Liikumatu kehaasend parandusalgatusena

Analüüsitud eesti algkoolitundide materjalis reageeris õpetaja üldiselt õpilaste vastustele enda eespool esitatud küsimustele või direktiividele verbaalselt ja/või mitteverbaalselt (Strandson 2007). Näiteks küsimussekventsis (43) lõpetab õpe-taja vastama valitud õpilasele osutamise vastuse ütlemise ajal (rida 2) ning kin-nitab seejärel vastust korduse ja hinnanguga (rida 3).

(43) 1. klass eesti keel

1. Õ: [* > mis=`märk=on=selle `lause `lõpus. < *]

[((Õ seisab Kristi pingi ees, osutab käega Kristile))]

2. Kristi ja osa L-i: [1küsi][2märk.] ((kooris)) [1((Õ osutab käega Kristile))]

→ [2((Õ lõpetab Kristile osutamise))]

3. → Õ: [`küsi `märk, `väga `hea.*]

[((Õ eemaldub Kristi pingist))]

Käesolevas alapeatükis on käsitletud materjalis leidunud üksikut juhtu (44), kus õpilase vastusele järgneb paus, mille ajal jääb õpetaja liikumatuks. Erinevalt eespool analüüsitud näidetest 39p–43 ei algata õpetaja näites (44) parandust žesti või kehaasendi muutusega. Samuti ei reageeri õpetaja õpilase voorule sõnadega. Seejärel muudab õpilane oma eelmist vooru. On võimalik, et õpilane parandas ennast õpetajast sõltumatult. Teine võimalus on, et õpilane tõlgendas õpetaja reaktsiooni puudumist oma vastusele kui parandusalgatust ning viis see-tõttu läbi eneseparanduse. Vaatame näidet (44) täpsemalt, keskendudes ridadele 4–6.

(44) 1. kl eesti keel

((Õ esitab küsimusi äsja koos loetud jutustuse „Triin ja päike” kohta)) 1. Õ: [mis=`teine töö `oleks=sis.]

[((Õ on pingiridade ees, tekstileht vasakus käes u kõhu kõrgusel, parem käsi üleval u õla kõrgusel))]

2. (.) ((osa lapsi tõstab kätt)) 3. Õ: [palun.]

[((Õ kehaasend muutumatu, vaatab kätt tõstva Keidu poole))]

109

4. Keit: [`päikese `teine `töö oleks seeliku kuivatamine.]

[((Õ kehaasend muutumatu, vaatab Keidu suunas; Keit vaatab Õ suunas))]

5. → (.) ((Õ kehaasend muutumatu, vaatab Keidu suunas; Keit vaatab Õ suunas)) 6. Keit: [`nuku=seeliku *kuivatamine.*]

[((Õ kehaasend muutumatu, vaatab Keidu suunas; Keit vaatab Õ suunas))]

7. Õ: [*jaa.*] ((sosinal))

[((Õ noogutab, kehaasend muutumatu; Keit vaatab Õ suunas))]

8. Õ: [*`nuku `kleidi või seeliku (.)`kuivatamine.*]

[((Õ pöörab end Keidu suhtes küljega, astub sammu akna poole; Keit suunab pilgu tekstile oma laual))]

9. Õ: [no=`nii,]

[((Õ jääb seisma, pöörab end näoga klassi suunas, langetab parema käe, võtab parema käega tekstilehest))]

10. Õ: >ei=tea kus=`on `selline `lause=kus `niimodi `räägitase,<

Näites (44) järgneb Keidu vastusele `päikese `teine `töö oleks seeliku kuiva-tamine mikropaus (rida 5), mille ajal õpetaja püsib liikumatult kehaasendis, mis tal oli küsimuse esitamise ajal (rida 1). Seejärel, pärast mikropausi, viib Keit läbi eneseparanduse, lisades noomenile seeliku nimisõnalise täiendi nuku.

110

Omaette küsimus on, kas real 6 on tegemist Keidu enese algatatud enese-parandusega või õpetaja algatatud eneseenese-parandusega. Esimese tõlgendus-variandi korral ei oleks õpetaja sekventsi alguses võetud kehaasendi püsimine mikropausi ajal real 5 paranduse algatamise seisukohalt tähenduslik. Oletuse poolt, et tegemist on Keidu enese algatatud eneseparandusega, mis lisab täpsus-tuse sabalisandusena pärast lausungi lõppu (Hennoste 2001: 197), on pausi pikkus. Tegemist on minimaalse pausiga, mikropausiga kahe vooru vahel, mis ei pruugi osutada probleemile eelmises voorus.

Teist tõlgendusvarianti toetab Keidu pilgu liikumine analüüsitava sekventsi ajal. Kogu vastuse sõnastamise ajal on Keit vaadanud õpetaja suunas. Poisi pilk püsib õpetajal ka pärast vooru lõpetamist (rida 4), mis annab tunnistust, et ta ootab õpetaja reaktsiooni oma vastusele. On võimalik, et just õpetaja verbaalse reaktsiooni puudumine pärast Keidu vastust koolitunni kolmiksekventsi kol-mandas voorus ning sekventsi algusest võetud kehaasendi hoidmine näitavad, et küsimussekvents ei ole õpetaja seisukohalt lõpetatud, ning see omakorda tingib Keidu eelmise vooru täpsustuse.

Käesolev näide on ainuke omasugune kogu uuritud materjalis. Kuna näide on mitmeti tõlgendatav, ei saa ainuüksi selle põhjal õpetaja liikumatut keha-asendit õpilase vastuse järel parandusalgatuseks nimetada. Samas on ka teised koolitundide uurimused demonstreerinud, et pärast õpilase vastust püsib õpetaja reaktsiooni ootus, ning reaktsiooni puudumine võib õpilastele märku anda, et eelmine voor sisaldas õpetaja seisukohalt probleemi (vt ka Kääntä 2010: 213–

220, Margutti 2004: 416–417).

6.2.6. Kokkuvõte

Peatükis 6.2 on analüüsitud näiteid, kus koolitunni kolmiku kolmandas posit-sioonis, õpilase vastuse järel, puudus õpetaja verbaalne reaktsioon. Pärast vastu-sele järgnenud pausi parandas õpilane oma eelmist vooru. Üheski uuritud näites ei algatanud paus iseenesest õpilase eneseparandust. Hoopis õpetaja mittever-baalne käitumine pausi ajal vallandas parandusprotsessi. Sekventsid, kus õpe-taja algatas paranduse ainult mitteverbaalselt, olid uuritud eesti algkoolitundides pigem haruldased. Kokku sisaldas uuritud materjal kaheksa näidet, kus õpetaja algatas paranduse ainult mitteverbaalselt. Tabel 3. annab ülevaate kõigist nii-sugustest juhtudest analüüsitud algkoolitundides.

111

Tabel 3. Õpetaja mitteverbaalsed parandusalgatused eesti algkoolitundide korpuses

TÜÜP ARV Peažest: pea kergelt kallutamine küljele 1

Osutav käežest teisele õpilasele 3

Osutav käežest kasutatavale tekstile 2 Tagasiminek küsimussekventsi saatvas tegevuses 1 Tardumine küsimussekventsi alguses võetud kehaasendisse 1

KOKKU 8

Õpetaja parandusalgatusena funktsioneeriva mitteverbaalse käitumise saab jaga-da laias laastus kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kehaliigutused, mijaga-da õpetaja kasutas ainukese parandusalgatusena, st lisamata neile sõnalist parandus-algatust:

- peažest: pea kergelt pööramine küljele;

- osutav käežest, mis suunab kõnevooru probleemallika autorilt ära, teisele õpilasele;

- parasjagu tunnis kasutatavale tekstile osutav käežest, mille ülesanne on prob-leemallikas lokaliseerida ja/või anda viide soovitud lahendusele;

- tagasiminek käimasolevat küsimussekventsi saatvas mitteverbaalses tege-vuses.

Teist tüüpi on õpetaja mitteverbaalne paigalseis, n-ö tardumine küsimus-sekventsi alguses võetud kehaasendisse, mida õpilased võivad samuti tõlgen-dada signaalina, et saadud vastus sisaldas õpetaja jaoks probleemi ja/või oli eba-piisav.

Võttes arvesse vestluskaaslase verbaalsete parandusalgatuste tüpoloogia, mille aluseks on probleemallika määratlemise viis ja ulatus (Schegloff, Jeffer-son, Sacks 1977; Sidnell 2010; vt tüpoloogia kohta täpsemalt ptk-st 4.3.1), jagu-nevad nimetatud mitteverbaalsed parandusalgatused kahte rühma.

Parandust algatav peažest, sekventsi alguses võetud kehaasendis püsimine ja osutamisega paranduse läbiviimise õiguse andmine teisele õpilasele on ainukese parandust algatava vahendina sekventsis avatud tüüpi parandusalgatused, mis ei määratle kuidagi probleemi olemust. Teisele õpilasele osutaval žestil on lisaks probleemi olemasolust teadaandmisele teinegi funktsioon: suunata paranduse läbiviimise õigus probleemallika autorilt teisele õpilasele.

Tahvlile, tekstilehele, ülesandelehele või mujale kirjutatud tekstile osutamine aga määratleb probleemallika täpselt. Osal juhtudest on tekstis olevale prob-leemallikale osutav žest võrreldav verbaalse kordusega: siis tõstab õpetaja osu-tava žestiga probleemallika esile. Osal juhtudest aga osutab õpetaja tekstis ole-vale soovitud lahendusele, eeldades, et õpilane selle välja ütleks. Niisugused näited on mitmeti tõlgendatavad. Üks võimalus on analüüsida lahendusele

112

osutavaid žeste õpetaja mitteverbaalsete parandustena. Teine võimalus on aga käsitleda neid kui parandusalgatusi, mis juhivad õpilase soovitud lahenduseni.

Mina olen käesolevas töös lähtunud just viimasest tõlgendusviisist.

Näites, kus õpetaja peatas küsimussekventsi saatva sinise paberi kinnitamise tahvlile ja pööras end tagasi klassi suunas, on mitteverbaalsel käitumisel kaks rolli: end uuesti näoga klassi poole pöörates andis õpetaja teada, et eelmine voor oli tema jaoks probleemne; samal ajal sinist paberit oma rinna juures hoides näitas ta aga, et probleem oli eelpool õpilaste kooris öeldud värvinimes kollane.

Parandusalgatusi raskuskoha määratlemise järgi reastaval skaalal paikneksid nimetatud mitteverbaalsed parandusalgatused skaala äärmistes punktides: pea-žest ja teisele õpilasele osutav pea-žest probleemallika lokaliseerimise määra mõttes n-ö nõrgemate parandusalgatuste seas; parasjagu kasutatavale tekstile osutamine aga n-ö tugevamate parandusalgatuse vahendite seas, mis määratlevad raskus-koha maksimaalse täpsusega.

Kõigis näidetes tõlgendasid õpilased pärast oma vastuse sõnastamist paik-nevas potentsiaalses voorusiirdekohas alustatud žeste parandussekventsi alga-tustena: esiliikmetena, mis ootavad kindlatüübilist järelliiget, paranduse läbi-viimist.

Vestlusanalüütilised žestide uurimused on näidanud, et enamik žeste esine-vad koos kõnega: nad saadaesine-vad kõnet, mitte ei asenda seda (Schegloff 1984).

Peatükis 6.2. käsitletud parandussekventside analüüs demonstreeris, et teatud juhtudel võib suhtleja kasutada žeste üksi, ilma kaasneva kõneta, et läbi viia sotsiaalseid tegevusi. Õpetaja võib algatada paranduse ainult mitteverbaalsete vahenditega, kõnet kasutamata. Sellised parandust algatavad žestid toimivad iseseisvate suhtlusüksustena, samaväärsetena analoogiliste sõnade abil alga-tatutega.