eneseteostuseks Eestis, ning et Eestil on piisavalt potentsiaali selleks sobivate tingimuste loomiseks.

Pole põhjust Eestist päriseks ära minna. Noorest peast mõneks ajaks ära käia – seda küll. Mujalt saadud kogemused, impulsid, koolitus mõnel perspektiivsel alal, parema palgatasemega maades hangitav stardiraha – see kõik on kasuks.

Aga ruumi seda kõike rakendada on Eestis rohkem kui kuskil mujal. (T18)

Kui suudame olla uhked selle üle, et oleme edukad inimesed meie kiiresti arenevas riigis, siis ei jää Eesti meile ja ka meie lastele kunagi kitsaks. Soodsa keskkonna loomine selliseks mõtteviisiks ongi Eesti järgmise presidendi ja kõigi meie riigijuhtide peaülesanne /--/. (T18)

Jah, võib käia ilmas ringi, õppida, vaadata, kuidas teised rahvad elavad. Aga tagasi tasub tulla! Pane kogutud kaunid killud kokku ja meisterda neist valmis mosaiik Eesti jaoks! Meie väikeses ja kiiresti arenevas IT-riigis on noortel paremad väljavaated ennast realiseerida. (T18)

Et ülaltoodu ei ole pelgalt tulevikuvisioon, vaid haritud spetsialistid näevad Eestis potentsiaali erialaseks edasijõudmiseks, kinnitab vähemasti üks konkreetne näide tagasitulnud teadlase näol 2006. aasta artiklis, mis räägib riigi püüdlustest teadlasi tagasi kodumaale meelitada. Tekstist võib välja lugeda, et kava on perspektiivikas ja tagasitulevate teadlaste nimekiri tõotab täieneda.

Loog on rääkinud ka teiste teadlastega, kes tuleksid Eestisse tagasi, kui nad vaid saaksid siin oma tööd jätkata. «Seetõttu on selliste toetuste jagamine väga hea idee,» märkis ta. (T21)

Ülaltoodud põhjustel suurenenud huvi tagasipöördumise vastu kinnitavad ka Migratsioonifondi 2007. aasta andmed: “Alates eelmisest aastast võib märgata uut huvi tõusu tagasipöördumise vastu, seda ka lääne poolt tulijate seas,” ütleb migratsioonifondi juhataja Ede Teinbas. “Palgad on tõusnud ning paljud noored ütlevad, et Eestis on üksikisikul suuremad võimalused midagi muuta.” (T35)

Patriotism ja kodutunne. Lisaks eelnevale mõjutavad tagasipöördumist mitmed

isiklikud tegurid, mis sõltuvad inimese kohanemisest uues keskkonnas, tõekspidamistest ja väärtushinnangutest. Eestlaseks olemine ja kodumaal elamine kaaluvad üles välismaalt oodatavad hüved – selles on 2005. aastal ajakirjaniku küsimustele vastanud peaminister veendunud: “Teiseks identiteediküsimus: siin on mu juured, mul on siin hea elada. Kui arvestada patriotismi, kodutunnet, perekonna ja lähedaste vajadust ning oma keelekeskkonda, siis need on jõud, mis lõpuks tagavad selle, et inimesed jäävad oma kodumaale.” (T8) Patriotism on kodumaale tagasi toonud inimesi igal ajal ja ka antud valimist leiab läbivalt tekste, milles kas juba naasnud inimesed nimetavad kodumaal elamist hindamatuks väärtuseks või siis lubavad veel võõrsil olevad, et kunagi pöörduvad nad kindlasti oma kodumaale tagasi, et saadud kogemusi oma riigi ja rahva heaks kasutada.

«Kunagi tulen kindlasti Eestisse,» lausus ta, «sest hingelt olen ikkagi eestlane.»

(T9)

Esmalt töötas Tambla analüütikuna ühes, siis teises suurpangas. Kuni kümme aastat ookeani taga hakkas täis saama ning hinge puges rahutus: kas elu möödubki võõrsil? Ei, seda Tambla ei tahtnud. Liiati ei soovinud ta eestlannast elukaaslasega, kes oli Bostoni kolledžis saanud doktorikraadi majanduses, luua pere Ameerikas. (T9)

Ta tõdes, et senise elu ookeani taha jätmine on nõudnud julgust ja ettevõtmist.

“Oleks hea, kui Eestis oleks organisatsioon, mis annaks nõu ja abistaks ümberasumisel. Ma ise võin öelda, et Eestis on kergem oma pesake leida, kõik on palju lähedasem kui Kanadas,” võrdles ta.(T34)

Tagasitulijad. Ruth Shimmo (40) abikaasa on jaapanlane. Ning just abikaasa Masahiko mõte oli, et nad peavad elama Eestis. “Mu mees oli seisukohal, et oleks hea elada maal, mis vähemalt ühele meist on kodumaa,” meenutab Ruth.

(T35)

Nii Leedu kui Klementsov rääkisid, et raha saab välisriigis töötades tõepoolest rohkem, aga neile on südamelähedasem siiski aidata eesti inimesi ja jagada kodumaal Soomes saadud oskusi. (T48)

Emakeelne keskkond. Kodutunde kirjeldamine kodumaal elamise tähenduses kätkeb endas ka emakeelset keskkonda ning kuigi see ei ole tekstides tagasipöördumise põhjusena nii selgelt välja toodud kui eelnevalt loetletud, on see kahtlemata osaks väärtustekogumist, mida kodumaal elamine pakub. Mõtet toetab oma igapäevatöös

Eestisse tagasipöördujatega tegelev Migratsioonifondi juhataja, uskudes, et “suurt rolli mängib ka võimalus olla omakeelses keskkonnas, koos pere ja sõpradega.” (T35)

Pere ja sõbrad. Nagu eelnevalt tsiteeritud lausestki järeldub, mõjutavad tagasitulemise otsust pere ja sõpradega koosolemise väärtustamine. Valimis esinevate näidete põhjal võib üldistada, et kui lahkumise põhjused on vanuseti mõnevõrra erinevad - nooremana pigem õppima, maailma ja ennast avastama ning vanemas eas rohkem erialaseid võimeid teostama, siis tagasitulemise põhjused on isiklikus plaanis sarnased – loeb see, et pere ja sõbrad on lähedal.

Üks neist, kes kohe pärast välisõpingute lõppu tuli Eestisse tagasi, on möödunud suvel Uppsala ülikoolis meedia ja kommunikatsiooni erialal magistrikraadi kaitsnud Eva Tihhonova. Rootsi jäämist ei lasknud tal tõsiselt kaaludagi sealne liiga reeglitepärane ja igav elulaad ning samuti Eestisse jäänud pere, sõbrad ja tuttavad. (T9)

Kuldkepp-Cooney sõnul kaaluvad paljud tema Iirimaal elavatest välismaalastest tuttavad kojuminekut. «Elu on kallis,» tõdeb vaateakende kujundajana töötav eestlane. «Nooremana tahad maailma avastada, mõtled, mis seal ikka...

Vanemana tõdevad paljud, et ei harju teise elustiiliga, pere muutub tähtsamaks.

Raha ei kaalu üles enam väärtusi nagu kas või näiteks talvine lumi ja sõbrad.»(T37)

Soosalule imponeerib Prantsusmaal vaba ühiskond ja kõikide kodanike austamine. Siiski tõdeb ta, et ühegi võõrriigi ükskõik kui head omadused ei kaalu üles fakti, et Eesti on kodu, kus elab pere ja parimad sõbrad. Seetõttu plaanib ta pärast õpinguid kindlasti siia naasta. (T46)

Aeg tagasi pöörduda. Viimane tekstide põhjal moodustatud kategooriaid kirjeldav kood tähistab kõige üldisemalt väljendatud tagasipöördumispõhjust, kuid mitte vähemolulist. Nimelt, et välismaal elades ja töötades jõuab ükskord kätte hetk, kui soov püsivalt kodumaale jääda on muutunud lihtsalt nii suureks, et edasijäämine ei tundu enam võimalikuna.

20. augustil lendab Eestisse pärast kolmeaastast Iirimaal töötamist ka Hannes Roosaar. Seekord jäädavalt. “Aitab,” ütleb Roosaar. “Emagi ütleb: ega sa, pojake, ei jõua kogu maailma raha ära teenida.”(T35)

Kaks aastat tagasi Iirimaalt Eestisse naasnud Sergo Selder on nüüdse eluga

rahul ja teab, et ka tema viiest Iirimaal töötanud tuttavast eestlasest on praeguseks võõrsile jäänud vaid üks. Miks tema tuttavad ära tulid, ei osanud Selder öelda. «Ma ise tundsin lihtsalt, et aeg sai otsa,» nentis arvutitehases töötanud Selder. (T54)