Sellega on minu arvates ületatud väga oluline künnis: uudisteportaali külastatakse rohkem mo-biilsetest seadmetest kui arvutitest. Juba ainuüksi see fakt näitab, et uudistetarbimine on jõudnud uu-de ajajärku, mil lugejatel on võimalik oma seadme-test saada värsket infot, kus nad ka ei viibiks.
Kui varem oli internetist uudiste lugemine seo-tud peamiselt sellega, kus asus arvuti või kas õn-nestus oma sülearvuti ühendada avalikku interneti-võrku, siis aastaks 2016 on olukord muutunud.
Statistikast joonistub välja ka esimene mõõde-tav mõju, mida võib seostada uue uudiste lugemise vahendi esiletõusuga. Samal ajal kui külastuste arv nutiseadmete tõttu kahekordistus, hakkas hoogsalt kahanema uudistekülgedel viibitud aeg.
Kui vaatlusperioodi alguses veetsid lugejad Del-fi mobiilseadmetele kujundatud leheküljel keskmi-selt 5 minutit ja 42 sekundit, siis 2016. aasta alguseks vähenes keskmine külastusaeg m.delfi.ee leheküljel märkimisväärselt — kahe ja poole minuti võrra, ol-les ainult 3 minutit ja 12 sekundit.
Allpool toodud uurimistulemused pakuvad mõnesugust seletust uudisteportaalide külastami-se aja lühenemikülastami-sele kõrvuti nutikülastami-seadmete laialdakülastami-se levikuga.
Intervjuud heidavad valgust kasutusharjumustele
Magistritöö põhiliseks empiiriliseks aluseks olid semistruktureeritud intervjuud ja vaatlused, mille viisid 2015. aasta sügisel läbi Tartu Ülikooli esime-se kursuesime-se ajakirjandustudengid. Üliõpilastel palu-ti läbi viia vaatlus ja intervjuu kahe inimesega, kes kasutasid nutiseadmeid peamiste uudiste lugemi-se vahendina.
Kaks vaadeldavat pidid olema eri soost ning vanu segrupist (alla 30-aastased ning üle 30-aas-tased). Vaatluse eesmärk oli täpselt teada saada, kuidas inimene käitub uudiseid lugedes ja kuidas suhestub uudistesse, ning jälgida tema meedia-tarbimist vaatlus olukorras. Uudiste lugemist jälgi-des paluti tudengitel üles märkida kõik mõõdeta-vad andmed: kui kaua uudiseid loeti, kui kaua loeti ühte artiklit, mitu artiklit avati ning kui suures ma-hus artikleid loeti. Mõõtmistulemused pidid olema täpsed: kui võimalik, siis sekundi täpsusega. Kokku intervjueeriti 50 inimest.
Intervjuudes keskenduti nutiseadmetest uudis-te lugemise harjumusuudis-te ja sellega seotud hoiaku-te selgitamisele: kuidas (mis kellaajal ja kui kaua)
Joonis 1. Delfi külastuste dünaamika desktop-brauseritest ja mobiilibrauseritest 2012–2016 Allikas: TNS Metrix
uudiseid tavaliselt loetakse, mis lugejatele nutisead-mete puhul meeldib ning milliseid muutusi nad sooviksid näha.
Selgus, et lugejad hindavad nutiseadmete pu-hul kõrgelt võimalust olla igal hetkel oma asuko-hast sõltumata kursis kõige värskemate uudistega.
Kiiret informeeritust soodustavad ka uudisportaa-lidelt nutiseadmetele saadetavad teated ehk push-notification’id, mis teavitavad kasutajaid tähtsama-test pommuudistähtsama-test kohe. Kuigi ka paberleht on sa-ma mobiilne kui nutitelefon, siis värsket sisu koos ekraanile hüppavate teadetega paberlehed pakku-da ei saa.
Sealjuures saadavad Eesti uudisteportaalid oma nutirakenduste kasutajatele üsna palju teateid.
Magistritöö tegemise ajal jälgisin 2016. aasta keva-del nelja nädala jooksul nii Delfi kui ka Postimehe push-notification’ite saatmist ning selgus, et uudiste-portaalid saatsid selle aja jooksul välja vastavalt 179 ja 109 teadet. Delfi puhul teeb see keskmiselt 6,4 ning Postimehe puhul 3,9 teadet päevas.
Intervjuude tulemused kinnitavad, et inimesed jõuavad nutiseadmete kaudu levitatavate uudiste-ni peamiselt siis, kui nad tunnevad igavust või pea-vad midagi ootama. Uudiste lugemisega peletatakse
igavust kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides.
Nooremad vastajad tõid välja, et nemad loevad tele-fonist uudiseid koolitundide või loengute ajal, veidi vanemad inimesed peletavad uudistega igavust sa-geli koosolekutel.
Väga tugevalt tuli esile, et nutiseadmetest loetak-se uudiloetak-seid ühistranspordiga liigeldes. Sama ten-dents on joonistunud välja ka Reutersi instituudi uurimistulemustes.2 Vastajad sõnasid, et hommiku-se paarikümneminutilihommiku-se kooli või tööle sõidu ajal on neil võimalus end uudistega kurssi viia, õhtune kojusõit annab aga võimaluse tutvuda päevasünd-mustega.
Kuivõrd nutitelefonist või tahvelarvutist sirvi-takse uudiseid enamasti lühikeste puhkepauside ajal ja teatava ajalise surve all, siis soovitakse luge-misele pühendatud ajast võtta maksimum, mistõt-tu keskendutakse peamiselt ainult tõeliselt huvi-pakkuvatele teemadele. Tavaliselt kasutatakse nuti-seadet ülevaate saamiseks aktuaalsetest teemadest ja kasutajal loevad pelgalt pealkirju, pöördudes hiljem mõne huvipakkuvama artikli juurde tagasi.
2Nic Newman, David Levy. (Toim) Reuters Institute Digital News Re-port 2014. http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/sites/default/files/
Reuters Institute Digital News Report 2014.pdf
Joonis 2. m.delfi.ee külastuste arvu ja keskmiste sessioonipikkuste muutused 2012–2016 Allikas: TNS Metrix
Lugemissessioon on väga kiire ning pealiskaudne.
Sessiooni kestust pärsib ka ekraanide väiksus: pi-kemaid tekste välditakse, pigem loetakse vähem ae-ga nõudvaid lühiteateid.
Ka Kim Schrøderi3 andmetel soodustavad mo-biilseadmed uudiste lugemist juhuslikult tekkinud ajaaukudes ja pinnapealselt. Inimestel ei ole aega teksti süveneda, mis tähendab omakorda kehvemat lugemiskvaliteeti ning üleüldist lugemisefektiivsuse vähenemist. Ajalise surve all proovitakse saada või-malikult laia ülevaadet ega süveneta kõikidesse pa-kutavatesse artiklitesse ning sageli loetakse ainult pealkirju. Võib ju väita, et nt paberlehest ei loeta sa-muti kõiki artikleid, kuid paberlehe kasutajatel on võimalus hoomata lisaks pealkirjale artiklist siiski enam — silmitseda juhtlõiku, väljavõtteid ning fo-tosid. Ka arvutist lugedes pole ajaline surve nii suur, sest arvuti ette istumine on siiski enamasti seotud töö- või kooliülesannetega, mil on kasutada suu-rem ajaaken kui juhusliku pausi ajal, rääkimata ar-vutikasutusest kodustes tingimustes.
Ühe sessiooni ajal loetakse peamiselt ainult peal-kirju või avatakse paar huvipakkuvat artiklit. Valik kindlate artiklite kasuks tehakse lähtuvalt teemade uudisväärtusest, kuid väga tihti ka teema lähedu-sest konkreetsele lugejale, mis omakorda viib selle-ni, et ajalise surve all jälgitakse ainult meelepäraseid teemasid ning ülejäänud uudistest saadakse pelgalt pealkirjadele tuginev ülevaade.
Peamiselt valitakse uudiseid nutiseadmetest lu-gemiseks pealkirja, huvipakkuva teema ja pildi asel. Nutirakenduse vormist tulenevalt puuduvad lu-gejatel teised valikut mõjutavad kriteeriumid, nuti-rakenduse uudisvoo esitus on suhteliselt lakoonili-ne ning lugejatel ongi võimalik otsustada artikli ava-mise üle vaid nende kolme teguri mõjul.
Järgnevat otsust — kas lugeda tekst lõpuni või mitte — näivad minu uurimisandmete põhjal lisaks ajaressursile mõjutavat juhtlõigu kaasahaaravus, si-su vastavus pealkirjale ja artikli kogupikkus.
Intervjueeritavate jaoks olid kõige häirivamaks teguriks nutirakendustesse paigutatud reklaamid, kuigi osa neist ütles, et nad mõistavad paratama-tust, et online-meedia sissetulekud ongi üles ehita-tud reklaamituludele. Osa intervjueeritavatest väitis, et liigne reklaam tõukab neid nutirakenduse
kasu-3 Kim Schrøder. News Media Old and New. — Journalism Studies, 2015, Vol. 16, nr 1, lk-d 60–78. DOI: 10.1080/1461670X.2014.890332
tamise juurest eemale. Samuti häirib vastajaid nuti-rakenduste uudisvoos olev tasuline sisu.