2. Keskkoolile ja kutsekoolile:
1.17. Matemaatikaõpikuid ja artikleid 1936. aastal
1936. a. jätkati algkoolis J. Käisi, A. Budkovsky ja Б. Lim
bergi töövihikute ning J. Kuulbergi jt., A. Maramaa, A. Perandi ning A . Kasvandi ja J. Langi raamatute kasutamist. Keskkoolile ilmusid veel m õned E. Etvergi jt. töövihikud. T. Koigi ja G. Rä
go keskkooliraamatute kõrvale tuli nüüd E. Etvergi esimene raamat
“ Geomeetria” . Silmapaistva panuse progümnaasiumide varustami
seks õpikutega tegi autorite kollektiiv A. Borkvell, A. Kasvand, F. Laarens, K . Maasik, O. Paas ja A. Vihman. Nad andsid 1936. a.
välja raamatud “ Keskkooli aritmeetika I ja IF , “ Keskkooli algebra I-II” ning “ K eskkooli geomeetria I -I I F , sinna juurde veel kont
rolltööde kogumikud. Seoses õpilaste edasiminekuga keskkooli kas pärast algkooli IV või VI klassi lõpetamist anti välja kogumikud
“ Eksamiülesanded I ja I F [T, 43, 44]. Sellel aastal ilmusid y. Pässi tabelite kõrval K . Ratassepa koostatud logaritmide tabelid [O, 197].
“ Õpetajate Leht” avaldas artikli “ Ebaterveid nähtusi kooliraa
matute turul” [A, 12]. Sealöeldut arvestades hakatigi alates järgne
vatest õppeaastatest üle minema standardõpikutele. Ajakiri “ Kooli
uuenduslane” avaldas O. Kalli kirjutise “ M õn d a arvusüsteemi läbi töötamisest algastmel” [A, 29] ja A . Peerna artikli “ Ruutjuurimine täpsusega 0,1” [A, 96]. Ajakirjas “ Eesti K ool” avaldati J. Mohrfeldti artikkel “ Matemaatilised süm bolid põhimõttelisest vaatepunktist”
[A, 81], kus arutletakse kongruentsuse ja võrdsuse mõistete üle ning soovitatakse juure väärtust lugeda ainult positiivseks.
Esitame nüüd 1936. aastal ilmunud matemaatika kooliraama
tute ja töövihikute loetelu.
1. Algkoolile:
“ Eksamiülesandeid I. Esitatud matemaatika alal algkooli 4. klas
si lõpetanuile vastuvõtukatseil keskkooli I klassi” ;
“ Eksamiülesandeid II. Esitatud matemaatika alal algkooli 6. klassi lõpetanuile vastuvõtukatseil keskkooli III klassi” ;
J. Grüntal “ Matemaatika test. 2. trükk” ;
A . Kaevand, J. Lang “ Väike matemaatik. Tööraam at algkooli II klassile. 2. trükk” ;
A . Kasvand, J. Lang “ Väike matemaatik. Tööraam at algkooli IV klassile. Teine trükk” ;
J. Kuulberg, E. Kuulberg, E. Martinson “ Elavad arvud. Mate
maatika õpperaam at algkoolidele. I õppeaasta. Kuues, muutmata trükk” ;
J. Kuulberg, E. Kuulberg, E. Martinson “ Elavad arvud. M a
temaatika õpperaam at algkoolidele. II õppeaasta. Vües, muutmata trükk” ;
J. Käis “ Õpilase arvutusvihik. 1. õppeaasta. 2. vihik: jõulust - kevadeni. 3. trükk” ;
J. Käis “ Õpilase arvutusvihik. 1. õppeaasta. 3. vihik: kevadpü
hadest - õ p p e tö ö lõpuni. 3. trükk” ;
J. Käis, A. Budkovsky “ Õpilase matemaatika-töövihk. 3. õppe
aasta. 1. vihk. 3. trükk” ;
E. Limberg “ Matem aatika-tõövihik. 6. õppeaasta. 1. vihik:
sügisest - jõuluni. Teine trükk” ;
A._M aram aa “ Matemaatika ülesannetekogu. A lgkooli I õppe
aasta. Üheksas trükk” ;
“ M atemaatika vihik I-V . I õppeaasta. Teine trükk” ;
A . Perandi “ Uutel teedel. Matemaatika tööraamat algkoolidele.
II õppeaasta” . 2. Keskkoolile:
A. Borkvell, A . Kasvand, F. Laarens, K. Maasik, O. Paas, A. Vihman
“ K eskkooli aritmeetika I—II. Õpperaamat I ja II klassile” ,
“ K eskkooli aritmeetika I. Õpperaamat II klassile” ,
“ Keskkooli algebra I. Õpperaamat II ja III klassile” ,
“ K eskkooli algebra II. Õpperaamat IV ja V klassile” ,
“ K eskkooli geomeetria I. Õpperaamat III klassile” ,
“ K eskkooli geomeetria II. Õpperaamat IV klassile” ,
“ K eskkooli geomeetria III. Õpperaamat V klassile” ,
“ K on trolltööd keskkoolile I (aritmeetika)” ; E. Etverk “ Geomeetria. Õpperaamat III klassile” , E. Etverk “ Geomeetria. Õpperaamat IV klassile” ;
E. Etverk, R. Matiiseu, K. Ratassepp “ Matemaatika keskkoolis.
II klassi harjutusvihik nr. 3 ja 4. Teine trükk” ;
E. Etverk, R . Matiisen, K . Ratassepp Sama. V klassi harjutus
vihik nr. 1 -4 ;
T. Koik “ Matemaatika õpperaamat kesk- ja kutsekoolidele. A l
gebra ja geomeetria. III kl. kursus” ;
G. R ä g o “ Matemaatika tööraamat uuele keskkoolile. Algebra ülesannetekogu I osa” ;
G. R ägo. Sama, II osa,
G. R äg o “ Matemaatika tööraam at uuele keskkoolile. Algebra
ülesannetekogu” . *
Kokku ilmus 1936. aastal 19 matemaatika kooliraamatut, 1 testide ja 2 eksamiülesannete kogu, ühed kontrolltööd, 14 töövihikut ja 4 artiklit.
K okku võte
Matem aatika õpetamiseks eesti keeles vajati emakeelseid ma- temaatikaraamatuid. M atemaatika algõpetuse jaoks oli sajandi al
gul koostanud raamatuid mitu k oo hm eest (vt. II, 1.2.). Vabarügi algaastail võiski ood ata eelkõige nende meeste aktüvset osalemist õpikute koostamisel olemasolevat kogemust ära kasutades. Nü tege
likult oligi. Juba 1907. a. debüteerinud August Marfeldt, kes aastast 1922 kandis M aram aa nime, kujuneski kõige viljakamaks algkoolide aritmeetika- ja geomeetriaraamatute koostajaks. Tema koostatud õpikuid ilmus koos kordustrükkidega u. 50 (sinna hulka kuuluvad ka kaks koos venna Jaan Maram aaga välja antud raamatut). Teine julž£ tsaariajal matemaatikaõpikuid kirjutanud mees oli Friedrich Vollrad Mikkelsaar. Temalt ilmusid esialgu geomeetriaraamatud alg
kooli III-V klassile. Aastatel 1925-1930 andis ta aga välja algkooli kõigi klasside matemaatikaraamatud. Need jõudsid ilmuda kahes trükis. Seega on tema panus koolimatemaatika arengusse Eestis u. 18 kooliraamatut.
Veel olid tsaariajal õpikuid kirjutanud vennad August ja Os
kar Perli. Esimene neist andis aastatel 1920 ja 1921 välja algkooli III-V klassile om a raamatu “A rvud elust” , mis oli varem juba vene keeles ilmunud. Oskar Perli oli 1912. a. välja andnud õpiku, mis oli mahukam kõigist enne seda kirjutatud eestikeelsetest matemaa- tikaraamatutest. Temast sai hiljem keskkooliõpikute autor, 1920. a.
andis välja ka ühe kuuenda klassi raamatu.
K oolide inspektorina vastavalt Valgas ja Saaremaal töötanud A . K õiv ja J. K oppel andsid samuti 1920. aastal välja esimeste klasside aritmeetikaraamatud.
Viljakateks autoriteks kujunesid Кяг! R u dolf Veski ja Jü-38
ri Grünthal, kes aastatel 1921-1928 andsid välja koos kordus
trükkidega u. 25 algkooli matemaatikaraamatut.
Alates aastast 1924 hakkas algkooli matemaatikaraamatuid väl
ja andma suurem autorite kollektüv, kuhu esialgu kuulusid Konstan
tin Treffner, Johannes Kuulberg, Elisabeth Kuulberg, Elmar Martin
son ja Oskar Pärli. Esimene ja viimane neist jäid sellest kollektiivist hiljem eemale, kuid teised jätkasid nende raamatute väljaandmist ning kordustrükkide ettevalmistamist veel isegi neljakümnendatel aastatel. Vaadeldaval perioodil 1918-1936 ilmus sellelt autorite kol
lektiivilt koos kordustrükkidega u. 20 algkooli matemaatikaraama
tut.
Alates 1934. aastast lisandusid algkooliraamatute autorite hulka August Kasvand ja Juhan Lang, kelle raamatuid samuti kasutati veel neljakümnendatel aastatel. Vaadeldaval perioodil jõudsid nad koos kordustrükkidega välja anda ligi 10 raamatut.
Aastatel 1920-1927 ilmus I-V klassi jaoks veel üks aritmeetika- raamat, mille väljaandmist alustas H. Veidermann, hiljem lisandusid süa autoritena Chr. Brüller ja A. Oengo-Johanson. Neilt ilmus arva
tavasti 8 raamatut.
Klasside kaupa võttes ilmus aastatel 1920-1936 kõige rohkem esimese klassi raamatuid (u. 30) ning kõige vähem kuuenda klassi raamatuid (u. 16). Teiste klasside raamatute arv oli 22-25.
Lisaks õpikutele hakati koolides alates aastast 1931 kasutama töövihikuid. Pioneeriks oh siin Johannes Käis, kes koos om a kolleegi
dega endisest V õru Õpetajate Seminarist Anette Budkovsky ja Ervin Limbergiga (A rvo Lehis) suutis vaadeldava perioodi lõpuks välja anda töövihikud kõigile klassidele isegi kolmes trükis. Neid töövihi
kuid kasutati veel hiljemgi. Erakordselt palju ilmus töövihikuid 1935.
aastal, kui neid andis välja algkoolidele kolm autorite kollektiivi ja keskkoolidele üks kollektiiv. Neile lisandusid veel G. R ägo töövihi
kud, üks algkooli kuuendale, teine keskkooli kolmandale klassile.
Tähelepanuvääriv on matemaatika õpetamise m etoodika raa
matute, õpetaja väljaannete, testide ja kontrolltööde kogumike ilmu
mine.
Keskkooli matemaatikaõpikute koostamiseks ei kujunenud vaa
deldaval perioodil välja selliseid kollektiive nagu algkooliraamatute puhul. Alles perioodi lõpuaastal tekkis üks selline kollektüv - A l
bert Borkvell, August Kasvand, Felix Laarens, Karl Maasik, Oskar Paas ja A rn old Vihman - , kes kindlustas kõik uue keskkooli, s.o.
progümnaasiumi klassid vajalike matemaatikaraamatutega. A n aloo
giliselt algkooliga võim e kollektiivi tekkimisest kõnelda 1935. aastal
keskkooli töövihikute väljaandmisel. Siin olid tegevad Elmar Et
verk, Robert Matiisen (hiljem Meresmaa), Oskar Paas ja Kalev Ratassepp. Perioodi algul kujunes samuti kollektiiv, kes, arvestades suurt eestikeelsete matemaatikaraamatute vajadust, andis need väl
ja mimeograafilises paljunduses. Sellesse kollektiivi kuulusid Juhan Lang, Oskar Sulla, Ernst Kilkson, Hans Jürman, Karl Maasik ja ar
vatavasti ka Villem Nano. Leidus aga ka mitu matemaatikaõpetajat, kes asudes ise õpikuid kiljutama, ruttasid raamatute puudumist ületa
ma. Selliste autoritena nimetame David Rootsmanni (hiljem Taavet Rootsmäe), Viktor Pässi, Theodor Koiki ja Paul Ederbergi. Aktiivselt tegutses keskkooliraamatute väljaandmisel ka Rudolf Veski Koos Jüri Grünt hali, Jaan Verendeli ja Aleksander Raudsepaga tõlkis ja kooetas ta ajavahemikus 1920-1926 keskkoolidele nii algebra- kui geomeetriaraamatuid. Aktiivseks autoriks oli ka Oskar Perli (hil
jem Pärli), kes kuni 1930. aastani andis välja isegi kolm trükki oma geomeetriaraamatutest. Tähelepanuväärne on muidugi Matemaatika Õpetamise Komisjoni liikmete Gerhard Rägo, Jüri Nuudi ja Albert Borkvelli panus matemaatika koolikirjanduse rikastamisse. Seejuu
res G. Rägo ja J. Nuut arvestasid peamiselt nende enda koostatud keskkooli õppekava nõudeid. A . Borkvell avaldas oma raamatud eelkõige sõjakooli nõudeid silmas pidades. Asudes autorite kollek
tiivi etteotsa keskkoolide raamatute väljaandmiseks astus ta sellega vastu G. Rägo uuendustele.
Keskkooli matemaatikaraamatute ilmumine oli kõige intensüv- sem 1920. aastal, kui ilmus 13 õpikut. 1921. aastal vähenes nende arv 6-ni ning kuni 1935. aastani oli see arv 0-st (1925. a.) 7-ni (1923. a.).
Uus tõus oli perioodi lõpuaastal, kui keskkoolid kindlustati neile vajalike õpikutega. Siis ilmus 12 õpikut.