Paul Keerdo ja kommunistid

Nagu 1. peatükis sai osutatud, asusid iseseisvad sotsialistid ja põrandaalused kommunistid maailmavaatelt teineteisega lähedastel positsioonidel ning EISTP ja EKP kontrolli all olev ametiühingute kesknõukogu läks ka 1920. aasta parla-mendivalimistele vastu sarnaselt platvormilt. Nagu EKP, lähtus ka EISTP vali-miseelses agitatsioonitöös eeldusest, et tegutsetakse maailmarevolutsiooni puhke-mise eelsetes oludes, mispärast oli nende valimiskampaania keskmes rohkem erakondade kriitika, mitte niivõrd oma platvormi tutvustamine.⁴¹²

Toona 29-aastane Paul Keerdo valiti iseseisvate sotsialistide nimekirjas 1920. aasta parlamendivalimistel Riigikogusse ja 1921. aastast kandus tema tege-vuse raskuspunkt Tallinna. Oma tegetege-vuse järgmisil aastail on Keerdo hilisemas ankeedis kokku võtnud sõnadega „ajakirjanik” ja „töölisdelegaat”.⁴¹³ Ka järgne-vas Paul Keerdo poliitilise tegevuse ülevaates on esiplaanil just need kaks vald-konda.

Paul Keerdo poliitiliste huvide ja motivatsioonide kujunemist, nende arengut ja muutumist on kõige parem jälgida tema tegevuse kaudu riigikogu liikmena, kus Keerdo südameasjaks sai sarnaselt varasemaga maatööliste olukord.

1921. aastal oli see probleem aktuaalsem kui ei kunagi varem, maakondades oli endiselt suuri puudujääke sundmääruste täitmisega, mitmes maakonnas ei õnnes-tunud segakomisjone üldse luua, kevadel riigikogus arutusele tulnud uus põllu-tööliste tööaja ja palgaolude korraldamise seadus, mis pidi ette nägema ülemaa-lise segakomisjoni kokkukutsumise, venis. 1921. aasta aprillis tõi riigikogu töö-kaitse komisjon lauale seaduseelnõu põllutööliste tööaja ja palgatingimuste kohta 1921./22. põllutööaasta jaoks, mis pidi ajal, mil seaduse enese vastuvõtmine venis, täitma seniste tööolude korraldamise sundmääruste aset.⁴¹⁴ Keerdo oli üks peamisi sõnavõtjaid seaduseelnõude kõigil lugemistel, tehes arvukalt täiendusi

411 Kiik. Eesti Vabariigi ametiühingud, lk 30.

412 Ant. Eesti 1920, lk 160–161.

413 RA, ERA.R-1.2k.169, l 3p.

414 I riigikogu 2. istungjärk (edaspidi I rk 2. istj), protokoll nr 32 (14), 29.04.1921, vg 1578–1579.

ja esitades parandusettepanekuid.⁴¹⁵ Võib öelda, et ta oli sõnavõttudes tasakaalu-kas, asjalik ja esines oma valdkonna hea tundjana. Täielikult puudub sel ajal hilisem pigem EKP lendlehtedele omane toon, loosunglikkus ja väljendid, mida pruukisid ka kommunistliku töölisterühma saadikud. Keerdo sidus esinemised konkreetsete näidetega Tartumaa oludest, mida ta kõige paremini tundis ja kus tõusis ikka ja jälle üles tööandjate kõrvalehiilimine sundmäärustest ja järele-valveorganite puudulik tegevus.⁴¹⁶ Keerdo ettepanekud olid suunatud valdavalt tööliste huvide kaitsmisele ja enamik tema täiendustest ei leidnud riigikogus toetust.⁴¹⁷ Ka seaduse lõpphääletusel oktoobris 1921 teatas EISTP riigikogu rühm, et hääletab seaduse vastu põhjusel, et kõik töölisesindajate tehtud ning põllutööliste kaitseks mõeldud ettepanekud on tagasi lükatud.⁴¹⁸

1921. aasta jaanuaris asutati Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liit, mille asutamise dokumendid andsid sisse Paul Keerdo ning Tartu maakonnavalitsuse ametnikud Maks Päss ja Jaan Jaaska ning mis põhikirja järgi kujutas endast

„maaproletariaadi kutseühisuste ühendust”, mis toetas oma liikmeid „võitluses tööliste majandusliku ja poliitilise seisukorra parandamiseks ja lõpulikuks vabanemiseks”.⁴¹⁹ Ehkki Keerdo elas selleks hetkeks juba Tallinnas, oli ta liidus tegev üle aasta.⁴²⁰ Tähelepanuväärne on siinjuures, et reaalselt oli organisat-sioon registreerimise ajaks koos käinud juba neli kuud. Liidu juhatuse esimene koosolek peeti 13. septembril 1920, vahetult pärast esimest üleriiklikku maatöö-liste ametiühingute konverentsi, kus oli otsustatud Liidu loomine ja valitud juhatus, kelle hooleks jäi põhikirja väljatöötamine ja Liidu registreerimine.⁴²¹ 13. septembri koosolekul jagati ka ametid: Paul Keerdost sai esimees, abiesi-meheks sai Aleksander Pärn, sekretäriks kauaaegne parlamendiliige, esseer ja hilisem sotsiaaldemokraat Karl Oskar Freiberg (Kurmiste), kassahoidjaks Johan Schiffer ning ametita juhatuse liikmeks Mihkel Laar.⁴²² Konverentsil oli Paul

415 I rk 2. istj, protokoll nr 32 (14), 29.04.1921, vg 1574–1581; protokoll nr 36 (18), 10.05.1921, vg 1829–1832; protokoll nr 38 (20), 12.05.1921, vg 1896–1897; protokoll nr 39 (21), 13.05.1921, vg 1973–1995.

416 I rk 2. istj, protokoll nr 32 (14), 29.04.1921, vg 1578–1581; protokoll nr 36 (18), 10.05.1921, vg 1831–1832.

417 I rk 4. istj, protokoll nr 66 (3), 13.10.1921, vg 132–146; protokoll nr 69(6), 21.10.1921, vg 242–246.

418 I rk 4. istj, protokoll nr 69 (6), 21.10.1921, vg 268–269, 273–274.

419 RA, ERA.14.5.669, l 2: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu põhikiri, dateerimata.

420 RA, ERA.14.5.669, l 1: Paul Keerdo, Maks Päss ja Jaan Jaaska Tartu-Võru Rahukogule, 17.01.1921.

421 RA, ERA.1772.1.1, l 4: Tartumaa maatööliste konverentsi protokoll nr 1, 12.09.1920 Tartus.

422 RA, ERA.1772.1.2, l. 1: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koosoleku protokoll, 13.09.1920. Isikute täielikke nimekujusid vt RA, ERA.1772.1.1, l 1–1p: Tartumaa maatööliste konverentsi protokoll nr 1, 12.09.1920 Tartus. Paul Keerdo ja Johan Schiffer võtsid konverentsist osa Tartu Maatameeste Täidesaatva komitee liikmetena, Aleksander Pärn esindas Vaimastvere Maatööliste Ühingut, Mihkel Laar Luunja Maatööliste Ühingut, Karl Freibergi nime konverentsil osalejate seas ei leidu, kuid sellegipoolest valiti ta looda-vasse Liidu juhatusse. Enim hääli (39) sai juhatuse valimistel just Paul Keerdo, vt samas, l 4.

Keerdo esinenud aruandega kui Tartumaa Maatameeste Täidesaatva Komitee esimees, komiteele osutatakse kui ajutisele maakonna maatööliste keskkorral-dusele.⁴²³ Ilmselt oligi 13. septembril tegemist eelmise organisatsiooni ümber-nimetamisega, mille registreerimiseni jõuti 1921. aasta algul. Millal oli aga ellu kutsutud Tartumaa maatameeste täidesaatev komitee, pole käesolevaga selge.

Liidu juhatus kogunes 1921. aasta vältel mitte just tihedalt, kuid siiski mitmel korral. Igal koosolekul kohal viibinud juhatuse esimehe Paul Keerdo positsioon on huvipakkuv. Keerdo samaaegne tegevus riigikogus ja Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuses võimaldas tal olla ise tegev nii seadusandliku võimu tasandil, kui ka saada vahetut tagasisidet, kuidas täitevvõimul õnnestus või vastupidi – ei õnnestunud – riigikogu vastuvõetud seadusi ellu viia. Keerdo oli ühtlasi võtmepositsioonil esindamaks ametiühinguliikumise huve vahetult seadusandlikul tasandil, sest ta sai viia probleemid kohe riigikogu ette. Näiteks (taas)tõstatati just Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koos-olekul 8. septembril 1921 küsimus Tartu maakonna riigimaade ülema kehtes-tatud väidetavalt seadusevastasest palgalepingust ja otsustati teha EISTP riigi-kogu rühmale ettepanek pöörduda arupärimisega põllutööministeeriumi poole.⁴²⁴ Viiteid segastele oludele seoses Tartumaa riigimaade ülemaga kohtab juba juulis EISTP riigikogu rühma arupärimises,⁴²⁵ oktoobris esitasid rühma liikmed Keerdo, Piiskar, Hansen ja Joonas arupärimise TMAL-is septembris tõstatanud küsimuse peale uuesti.⁴²⁶

Ka Liidu juhatuse protokollidest nähtub, et põhilisteks murekohtadeks olid põllutööliste sundmääruste täitmisega seotud küsimused ja nende rikkumine.

Sealhulgas ilmnes uus probleem, et sundmääruste rikkumise eest karistati koh-tutes mitte ainult tööandjaid, vaid ka töölisi, kes olid seadusevastasele lepingule alla kirjutanud, st töötasid väiksema palgaga, kui määrustes ette nähtud alam-määr lubas.⁴²⁷ Viimasele viitavad nii TMAL-i protokoll kui ka sellele järgnenud arupärimine riigikogus.

Juba jaanuaris märkis TMAL-i juhatus vajadust seada ametisse töölisühin-gute instruktor, kuid plaani realiseerumine jäi ootama paremaid finantsvõima-lusi, mida loodeti Tartu maakonnavalitsuse toetustest. Aprillist tegutseski sellel ametipostil Liidu üks asutajaist Jaan Jaaska kuupalgaga 5000 marka, Liidu ruumid asusid Tartu Ametiühingute Kesknõukogu ruumes.⁴²⁸ Märkimist väärib veel, et Liidu liikmed kandideerisid Tartu maakonnanõukogusse EISTP-ga ühises

423 RA, ERA.1772.1.1, l 2p: Tartumaa maatööliste konverentsi protokoll nr 1,12.09.1920 Tartus.

424 RA, ERA.1772.1.2, l 3p–4: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koos-oleku protokoll, 08.09.1921.

425 I rk 3. istj, protokoll nr 41 (2), 13.07.1921, vg 82–86.

426 I rk 4. istj, protokoll nr 64 (1), 03.10.1921, vg 44–48.

427 RA, ERA.1772.1.2, l 3p–4; I rk 4. istj, protokoll nr 64 (1), 03.10.1921, vg 44–48.

428 RA, ERA.1772.1.2, l 1p–2: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse oleku protokoll, 23.01.1921; l 3: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koos-oleku protokoll, 29.03.1921.

nimekirjas.⁴²⁹ Siit võib teha järelduse, et kuigi kõik Liidu liikmed ei pruukinud olla EISTP liikmed, tegutseti tihedas koostöös.

Septembris 1921 otsustati TMAL-i juhatuses liituda Tartu AÜKN-ga, läbi-rääkimisi valiti vedama Keerdo ja Freiberg, lõpliku otsuse pidi tegema Liidu kongress.⁴³⁰ Septembris 1921 oli asutamisel ka üleriiklik Ametiühingute Kesk-nõukogu, TMAL-i 25. septembri koosolekul arutati ja kiideti heaks ettepanek, et TMAL kirjutab ühe asutajaliikmena alla kesknõukogu põhikirjale.⁴³¹ Keerdo andis TMAL-i juhatuse esimehe ameti üle novembris 1921 Erich Joonasele, ent jäi edasi tegutsema Liidu nõukogu liikmena.⁴³² 1921. aasta sügisel oli Üle-riikliku Maatööliste Liidu esimees 1920. aasta sügisel sellesse ametisse valitud Jaan Piiskar.⁴³³ Koosolekul 30. novembril 1921 otsustati muu seas järgmisel aastal ametisse panna instruktor kuupalgaga 5000 marka, millele lisaks nähti ette sõidukulude kompenseerimine.⁴³⁴

TMAL-i teisel kongressil 6.–7. novembril 1921 Tartus püsis Liit veel kind-lalt iseseisvate sotsialistide juhtimisel, sama tundub olevat olnud ka 1920. aastal valitud üleriiklikus juhatuses, kus tegutsesid neli iseseisvat sotsialisti ja kolm sotsiaaldemokraati. Paul Keerdo esines aruandega maatööliste palgavõitlusest.

Kongressil võeti vastu resolutsioon töölisklassi klassivõitlusest, sarjati sotsiaal-demokraate, keda nähti kodanluse tööriistana, ning kinnitati, et võitluse lõpp-eesmärk on kapitalistliku korra kukutamine, ent seejuures hääletati täielikult maha kommunistist saadik Johannes Vanja⁴³⁵ esitatud alternatiivne resolutsioon.

Samamoodi võeti pärast Keerdo palgavõitlusele pühendatud aruannet vastu resolutsioon, mis puudutas põllutööliste tööaja ja palgaolude korraldamise sea-duse kehtestamisega seotud küsimusi ning nägi ette maatööliste organisat-sioonide panustamist sellesse, et töölised sõlmiksid edaspidi lepinguid ainult liidu väljatöötatud lepingukavade alusel. Protokollist nähtub, et ka siin esines Vanja oma juhtnööride kavaga segakomisjonide tarbeks, mille suhtes ei võetud mingit seisukohta.⁴³⁶

429 RA, ERA.1772.1.2, l 1p–2; l 2p: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koosoleku protokoll, 28.01.1921.

430 RA, ERA.1772.1.2, l 4p: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koosoleku protokoll, 08.09.1921

431 RA, ERA.1772.1.2, l 5p–6: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koosoleku protokoll, 25.09.1921.

432 RA, ERA.1772.1.2, l 9–10: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koos-oleku protokoll, 07.11.1921; vt nt RA, ERA.1772.1.1, l 14: Tartumaa Maatööliste Ameti-ühisuste Liidu nõukogu koosolek, 06.08.1922.

433 RA, ERA.1772.1.1, l 2jj: Tartumaa maatööliste konverents protokoll nr 1, 12.09.1920 Tartus.

434 RA, ERA.1772.1.2, l 11: Maatööliste Ametiühisuste Liidu juhatuse koosoleku protokoll, 30.11.1921.

435 Johannes Vanja oli Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu ja riigikogu kommunistliku töölisterühma esimees.

436 RA, ERA.1772.1.1, l 9–12p: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu kongressi protokoll, 06.11.1921.

Kongressil kiitis heaks TMAL-i astumise üleriikliku ametiühingute kesk-nõukogu liikmeks niipea, kui selle põhikiri sai kinnitatud, samuti otsustati põhi-mõtteliselt TMAL-i tegevust ühtlustada Tartu AÜKN-iga.⁴³⁷ Johannes Vanja torkab kongressil siiski silma kui võõras. Ta esineb küll referendina maaküsi-muses, tuues esile maareformi puudusi, kuid tema resolutsiooniettepanek, kus maajagamist hukka mõistetakse ja selle lõpetamist nõutakse, saab kongressi-saadikutelt kriitilise tagasiside osaliseks („miks ainult eitamine, miks ei paku lahendusi?” jms) ja jääb hääletusel toetuseta.⁴³⁸ Toetuse sai üksnes tema esitatud resolutsioon Kominterni platvormil tegutseva poliitilise töölislehe asutamise vajalikkusest ja kutse kõikidele Eesti töölistele sellele kaastööd tegema.⁴³⁹

Reaalselt tähendasid üleriikliku Ametiühingute Kesknõukogu asutamispüüd-lused seda, et kommunistid püüdsid oma mõjualuse Tallinna AÜKN-i tegevust laiendada Tallinnast väljapoole. Selleks tehti ÜML-iga koostööd juba 1921. aasta kevadel, kui Tallinna AÜKN püüdis kokku kutsuda Eestimaa ametiühingute II kongressi, kus loodeti taastada esimese kongressi järel tegevuse katkestanud Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu. Tallinna AÜKN valis märtsi algul kong-ressi kokkukutsumise komisjoni kommunistid Vanja, Sommerlingi ja Eduard Ambose, mõni päev hiljem teatas Tallinna AÜKN koos Üleriikliku Maatööliste Liidu juhatusega ametiühingute II kongressi toimumisest 16.–18. aprillil, kuid ettevalmistustööd jäid pooleli aprillikuiste arreteerimiste tõttu, mis tabas kom-muniste ja nendega seotud organisatsioone ning ka Tallinna AÜKN-i tegevus katkes kuni sama aasta juuni keskpaigani. Kuna suur osa nõukogu liikmeid oli vangistatud, viidi läbi täiendavad valimised AÜKN-i, mille esimeheks jäi endi-selt kommunist Johannes Vanja.⁴⁴⁰ 1921. aastal plaanitud ametiühingute II kong-ressini jõuti alles 1922. aasta novembris.

Nõukogudeaegses ajalookirjanduses esitatakse väide, et TMAL oli 1921. aasta lõpuks ainus maakondlik liit, kus kommunistid polnud veel juhatuses enamust saavutanud. Kuues maakonnas aasta lõpul läbi viidud maatööliste ühingute kon-verentsidel läksid neist viies juhatused väidetavalt kommunistide kätte, nii et iseseisvate sotsialistide enamus säilis üksnes Tartumaal.⁴⁴¹ Selle väite kinnita-miseks või ümberlükkakinnita-miseks oleks vajalik lähemalt uurida maakondlike liitude tegevust, mis jääb käesoleva töö piiridest välja. Küll leiab siin kinnitust, et TMAL püsis päris kindlalt iseseisvate sotsialistide käes. Kirjanduses leidub viiteid sellele, et teistes maatööliste maakondlikesse liitudesse oli Tallinna AÜKN kommuniste kõnelejatena esinema saatnud juba kogu 1921. aasta vältel.⁴⁴²

437 RA, ERA.1772.1.1, l 12p.

438 RA, ERA.1772.1.1, l 18–18p: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu kongressi protokoll, 06.11.1921.

439 RA, ERA.1772.1.1, l 19p: Tartumaa Maatööliste Ametiühisuste Liidu kongressi proto-koll, 06.11.1921.

440 Kuuli, Liebman, Saarniit. Töörahva riigi eest, lk 81–82.

441 Ülevaade EKP ajaloost, II, lk 61.

442 Näiteks oli jaan-s 1921 Viljandimaa Maatööliste Liidu erakorraline laiendatud koosolek kokku kutsutud kommunistide Puisi, Karu ja Reeseni initsiatiivil, külalisena osalesid ka

ÜML-i koostöö Tallinna AÜKN-iga jätkus ka edaspidi, samuti jätkusid kom-munistide püüdlused maatööliste organisatsioonides domineerima pääseda.

Näiteks kui 1922. aasta algusest hakkas EKP Tallinna AÜKN-i kaudu ellu viima tööliste ühisrinde (TÜV) programmi, s.o agiteerima selle poolt, et kõik töölis-organisatsioonid võtaksid oma tegevuse aluseks 12 nõudmist, kaasati ka ÜML.

Mäletatavasti oli 12 nõudmise näol tegemist EKP KK poolt Kominterni täitev-komitee teeside põhjal koostatud nõudmiste paketiga, mis pidid kõnetama eel-kõige vaesemaid ühiskonnagruppe. Üleriikliku Maatööliste Liidu juhatus ees-otsas EISTP liikmetega lubas nõudmised vastu võtta üksnes tingimusel, et muudetakse ära punkt nõudega mõisate tükeldamise peatamist. Samas oli Harjumaa piirkonna maatööliste konverents 1922. aasta jaanuari lõpus ühisrinde nõudmised juba vastu võtnud.⁴⁴³ Harjumaa maatöölised olid aga muude maa-kondadega võrreldes oluliselt enam Tallinna AÜKN-i mõjuväljas, nagu eelne-valt osutatud.

Muutus ÜML-i juhatuse koosseisus ja üldhoiakuis toimus 1922. aasta märtsis kokku kutsutud II üleriiklikul maatööliste kongressil, mille mitmed esindajad nagu Johannes Lauristin, Georg Abels, Johannes Jürna jt olid ise ka EKP liik-med. Peamine arutlusteema oli 12 nõudmist, millega kongress ka ühines.⁴⁴⁴ Lisaks hääletati kongressil Punane Ametiühingute Internatsionaali (tuntud ka kui Profintern)⁴⁴⁵ astumise poolt ehk asuti toetama Kominterni põhimõtteid, sõna palgavõitluse kohta võttis ka Paul Keerdo, kutsudes maatöölisi kogunema TÜV platvormile, tema esitatud resolutsiooni võttis kongress ka vastu.⁴⁴⁶

Kui Keerdo väljaütlemisi detailsemalt analüüsida ja püüda nende põhjal tuletada tema selleaegseid seisukohti, võib konkreetse sõnavõtu põhjal öelda, et need polnud 1921. aasta seisukohtadega võrreldes oluliselt muutunud. Keerdo jäi sõnavõtus oma meelisteema juurde, milleks oli maatööliste palgavõitluse küsi-mus, ja tõi kongressil esitatud referaadis probleemina eelkõige välja, et mõisate tükeldamise järel tekkinud tööpuudust „selleks hallparunite poolt ära kasutada tahetakse, et maatööliste viletsaid palgatingimisi veelgi halvendada ja et töö-andjate püüded toetust leiavad vabariigi valitsejatelt”. Keerdo nägi järgmise sammuna põllutööliste palgaalammäära ja tööaja korraldamise seaduse

Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu esimees Johannes Vanja ning liige Jaan Santa, kes andsid muuseas ülevaate riigikogu kommunistliku rühma tööst. Sealsamas valiti Puis ja Karu Viljandimaa Maatööliste Liitu juhtima. Sama aasta veebruaris peeti Harjumaa maatööliste ametiühingute konverents Tallinnas Tööliste Majas ning see korraldati Tallinna Ameti-ühingute Kesknõukogu ja riigikogu kommunistliku töölisterühma koostöös. 1921. aasta oktoobris osales Vanja Pärnumaa ametiühingute kongressil, Tallinna AÜKN oli ka väide-tavalt kongressi üks peamistest ettevalmistajatest, vt Kuuli, Liebman, Saarniit. Töörahva riigi eest, lk 75–77, 84–85.

443 Samas, lk 90.

444 Samas, lk 92.

445 Punane Ametiühingute Internatsionaal (Красный интернационал профсоюзов) ehk Profintern asutati 1921. aastal Kommunistliku Internatsionaali poolt vastukaaluks nn Amsterdami Internatsionaalile (asutatud 1919), kus domineerisid sotsiaaldemokraadid.

446 Kuuli, Liebman, Saarniit. Töörahva riigi eest, lk 93–94.

tamist. Samas märkis ta, et seaduse peale ei saa lootma jääda, vaid tuleb luua

„tugev organiseeritud jõud, mida tööandjad sunnitud on arvesse võtma”. Streigi kohta arvas Keerdo, et see on palgavõitluses tugev abinõu üksnes siis, kui seda viiakse läbi väga üksmeelselt, mispärast tuleb streik ette võtta vaid äärmisel juhul ja võimalikult ulatuslikult. Palgavõitluses nägi Keerdo hea vahendina just TÜV-d. Siiski pole tema kongressi protokollist vastu kajav retoorika kommu-nistidega võrreldes endiselt veel räme ega lahmiv, vaid on sama asjalik kui tema sõnavõtud parlamendis 1921. aasta jooksul. Samasugune oli tema esitatud reso-lutsioon palgavõitluse kohta.⁴⁴⁷

ÜML-i uude juhatusse valiti aprilli algul 1922 nii Keerdo kui ka tema EISTP riigikogu rühmakaaslane Augustin Hansen⁴⁴⁸. Keerdost sai Liidu juhatuse ase-esimees, Hansenist esimees.⁴⁴⁹ Juhatuse esimesel koosolekul otsustati teha Tal-linna AÜKN-ile ettepanek, et see hakkaks vedama tööliste ühisrinnet toetava tööliste keskorganisatsioonide büroo asutamist ja saadeti päring riigikogusse 12 punkti toetavatele rühmadele küsimusega, kus on nemad 12 punkti tutvusta-miseks juba koosolekuid korraldanud, et Liit saaks neid korraldata kohtades, kus seda pole veel tehtud. Need sammud ei jäta kahtlust, et liidu uus juhatus tegutses 12 nõudmise ja TÜV alustel.⁴⁵⁰ Ilmselt iseloomustab seesama pööre maatööliste üleriiklikus katusorganisatsioonis iseseisvate sotsialistide sisevastuolude kasvuga tekkinud jõujooni, mis ilmnesid EISTP-s ainult mõni kuu hiljem, kui pahem-poolne tiib võimu võttis. Pöörde nüanssidesse süvenemiseks oleks siiski vaja

447 RA, ERA.949.2.106, l 14p–16: II Üleriikliku Maatööliste Ühisuste kongressi protokoll, 20.–22.03.1922 Tallinnas.

448 August (ka Augustin) Hansen (1895–1952), sündis Viljandimaal Vastsemõisa valla sulaseperes, lõpetas 1910 Vastsemõisa ministeeriumikooli ja töötas Viljandis müüja-õpilasena. Siirdus 1913 Tallinna, alates 1917 pahemesseeride esindajana Tallinna tssn ja selle täitevkomitee liige. Saksa okupatsiooni järel Tallinna linnavalitsuse asjaajaja ja esseeride ajalehe Võitlus ärijuht. Valiti suvel 1919 esseeride esindajana Tallinna linnavalitsusse, kus töötas kuni sügiseni 1920 sotsiaalkindlustuse osakonna juhatajana. Valiti kevadel 1920 EISTP KK liikmeks ja nov-s 1920 EISTP esindajana riigikogu esimese koosseisu liikmeks.

Alates 1921 Üleriikliku Maatööliste Liidu esimees, sept-st 1922 EKP liige. Valiti nov-s 1922 ametiühingute II kongressil uue üleriikliku keskorganisatsiooni Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesknõukogu esimehe asetäitjaks. Arreteeriti jaan-s 1924 ja mõisteti 149 protsessil tähtajata sunnitööle. Vabanes 1938. aasta amnestiaga. Juunipöörde järel 1940 Rahva Hääle ja Kommunisti kirjastuse direktor, seejärel kuni 1943 Eesti Riikliku Merelaevanduse ülem, 1944–1950 ENSV kaubanduse rahvakomissar ja kaubandusminister. Kuulutati 1950. aasta märtsipleenumi järel kodanlikuks natsionalistiks, süüdistati riigireetmises ja hukati 1952.

aastal, vt Revolutsiooni lipukandjad I, lk 42–44; Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Toim. T. Hiio, M. Maripuu, I. Paavle jt. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006, lk 1137.

449 ÜML-i juhatusse valiti Piiskar, Joonas, Vanja, Kõrgemaa, Hansen, Lauristin ja Keerdo.

Kandidaadid Kägu, Suuster, Gustavson ja Tiks, vt RA, ERA.949.2.106, l 23: II Üleriikliku Maatööliste Ühisuste kongressi protokoll, 20.–22.03.1922 Tallinnas; RA, ERA.1765.1.1, l 37: [Üleriiklise Maatööliste Ametiühisuste Liidu] uue juhatuse koosolek, protokoll nr 63, 01.04.1922; Kuuli, Liebman, Saarniit. Töörahva riigi eest, lk 94.

450 RA, ERA.1765.1.1, l 37.

rohkem teada nii EISTP selleaegsetest siseoludest ja nende tagamaadest kui ka erinevate poliitiliste jõudude tegevusest maatööliste katusorganisatsioonis.

Liidu juhatuse otsusega aprillist 1922 määrati ametisse kaks palgalist orga-nisaatorit, kelleks Järva- ja Virumaal sai Eduard Silm (Alas), Võru-, Valga- ja Petserimaal aga Rudolf Veiram.⁴⁵¹ Mõlemad olid juba varasemast EKP liikmed.⁴⁵² Tartumaal määrati 1922. aasta kevadel palgalise ametiühinguorga-nisaatorina ametisse Hans Heidemann, kelle tegevust käsitletakse põhjalikumalt alapeatükis 2.3. ÜML oli selleks ajaks kommunistide käes, aga kas ka Tartumaa organisatsiooni juhatus, pole teada.

Eelnevalt kirjeldatud ÜML-i „vallutamise” järel 1922. aasta kevadel läksid kommunistid uuele katsele kokku kutsuda ametiühingute teine kongress ning luua ametiühingute ülemaaline juhtimiskeskus ja, arvestades organiseerimistöö taga olevaid organisatsioone, kahtlemata kommunistide mõju all olev keskus.

Teavitustööd kongressi toimumise kohta tegi ka ÜML.⁴⁵³

Nagu 1. peatükis põgusalt kirjeldatud, tegutses EKP Kominterni kampaaniate vaimus. Kui 1920. aasta II kongressi järel oli aktuaalne enamluse ühtlustamise temaatika ja nõue, et Kominterni liikmeks astuda sooviv partei vastaks Komin-terni väljatöötatud 21 punktile, siis 1921. aasta suvel peetud KominKomin-terni III kong-ressi järel tõusis esiplaanile ühisrinde loomise vajadus. Mõlemad kampaaniad mõjutasid EKP suhtumist Paul Keerdo koduerakonda EISTP-sse. EISTP tegevus, eriti pürgimine Kominterni liikmeks, oli põrandaaluse EKP liikmeid häirinud algusest peale. Selles, kuhu EISTP peaks paigutuma, polnud arvamused ühtsed ka EISTP sees. Aprillis 1921 kogunenud EISTP II kongressil arutati seisu-kohavõttu Kominterni vastuvõtu 21 tingimuse suhtes, kuid ühist seisukohta ei kujunenud.⁴⁵⁴ Mais 1921 esitas EKP omakorda EISTP-le 11 nõudmist – EKP poolsed Kominterni vastuvõtu tingimused ja kriitika EISTP suunas.⁴⁵⁵ Parteide suhteid ei parandanud ka nende keskkomiteede liikmete kohtumine 1921. aasta juunis Moskvas Kominterni III kongressil.⁴⁵⁶

451 Kuuli, Liebman, Saarniit. Töörahva riigi eest, lk 94, 97.

452 Eduard Silm (Alas), sündis 1894. aastal, ta oli astunud EKP liikmeks 1921. aastal, Rudolf Veiram, sündis 1885. aastal Virumaal, oli EKP liikmeks astunud märtsis 1921, vt RA, ERAF.25.2.56, l 2: Alas Eduard, Mihkli poeg, ankeet, dateerimata; l 6–7: Ц.К.Р.К.П.

(Б-ов). Личный листок (Алас, Эдуард Михайлович), dateerimata; RA, ERAF.25.2.1630, l 4: Rudolf Juhani pg Weiram, isikutunnistus nr 11192, 05.05.1919; l 19: Удостоверение, 28.02.1924.

453 Kuuli, Liebman, Saarniit. Töörahva riigi eest, lk 112.

454 Lebbin. Eestimaa Kommunistlik Partei võitluses töörahva ühisrinde eest, lk 54.

455 RA, ERAF.6495.1.77, l 149.

456 EISTP delegaadid Martin Bleiman ja Hans Kruus, kommunistide poolt Hans Pöögel-mann, Jaan Anvelt ja Paul Krüger. Kommunistid sisuliselt kuulasid EISTP esindajad nende tegevuse suhtes üle. Pöögelmanni arvates oli parteide peamine erinevus selles, et „E.I.S.P.

selle ajani on juhitud mitte aktiivsest pealetungimise mõttest, vaid seisab ainult töölisteklassi eneste kaitsemise seisukohalt.” Vt RA, ERAF.6495.1.77, l 89–89p: E.K.P. ja E.I.S.D.P.

Kominterni III kongressi delegatsioonide ühiskoosolek parteide vahekordade selgitamiseks, Moskvas, 26.06.1921.

Oktoobris 1921 otsustati EKP II kongressil, et Kominterni III kongressi otsustes ette nähtud legaalne revolutsiooniline massipartei tuleb Eestis luua EISTP ülevõtu kaudu. Sealsamas oli EKP keskkomitee liige Viktor Kingissepp konstateerinud, et kui tööstustööliste seas olid kommunistid vahepeal mõju laien-danud, siis maatöölised olid endiselt EISTP mõju all.⁴⁵⁷ Partei ülevõtt võimal-danuks seega lahendada kaks küsimust korraga: luua kommunistide taotlusi toetav legaalne massipartei ja haarata oma mõjusfääri maatööliste

Oktoobris 1921 otsustati EKP II kongressil, et Kominterni III kongressi otsustes ette nähtud legaalne revolutsiooniline massipartei tuleb Eestis luua EISTP ülevõtu kaudu. Sealsamas oli EKP keskkomitee liige Viktor Kingissepp konstateerinud, et kui tööstustööliste seas olid kommunistid vahepeal mõju laien-danud, siis maatöölised olid endiselt EISTP mõju all.⁴⁵⁷ Partei ülevõtt võimal-danuks seega lahendada kaks küsimust korraga: luua kommunistide taotlusi toetav legaalne massipartei ja haarata oma mõjusfääri maatööliste

Im Dokument MARI-LEEN TAMMELA Isikulooline perspektiiv Eestimaa (Seite 110-133)