Kontentanalüüsi eesmärgiks oli artiklite formaalsete tunnuste kodeerimine ning temaatiline jaotamine, et saada ülevaade põhiteemade esinemissageduse ja seoste kohta, vastates seeläbi rändetemaatika konteksti puudutavatele küsimustele. Kuna uurimuse põhirõhk on antud töös fokusseeritud tekstide sisuanalüüsile ning enamus uurimisküsimusi on koostatud teksti tähenduslike seoste kirjeldamise aspektist, on kvantitatiivse analüüsi osa suhteliselt tagasihoidlik ning kajastab peamiselt artiklite põhinäitajaid ning peateemade analüüsil baseeruvaid tulemusi.
Kontentanalüüsi valimi koostamisele järgnes artiklite kodeerimine formaalsete tunnuste alusel vastavalt kodeerimisjuhendile. Seejärel moodustati põhistatud teooria meetodi abil artiklite ülelugemise ja peamiste teemade väljakirjutamise teel analüüsikategooriad, esialgu kokku 15 erinevat jaotust, mida tundus olevat liiga palju (näiteks esines esialgses jaotuses eraldi kategooriana „väljaränne“, kuid lähtuvalt artikli kontekstist oli võimalik artiklid jaotada rände põhjuse järgi täpsematesse kategooriatesse nagu välismaale elama, tööle või õppima minemine). Kategooriad vaadati uuesti üle ning koondati sarnased teemad ühtsemate kategooriate alla, mille tulemusena moodustus 9 jaotust erinevateks peateemadeks. Seejärel viidi läbi proovikodeerimine 20 artikli põhjal, mille käigus täiendati ja täpsustati kategooriate sõnastust, et need vastaksid võimalikult täpselt tekstide teemakäsitlustele. Seejärel süstematiseeriti artiklid vastavalt peateemadele järgmistesse kategooriatesse:
1. välismaale tööle - tekstid, mille keskne teema on töötajate, spetsialistide jt lahkumine, sh kriitilised hinnangud statistikale. („Järjest enam Eesti elanikke lahkub tööle välismaale.“ PM, 06.12.2004)
2. välismaale õppima – tekstid, mille keskne teema on õppijate määratlemata perioodiks välismaale suundumine. („Lisaks gümnasistide arvu vähenemisele otsivad paljud abituriendid õppimisvõimalusi väljastpoolt Eestit. Nad ei pruugi olla parimad, aga nad on kindlasti motiveeritud ja neid Eestisse tagasi saada pole kerge.“ PM, 30.08.2008)
3. välismaale elama – tekstid, mille keskne teema on välismaale elama suundumine, näiteks seoses abiellumisega. („/--/ vastanud nimetasid eesti naiste välismaalastele mehelemineku kolmeks peapõhjuseks soovi põgeneda Eestist, tahtmist elujärge parandada või ka lihtsalt armastust.“ PM, 11.11.2007)
4. ränne Euroopas ja Balti riikides – rändetemaatika üldiselt ja väljaränne Balti riikidest, võrdlused Eestiga. („Kehv palk on ajanud välismaale tööle ligi pool miljonit
leedulast. Tööjõu rändega seotud probleemid on Leedus kujunenud veelgi terevamaks probleemiks kui Eestis“. PM, 15.02.2007)
5. välismaal töötamise probleemid – tekstid, mis on keskendunud eeskätt välismaal töötamise probleemidele. („Nüüd on tuhandeid eestlasi, kes on nõus kannatama halbu töötingimusi suurema raha nimel, kuid kohalike silmis on nad ikkagi vaeselt maalt pärit immigrandid, kellega võib teha mida iganes.“ EPL, 03.01.2008)
6. töökeskkond ja -tingimused Eestis – tekstid, milles rändetemaatika avaldub töö- ja elukeskkonna põhjuslikus kontekstis, näiteks tööjõupuuduse teke seoses väljarännanud töötajatega ning sellest tulenev võõrtööjõu sissetoomise vajadus, erinevate seaduste mõju rändele jms. („Eestil ei ole vaja tuua kolmandatest riikidest sisse ehitajaid, kui meie enda ehitajad siirduvad samal ajal välismaale tööle.“ PM, 13.06.2007)
7. haridus Eestis – tekstid, milles rändetemaatika avaldub haridusküsimuste kontekstis, näiteks ülikoolide konkurentsivõime. („Eesti probleem olevat pigem selles, et andekad noored lahkuvad välismaale. Nad leiavad, et Eestis ja Tartu Ülikoolis ei ole võimalik saada kõige paremat haridust.“ PM, 06.11.2008)
8. ühiskond, rahvastik, keel ja kultuur – tekstid, mis käsitlevad rännet laiemas ühiskonnale oluliste teemade kontekstis, näiteks rahvaarvu vähenemine, rahvastiku vananemine, eesti keele ja kultuuri ning rahvusliku identiteedi säilimine Euroopa kultuuriruumis jms. („Riigiteadlane: kasvanud väljaränne muutub peagi probleemiks.
Enne, kui meil terve rahvaarvuga tekib probleeme, tekib suures osas probleeme eestlaste osakaaluga rahvastikus.“ EPL, 07.11.2008)
9. tagasiränne Eestisse – tekstid, milles tagasiränne on keskne teema, näiteks riiklik tagasipöördumise soodustamine. („Riik kutsub eestlasi laia ilma pealt esivanemate maale tagasi. Eestlaste kodumaale tagasi kutsumine on sisse kirjutatud ka koalitsioonilepingusse.“ EPL, 23.04.2007)
Kvalitatiivse tekstianalüüsi valimi koostamisele järgnes tekstide põhjalik ülelugemine ning nendest kõnekate lõikude ja tsitaatide väljakirjutamine ehk andmete kondenseerimine põhistatud teooria meetodil. Seejärel moodustati lõikude ja tsitaatide sisust lähtuvad analüüsikategooriad (vt Pea- ja alamkategooriad, Lisa 3), mis jaotati omakorda sisu kirjeldavateks koodideks. Seejärel märgiti koodide esinemine tekstides kodeerimisjuhendile vastavalt tekstide numeroloogilisele märgistusele. Töö eesmärkidest ning tekstianalüüsi kategooriatest lähtuvalt jaotati analüüsitav materjal teemablokkideks, mis võimaldasid tulemuste esitamist vastavalt töö eesmärgile ja püstitatud uurimisküsimustele.
Arvestades töö raames antavat suhteliselt põhjalikku ülevaadet Eesti rändepoliitika kohta ning kodeerimise käigus ilmnenud vastavasisuliste meediakajastuste märkimisväärset osa koguvalimist, tuletati lisaks töö põhiteemadele kolmanda osana eraldi rändepoliitika representatsiooni käsitlev blokk, mistõttu lõplik jaotus kujunes
vastavalt:
• väljarände meediarepresentatsioon;
• tagasirände meediarepresentatsioon;
• rändepoliitika meediarepresentatsioon.
Analüüs viidi läbi pea- ja alateemade kaupa, analüüsides eraldi iga kodeeringu all olevaid tekstilõike ja tsitaate ning nende ajalist suhestumist. Kuna kodeerimise tulemusena moodustunud kategooriad kirjeldavad ilmekalt rände meediarepresentatsioone, on ka alljärgnevad uuringutulemused esitatud vastavatest kategooriatest lähtuvalt. Tähenduslikult olulised tekstilõigud on välja toodud kronoloogilises järgnevuses. Osades alamkategooriates esinevate koodide all välja toodud sarnase tähendusega tekstilõike on üldistatud kogu kategooria lõikes. Samuti on kasutatud mõningaid samu või lühendatud tekstilõike mitme teemabloki puhul juhul, kui tekstilõikude tähendus selle tingis. Tegemist on küll kvalitatiivse analüüsi esindusliku valimiga, kuid tulemuste tõlgendamisel tuleb siiski arvestada, et kuigi tulemused on osaliselt presenteeritud ka aastate lõikes, on see pigem rände põhjuste ja mõjude kirjeldamise taustaks.
Intervjuud rändetemaatikaga kursis olevate ekspertidega viidi läbi 2009. aasta aprillis Migratsioonifondi kontoris, Rahvastikuministri büroos ja Välisministeeriumi ruumides.
Intervjuude kestvuseks kujunes orienteeruvalt 20-30 minutit, kõik intervjuud salvestati diktofoniga ja transkribeeriti hiljem. Intervjuude transkribeerimisele järgnes andmete kondenseerimine ning seejärel analüüsiti intervjuudest saadud materjal kvalitatiivse tekstianalüüsi tarbeks koostatud kodeerimisjuhendi baasil moodustatud intervjuude kodeerimisjuhendi (vt Lisa 5) järgi, lähtudes sarnaselt eelnevalt kasutatud põhistatud meetodi teooriast.
Nagu juba eespool mainitud, on tulemused esitatud kodeerimisjuhendite ülesehitust järgides põhi- ja alamkategooriate ning koodide kaupa. Tsiteeringud on välja toodud kursiivis ja väiksemas kirjas (Times New Roman 11), tähenduslikult olulised sõnad ja fraasid on lisaks tähistatud alajoonega.