A . Borkvell, A. Kasvand, F. Laarens, K. Maasik, O. Paas, A. Vihman “ Keskkooli algebra I. Õpperaamat II ja III klassile.
2. trükk” ;
A . Borkvell jt. “A lgebra II. Õpperaamat progümnaasiumi IV ja V klassile ja reaalkooli II ja III klassile” ;
A . Borkvell jt. “ K eskkooli geomeetria I. Õpperaamat III klas
sile” ;
A . Borkvell jt. “ K ontrolltöid keskkoolile I (aritmeetika)” ; A . Borkvell jt. “ Kontrolltöid keskkoolile II (aritmeetika ja algebra)” ;
A. Borkvell jt. “ K ontrolltöid keskkoolile III (algebra)” ; A. Borkvell jt. “ Kontrolltöid keskkoolile IV (algebra)” ;
A. Borkvell “ Tasapinnalise ja ruumilise analüütilise geomeetria põhijoon i” ;
E. Etverk “ Geom eetria õpperaamat V klassile” ; E. M oss “ Kaubandusaritmeetika I. Harjutustega” ,
43
E. M oss “ Kaubandusaritmeetika II. Harjutustega” ; К . Ratassepp “ Matemaatilised tabelid” .
Kokku avaldati 1937. aastal 10 matemaatika kooliraamatut, ühed õppekavad, 4 kontrolltööde kogumikku, 2 töövihikut, ühed tabelid ja 6 artiklit.
2 .2 . 1 9 3 8 . a. ilmunud õpikuid ja artikleid
Standardõpikutena anti algkooli I—III klassile välja juba kor
duvalt nimetatud J. Kuulbergi, E. Kuulbergi, E. Martinsoni “ Ela
vad arvud” ning V ja VI klassile A. Kasvandi, J. Langi, O. Paasi
“ Matemaatika õpik ” . IV -V I klassi jaoks ilmusid kontrolltööde ko
gumikud. Algklassidele anti uuesti välja A. Budkovsky ja J. Käisi töövihikud. Kutsekoolide jaoks ilmus 1938. a. mitu kaubandus- artimeetika raamatut. Õpikute väljaandmist jätkas E. Moss. Tartu Kommertskooli väljaandel ilmus tema kaubandusaritmeetika raama
tu II osa ju ba 2. trükis. Tartus andis paljundusbüroo “ Rex” välja veel E. jlärvelo koostatud kaubandusaritmeetika ülesannete kogu.
Tartu Ülikooli Matemaatika Instituudi paljundusel sai kättesaa
davaks O. Rünga poolt avaldamiseks ette valmistatud Tartu Üli
kooli õppejõu A . Humala kaubandusaritmeetika loengute konspekt.
Keskkooli ja gümnaasiumi jaoks ilmusid standardõpikute ja -üles- annetekogudena J. Grüntali ja G. R ägo koostatud algebraõpik ning G. R ägo ja A . Vihmani algebra harjutustik keskkoolile. 1938. aastal ilmus veel Th. Ussisoo “ Geomeetriline joonestamine” .
Ajakiri “ Kooliuuenduslane” avaldas mitu kirjutist matemaatika algõpetuse kohta. Nii kirjutas J.H. Kadastik* artikli “ M õnda üks- kord-ühe õpetamisest” [A, 27], kus ta soovitab kasutada mängukaar- tidega sarnanevaid arvutuskaarte. V. Ordlik põhjendas om a artiklis
“ Miks eelistan matemaatika töövihke?” [A, 91] töövihikute eeliseid õpikute ees ja avaldas lootust, et kui viie aasta pärast ikka veel kehtib standardõpikute süsteem, siis on arvatavasti kasutusel standardtöö- vihikud. V. Ploom om a artiklis “Arvutusülesannete lahendamine jooniste abil” [A, 99] näitas jooniste otstarbekust aritmeetiliste üles
annete lahendamisel. O. Tunin selgitas artiklis “ Matemaatika seoses tööõpetuse ja joonistamisega” [A, 147] mõõtmise vajalikkust m õõtu
de tundmaõppimisel. Arvude tundmaõppimist ja arvutamist esimese
* Kadastik, Johannes Heinrich (1883-1959). Tõõtas õpetajana alates 1903. aastast. Oli koolijuhatajaks Virumaa Peetri-Risti algkoolis (1908- 1910), Peterburi Eesti Seltsi algkoolis (1913-1914), Vaimastvere algkoolis (1924-1941), Saadjärve algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis (1941-1947).
kümne piires käsitles J. Udikas kirjutises “ Esimesi samme matemaa
tikas” [A, 150]. Ajakirjas “ Eesti K ool” tutvustas A. Kasvand V ja VI klassi standardõpikuid [A, 32] ning “ Õpetajate Lehes” ilmunud K. Brülleri arvustuses hinnati neid õpikuid vastuvõetavaks [A, 103].
A. Kasvandi artiklist tõstame esile tema metoodilisi soovitusi ha
rilike murdude korrutamise ja kera pindala õpetamiseks. Samuti soovitust tehete puhul nimega arvudega sooritada tehted vastavate nimeta arvudega ning vastusele lisada nimetus sulgudes.
Erandiks olid 1938. a. Rakveres välja antud H. Jaansoni raa
matud “A lgebra ülesanded ja lahendused I ja II” . Standardõpikute nõude kehtimise tõttu ei olnud need raamatud ette nähtud koolidele, vaid kasutamiseks iseseisval õppimisel. Selle soodustamiseks oli neis raamatuis antud ka ülesannete lahendused ja vastused.
1938. a. ilmunud matemaatika kooliraamatute loetelu on järg
mine.
1. Algkoolile:
A lgkooli, keskkooli ja gümnaasiumi õppekavad;
A. Budkovsky, Joh. Käis “ Õpilase matemaatika-tõõvihk.
4. õppeaasta. 1. vihk: sügisest - jõuluni. Kolmas trükk” ;
A. Kasvand, J. Lang “ Kontrolltöid matemaatikas. 4. õppe
aasta” , “ Kontrolltöid matemaatikas. 5. õppeaasta” , “ Kontrolltöid matemaatikas. 6. õppeaasta” ;
A. Kasvand, Joh. Lang, O. Paas “ Matemaatika õpik. 5. õppe
aasta” ja “ Matemaatika õpik. 6. õppeaasta” ;
J. Kuulberg, E. Kuulberg, E. Martinson “ Elavad arvud. Mate
maatika õpperaam at algkoolidele. I õppeaasta. Kaheksas muutmata trükk” ;
J. Kuulberg jt. “ Elavad arvud. Matemaatika õpperaamat alg
koolidele. II õppeaasta. Seitsmes, muutmata trükk” ,
J. Kuulberg jt. “ Elavad arvud. Matemaatika õpperaamat alg
koolidele. III õppeaasta. Neljas trükk” ;
Joh. Käis “ Õpilase arvutusvihk. 1. õppeaasta. 1A ja 1B vihk.
Neljas trükk ”j
J. Käis “ Õpilase arvutusvihk. 1. õppeaasta. 2. vihk. 4. trükk” , J. Käis “ Õpilase arvutusvihk. 1. õppeaasta. 3. vihk. 4. trükk” , Joh. Käis “ Õpilase arvutusvihk. 2. õppeaasta. 1. vihk. Sügisest - jõuluni. 4. trükk” ,
Joh. Käis “ Õpilase arvutusvihk. 2. õppeaasta. 3. vihk. 3. trükk” ; Joh. Käis “ Õpilase matemaatika-töövihk iseseisvaks tööks.
3. õppeaasta. 3. vihk” .
2. Kesk- ja kutsekoolile:
J. Grüntal, G. R ä g o “A lgebra õpik keskkoolile” ; H. Jaanson “A lgebra ülesanded ja lahendused. I” , H. Jaanson “A lgebra ülesanded ja lahendused. II” ; E. Järvelo “ Ülesanded kaubandusaritmeetikas” ,
E. M oss “ Kaubandusaritmeetika II. Harjutustega. Teine, paran
datud trükk” ;
K. Ratassepp, G. R ä g o “ Matemaatika harjutustik gümnaasiu
mile. I klassi kursus” ,
K. Ratassepp, G. R ä g o “ Matemaatika harjutustik gümnaasiu
mile. II klassi kursus” ;
G .R ägo, A . Vihman “A lgebra harjutustik keskkoolile” ; O. Rünk “ Kaubandusaritmeetika” ;
Th. U ssisoo “ Geomeetriline joonestamine. Neljas trükk” . Kokku ilmus 1938. aastal 15 matemaatika kooliraamatut, ühed õppekavad, 3 kontrolltööde kogumikku, 5 töövihikut ja 7 artiklit, neist üks arvustus.
2 .3 . 1 9 3 9 . aastal ilm unud õpikutest ja artiklitest Standardõpikute tsükli lõpetasid sel aastal E. Etverk ja G. Rägo matemaatikaõpikuga humanitaargümnaasiumile ning K. Ratassepp ja G. R äg o matemaatika harjutustiku III osaga humanitaargüm
naasiumile. Neist esimesest avaldati üks osa veel eraldi pealkirja all “ Matemaatika õpik humanitaargümnaasiumile. III klassi kur
sus” . Jätkuvalt ilmusid esimestele klassidele A. Budkovsky ja J. Käisi töövihikud.
Ajakirjas “ Kasvatus” arenes diskussioon standardõpikute ots
tarbekohasusest ja välja antud 5. ja 6. klassi õpikute õnnestumisest.
Kahes artiklis puudutas neid küsimusi Chr. Brüller [A, 6]. Õpi
kute autorid kirjutavad talle samas ajakirjas kriitikat tagasilükkava vastuse. Chr. Brüller arvas, et standardõpikud ei saa pikemaaegse kasutuseloleku tõttu kajastada kaasaega ja olla kooskõlas elu tege
likkusega. Ta pidas lubamatuks kasutada viimase nõudega vastuolus olevaid andmeid, nagu krooni või 3| meetrit. Ülearuseks luges Chr. Brüller vähima ühiskordse leidmist, mida tegelikul arvutamisel ei kasutata Sobimatu oli Chr. Brülleri arvates ka see, et raamatus on esitatud kõik andmed, reeglid ja juhised ning ka ülesannete vastu
sed. Om a vastuses õigustavad autorid om a seisukohti. Seejärel kutsus Chr. Brüller autoreid temaga ühinema standardõpikute kasutamise
vastu [A, 35]. Ajakirjas “ Kooliuuenduslane” arendas J. Käis tö ö kooli põhim õtete propageerimist, tutvustades sobivaid arvutusmän- ge ning võimalusi individualiseeritud õpetuse läbiviimiseks [A, 53].
Neile lisandub ajakirjas “ Kasvatus” tema kirjutis “Töövihikud ots
tarbeka õpetuse vahendina, eriti matemaatikas” [A, 58]. Kõrvuti standardõpikute kasutuselevõtu suhtes avaldatud eriarvamustega oh neil aastail teine vaidlusalune küsimus töövihikute kasutamine. Selles artiklis tõrjub J. Käis oponentide väiteid, nagu õpetaks töövihikud õpilasi raamatuid määrima, ei võimaldaks iseseisvat tegevust ning soodustaks mahakirjutamise levikut.
K oos J. Käisiga avaldab ajakirjas “ Kooliuuenduslane” artikli
“ Korrutustabelis esinevate korrutusjuhtude reastamine raskuse jär
jekorras” E. Raidm aa [A, 106]. Selles järjestatakse kõik lxl-ü les- anded vastavate testide tulemustele tuginedes lahendatuse sageduse järjekorras. Veel on samas ajakirjas avaldatud R. Taba artikkel
“Paar pisinäidet vähendatud m õõdu mõiste süvendamiseks algkooli IV klassis” [A, 142], kus märgitakse ühistöö rakendamise võimalusi ning tuuakse joon ise järgi tõeliste m õõdete arvutamise näide.
Ajakirjas “ Eesti K o o l” tutvustati matemaatika, füüsika ja kosmograafiaõpetajate VII kongressil esitatud ettekandeid [II, lk. 7 0 - 71]. Uks nendest, nimelt H. R ebassoo “ Kümnendsüsteemi ajalooline areng” avaldati samas ajakirjas eraldi artiklina [A, 113].
Ajakirjas “ Varamu” ilmus prof. J. Nuudi artikkel “ Eksakt
teaduste kriisist” [A, 83], kus ta käsitles paralleelide probleemi, mitteeukleidilist geomeetriat, aja relatiivset mõistmist ja kvantide teooriat. Seal toob ta esile maatriksarvutuse kasutamise vajalikkuse teaduse arendamisel.
Samas ajakirjas on avaldatud veel prof. G. R ägo artikkel
“ Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistamisest” [A, 123], kus tutvustatakse õpetajate ettevalmistamist Tartu Ülikoolis ning esitatakse sinna juurde uuendamisettepanekuid. Prof. G. R ägo oli sel ajal teatavasti Tartu Ü likooli juures töötava didaktilis-metoodilise seminari juhataja.
1939. a. ilmunud matemaatika kooliraamatute nimestik on järgmine.
1. Algkoolile:
Joh. Käis, A . Budkovsky “ Matemaatika töövihk. 3. õppeaasta.
2. vihk. Kolmas trükk” ,
Joh. Käis, A . Budkovsky “ Matemaatika töövihk. 4. õppeaasta.
2. vihk. Kolm as trükk” ,
Joh. Käis, A . Budkovsky “ Matemaatika tõõvihk. 4. õppeaasta.
3. vihk. 3. trükk” .