Ei ole teada, kui palju inimesi kasutab oma nuti-seadmeid põhilise vahendina Eesti väljaannete uudiste jälgimiseks. Samuti ei ole teada, kui süve-nenult ainult seda meediumi eelistavad inimesed uudistevalikusse suhtuvad. Ent kui mõelda võimali-ku stsenaariumi peale, mil nutiseadmed muutuvad tõesti peamiseks meediumiks ning nende kasutaja-te käitumist jäävadki iseloomustama pealiskaudsus ja teemade tugev filtreerimine isiklike huvide järgi, siis võib olla tagajärjeks auditooriumi suurem kil-lustumine ja kardetavasti ka nõrgad teadmised laie-matest ühiskondlikest probleemidest.
Seda probleemi võivad veelgi süvendada nuti-rakendustes tehtud uuendused, mis pakuvad või-malusi luua oma personaliseeritud uudistevoog. See tähendab, et kasutaja saab talle sobimatud teemad voost välja lülitada ning siis suureneb avalikkuse kil-lustumine veelgi.
Aga personaliseeritud sisu ei pruugi olla üldse-gi kasutajate endi valitud. Ohumärüldse-giks on ka uudis-te kuvamise algoritmid, millega seatakse nii arvu-ti kui ka nuarvu-tirakenduse uudisvoog vastavalt sellele, kuidas see algoritmi valdaja meelest kasutajale kõi-ge parem on. Näiteks kuvab algoritm eelisjärjekor-ras uudiseid, mida kasutaja pole varem näinud, või siis kuvatakse eelisjärjekorras uudised nendest vald-kondadest, mille vastu kasutaja varem on huvi tund-nud. Siinkohal tõstatub küsimus: kui lugejad käitu-vad ajalise surve all, kiirustades ning pelgalt pealkir-ju vaadates, siis kuidas tagada, et neile ei jääks kumata artiklid, mis võiksid olla olulised, kuid jäid va-rasemast kasutusest välja?
Kui võtta arvesse kõiki negatiivseid tegureid — häiritud tähelepanu, pealiskaudne lugemine, ajaline surve ja auditooriumi killustumine —, siis tekib kü-simus, kas nutiseadmed on küllalt tõhusad vahen-did, et lugejad saaksid ühiskonnas toimuvast piisa-valt hea ülevaate ja oleksid piisapiisa-valt informeeritud, et vajadusel ühiskondlikust debatist ja otsustusprot-sessidest osa võtta.
Curran, Iyengar, Lund ja Salovaara-Moring4 tõid välja, et hästi toimiv demokraatia eeldab meediat, mis annab avalikkusele piisaval määral infot päeva-poliitika kohta, nii et see jõuaks ka meediakauge-te kodanikeni. Ühest küljest pakuvad uudismeediakauge-te nu-tirakendused küll lahendust teateid kiirelt edas-tades, kuid teisest küljest annavad personaliseeri-tud uudistevooga killustumisele hoogu juurde. See võib viia olukorrani, kus tugev meedia üritab jõu-da meedia kaugete kojõu-danikeni, kelle maailmapilt on aga killustunud ja terviklikust uudistemeediast kau-genenud.
Personaliseeritud uudisvoog on demokraatia seisukohast ohtlik, sest annab võimaluse poliitili-selt mitteaktiivsetel kodanikel vältida isegi juhuslik-ku kontakti poliitikauudistega. Paul Starr5 tõi välja, et uutes tingimustes on poliitikahuvilistel võimalus end huvipakkuvate teemadega rohkem kurssi viia, samal ajal võõranduvad vähese uudishuviga inime-sed poliitikasfäärist aina enam.
Kui nutirakenduste kasutajad ei lülita sisse per-sonaliseeritud uudisvoo funktsiooni, võib olukord kujuneda märksa helgemaks. Nii jääks poliitika-huvilistele võimalus keskenduda oma teemadele ning poliitikakauged inimesed saaksid samuti jälgi-da neile huvipakkuvaid teemasid, kuid ühine uudis-voog jätaks mõlemale poolele võimaluse kasvõi ju-huslikuks kokkupuuteks laiema teemadevalikuga.
Kui nutiseadmetest loetakse uudiseid ajalise sur-ve all ja intensiivselt pealkirju valides, siis suureneb võimalus, et nähakse vähemalt pealkirju ka nendest teemavaldkondadest, mis huvi eriti ei paku. Nuti-rakendustes on teemad ajalises järjestuses ega ole enamasti koondatud plokkidesse, mistõttu peavad lugejad pealkirjadega tutvudes käima üle erineva-test valdkondadest. Teatud teemade vältimine on ajalehes isegi lihtsam, sest seal on need koondatud plokkidesse ning huvi mittepakkuvaid lehekülgi on võimalik kergesti vahele jätta. Selles valguses võib nutiseadmetes uudiseid lugedes pealkirjade kerimi-ne olla ühiskonnas osalemise seisukohalt positiiv-ne nähtus, sest pakub võimalusi juhuslikuks
kokku-4 James Curran, Shanto Iyengar, Anker Brink Lund, Inka Salovaara-Mor-ing. Media System, Public Knowledge and Democracy: A Comparative Study. — European Journal of Communication, 2009, Vol. 24, nr 1, lk-d 5–26.
5Paul Starr. An Unexpected Crisis: The News Media in Post-industrial Democracies. — The International Journal of Press/Politics, 2012, Vol.
17, nr 2, lk-d 234–242.
puuteks väga erinevate teemadega ning seeläbi laie-mat ülevaadet mitmekesisest uudisevalikust.
Kokkuvõtteks
Nutiseadmed on küll aja jooksul muutunud täiesti tavapäraseks nähtuseks, kuid tehnoloogiliste mee-diumidena on need siiski üsna uued. Magistritöö jaoks läbiviidud intervjuudest ei ilmnenud, et nu-tiseadmed oleksid kujunenud peamisteks uudis-te lugemisuudis-te vahendiuudis-teks. Neid tuleks käsitleda pi-gem kui lisavahendit, mille kaudu lugejad pääse-vad uudiste juurde. Leian, et nelja aastaga plahva-tuslikult kasvanud Eesti uudiskülgedele külastuste arv nutiseadmete kaudu ei tähenda, et need olek-sid arvutid välja vahetanud, vaid et need on muu-tunud lisavahendiks. Seda näitab ka stabiilsena püsinud desktop-brauserite külastusstatistika nel-ja aasta jooksul.
Kui lugejad kasutavad nutiseadmeid ühe lisa-vahendina uudiste jälgimiseks, siis pole ka pealis-kaudsuse tegurid nii suur oht kodanike üldisele ühiskondlikule osalusele. Lisavahend uudiste tar-bimiseks ilmselt siiski pigem suurendab inimeste teadlikkust ühiskondlikult olulistest sündmustest ja teemapüstitustest.
Intervjuudele vastanud tõid nutiseadme ühe peamise rollina välja uudiste lugemise igavuse pe-letamiseks. Demokraatiaprotsesside valguses on aga igavuse peletamine uudiste lugemisega positiivselt hinnatav. Lühikesed lugemissessioonid ning kiire ülevaade päeva jooksul tekkinud teemadest kasvõi pealkirjade tasandil on parem kui igavuse peletami-ne mõpeletami-ne vähem informatiivse tegevusega.
Seega, kui Schrøder6 küsis meediakasutuse muu-tusi käsitledes, kas uued meediatarbimise tasemed ning ristkasutus muudavad inimesed ka hästiinfor-meeritud ja kompetentseteks kodanikeks, siis võti selle saavutamiseks on uudistetoimetuste käes.
Andes kiire ülevaate ühiskondlikult olulistest teemadest, võib uudistekülgede nutirakendustel ol-la lugejatele positiivne mõju. Probleeme võib tekki-da siis, kui nutiseadmest uudiste lugemine muutub inimeste jaoks põhiliseks uudiste tarbimise vahen-diks ja uudistetoimetused jätkavad lugejatele per-sonaliseeritud uudisvoo aktiivset pakkumist. Sel
6 K. Schrøder 2015.
adekvaatselt reageerida.
Seega olen arvamusel, et uudistetoimetused diumi tingimustes ei kannataks.
R I N G H Ä Ä L I N G
Ajakirjandussseltsis arutasid „Päevakaja“ rolli ja tööd Ain Saarna, Indrek Kiisler ja Ago Gaškov. Koosolekut modereeris ja tegi sellest ülevaate Maarja Lõhmus.
Maarja Lõhmus: 1. veebruaril 2016 läks eetrisse
„Päevakaja“ järjekorranumbriga 20 000. Eesti Raa-dios oli „Päevakaja“, pikema nimega „Uudiseid, kommentaare, reportaaže“ esimest korda otse- eetris 6. oktoobril 1958. aastal, diktoriteks Elfriide Ilves ja Hans Kivilo.
„Päevakaja“ tulekut on hiljem kommenteerinud Valdo Pant: „Oli aeg minna üle nädalasündmus-te ülevaanädalasündmus-telt päevasaanädalasündmus-tele, nädalasündmus-tehti isegi kolm proovi-saadet.“ Ivar Trikkel lisas, et „Päevakaja“ tähendas uudiseid suuremas mahus kui varem ning ajakir-janduslikult mitmekesistes vormides. „Päevakaja“
on nn kaadrikool, kus tehti tihti otsereportaaže. Ja Toivo Makk öelnud: „See on amet, mis ei lase ruma-lamaks jääda, sest pead väga paljudest ustest sisse käima. Siit pudeneb ka endale väga palju, mis elus-ki meelest ei lähe.“
Tänasel koosolekul läheme „Päevakaja“, ajakir-janduse ja uudise kõige põnevama momendi juur-de: mis juhtub siis, kui ühiskond hakkab muutuma?
Ain Saarna, sina läksid Eesti Raadio uudistesse töö-le 1987, kui ühiskond hakkas avanema. Kuidas tol ajal uudised tulid?