Kasvatuse eritingimusi vajavate koolide õpilaste antisotsiaalse käitumise struktuur

mineviku, oleviku ja tulevikuga.

3.1. Kasvatuse eritingimusi vajavate koolide õpilaste antisotsiaalse käitumise struktuur

Kristi Kõiv

Kõigepealt vaadeldakse kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste antisotsiaalse käitumise struktuuri, kusjuures käsitlemist leiavad erinevad antisotsiaalse käitumise liigid alates vähemtõsistest (näit. vastuhakk, vandumine jne.) kuni tõsiste (näit.

kiusamine, vargus, vandalism jne.) antisotsiaalse käitumise liikideni, kusjuures uurimismeetodina kasutatakse ankeeti.

3.1.1. Uurimismeetod ja uuritavad Uurimismeetod

Uurimismeetodina kasutati enesekohast mõõtevahendit õpilastele, kes pidid 29 erineva antisotsiaalse käitumise liigi puhul hindama seda, kui sageli esines neil antud käitumise liik viimase 30 päeva jooksul. Antisotsiaalse käitumise erinevate liikide sageduse kindlaksmääramisel kasutati 10-punktilist skaalat, mille kodeerimisjuhend oli järgmine: 0 punkti – mitte ühtki korda; 1 punkt – 1-2 korda; 2 punkti – 3-4 korda; 3 punkti – 5-6 korda; 4 punkti – 7-8 korda; 5 punkti – 9-10 korda; 6 punkti – 11-12 korda; 7 punkti – 13-14 korda; 8 punkti – 15-16 korda; 9 punkti – üle 17 korra.

Uuritud 29 erinevat antisotsiaalse käitumise liiki on jagatavad nelja üldises kategooria alla Frick jt. (1993) järgi: (1) agressiivne käitumine: kaklemine eakaaslastega;

eakaaslaste narritamine või pilkamine; relva, noa või muu eseme kandmine enesekaitseks; kaklemine eakaaslastega, kui teine on saanud vigastada; osavõtt kampadevahelisest kaklemisest; eakaaslaste kiusamine; eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine; eakaaslaste läbi peksmine; eakaaslaste togimine või tõukamine;

eakaaslaste hirmutamine või ähvardamine; (2) varavastased õigusrikkumised: asjade varastamine, mida tegelikult ei vajata; asjade varastamine, mille väärtus on all 100 krooni; asjade varastamine, mille väärtus on üle 100 krooni; ühisvara või isikliku omandi rikkumine või kahjustamine; valetamine; klassi vara purustamine, lõhkumine või kahjustamine; koolihoones akende või muu vara purustamine; seintele joonistamine või kirjutamine; raha varastamine; eakaaslaste asjade võtmine; (3) opositsiooniline käitumine: õpetajatele vastuhakkamine; avalikult õpetajatele vastu vaidlemine; (4) staatusega seotud antisotsiaalne käitumine: vandumine ja ebatsensuurse kõnepruugi kasutamine; koolist üksikutest tundidest põhjuseta puudumine; koolist terve koolipäeva põhjuseta puudumine; alkoholi tarvitamine; narkootikumide tarvitamine; koolis kehtivate reeglite rikkumine; suitsetamine; (vt lisa 2. esimene veerg: küsimuse lühisõnastus)

Uuritavad

Uuritavateks olid kõik eri- ja internaatkoolide õpilased. Kokku oli uurimise all 152 õpilast, kellest meesoost oli 107 ja naissoost 45 subjekti, kusjuures Kaagverst oli 30 õpilast, Tapalt 26 õpilast, Puiatust 38 õpilast, Orissaarest 26 õpilast ja Vastseliinast 32 õpilast. Õpilaste vanuseline jaotus oli järgmine: 10-aastasi oli 2, 11-aastasi 3, 12-aastasi 13, 13-aastasi 17, 14-aastasi 27, 15-aastasi 33, 16-aastasi 43, 17-aastasi 13 ja 18-aastasi oli 1, kusjuures õpilaste keskmiseks vanuseks oli 14.7 aastat.

Uuritud õpilaste jaotus klasside kaupa oli järgmine: 4. klassi õpilasi oli 7; 5. klassi õpilasi 23; 6. klassi õppureid 23; 7. klassi õpilasi 42; 8. klassi õpilasi 32; 9. klassi õpilasi 25.

3.1.2. Uurimistulemused ja järeldused

Arvutati aritmeetilised keskmised iga antisotsiaalse käitumise liigi kohta hinnanguskaaladel, mis näitasid vastavate käitumisviiside esinemissagedusi kordades viimase kuu aja jooksul nii erikoolide kui ka internaatkoolide õpilaste hinnangul eraldi kui ka kokku (vt lisa 2).

Uurimuse tulemused näitasid, et sagedasemad antisotsiaalse käitumise liigid erikooli õpilatse puhul olid: suitsetamine (keskmiselt üle 13-14 korra viimase kuu jooksul);

vandumine ja ebatsensuurne kõnepruuk (keskmiselt üle 11-12 korra viimase kuu jooksul); koolis kehtivate reeglite rikkumine, valetamine ja eakaaslaste narritamine ja pilkamine (keskmiselt üle 5-6 korra viimase kuu jooksul); õpetajatele vastuhakkamine, avalik õpetajatele vastu vaidlemine ja eakaaslaste kiusamine (keskmiselt üle 2-3 korra viimase kuu jooksul ning eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine ja alkoholi tarvitamine (keskmiselt üle 1-2 korra viimase kuu jooksul) (vt joonis 4).

Sagedasemad antisotsiaalse käitumise liigid internaatkooli õpilaste puhul olid:

suitsetamine ja vandumine (keskmiselt üle 9-10 korra viimase kuu jooksul); Koolis reeglite rikkumine (keskmiselt üle 7-8 korra viimase kuu jooksul); valetamine, õpetajatele vastuhakkamine, eakaaslaste narritamine või pilkamine, koolist üksikutest tundidest puudumine ja õpetajatele avalik vastu vaidlemine (keskmiselt üle 5-6 korra viimase kuu jooksul); eakaaslaste kiusamine, eakaaslaste togimine ja tõukamine ning eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine (keskmiselt üle 3-4 korra viimase kuu jooksul) alkoholi tarvitamine, eakaaslaste hirmutamine või ähvardamine, kaklemine eakaaslastega ning koolist terve päeva põhjuseta puudumine (keskmiselt üle 1-2 korra viimase kuu jooksul).

Seega, antisotsiaalse käitumise sagedasemad liigid kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide õpilastel olid üldjoontes sarnased, kusjuures kõige sagedamini esines staatusega seotud antisotsiaalne käitumine (suitsetamine, vandumine ja ebatsensuurne kõnepruuk ning koolis kehtivate reeglite rikkumine). Sageduselt järgmised olid opositsioonilise käitumise (õpetajatele vastuhakkamine, vandumine ja avalik õpetajatele vastu vaidlemine) ja agressiivse käitumise alaliigid, mis olid seotud õpilastevahelise kiusamisega, kusjuures ülekaalus olid kiusamise psühholoogilised liigid (eakaaslaste narritamine ja pilkamine, eakaaslaste kiusamine), eakaaslaste togimine ja tõukamine ning eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine.

HINNANGU- ERIKOOLI ÕPILASED INTERNAATKOOLI ÕPILASED SKAALA

Suitsetamine 7

Vandumine ja ebatsensuurne kõnepruuk 6

Suitsetamine

Vandumine ja ebatsensuurne kõnepruuk 5

Koolis kehtivate reeglite rikkumine 4

Valetamine

Koolis kehtivate reeglite rikkumine Õpetajatele vastuhakkamine

Valetamine Eakaaslaste narritamine või pilkamine

Üksikutest tundidest põhjuseta puudumine 3 Eakaaslaste narritamine, pilkamine Avalik õpetajale vastu vaidlemine

Eakaaslaste kiusamine

Eakaaslaste togimine ja tõukamine Õpetajatele vastuhakkamine

Eakaaslaste kiusamine Eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine 2 Avalik õpetajale vastu vaidlemine Alkoholi tarvitamine

Eakaaslaste togimine ja tõukamine

Eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine Eakaaslaste hirmutamine või ähvardamine

Alkoholi tarvitamine Kaklused eakaaslastega

1 Terve koolpäeva põhjuseta puudumine

Seintele joonistamine või kirjutamine Eakaaslaste hirmutamine või ähvardamine Klassi vara lõhkumine ja purustamine Üksikutest tundidest põhjuseta puudumine

Eakaaslaste läbi peksmine Seintele joonistamine või kirjutamine Asjade varastamine, mida ei vajata Narkootikumide tarvitamine

Kaklemine eakaaslastega Kaklemine eakaaslasega, kes on saanud viga Terve koolpäeva põhjuseta puudumine Relva v m eseme kandmine enesekaitseks Koolihoones vara purustamine Osavõtt kampadevahelisest kaklemisest Ühisvara ja isikliku omandi rikkumine Asjade varastamine, mida ei vajata Eakaaslaste asjade võtmine Ühisvara ja isikliku omandi rikkumine Relva v m eseme kandmine enesekaitseks Eakaaslaste läbi peksmine

Kaklemine eakaaslasega, kes on saanud viga Osavõtt kampadevahelisest kaklemisest Narkootikumide tarvitamine

Alla ja üle 100 krooniste asjade varastamine Eakaaslaste asjade võtmine Raha varastamine Klassi vara lõhkumine ja purustamine

Koolihoones vara purustamine Raha varastamine

0 Alla ja üle 100 krooniste asjade varastamine

Kodeerimisjuhend hinnanguskaalal: 0 punkti – mitte ühtki korda; 1 punkt – 1-2 korda; 2 punkti – 3-4 korda; 3 punkti – 5-6 korda; 4 punkti – 7-8 korda; 5 punkti – 9-10 korda; 6 punkti – 11-12 korda; 7 punkti – 13-14 korda

Joonis 4. Antisotsiaalse käitumise erinevate liikide esinemissagedus erikooli ja internaatkooli õpilastel (aritmeetilised keskmised 10-punkisel hinnanguskaalal)

Arvutati statistiliselt olulised erinevused internaatkoolide ja erikoolide õpilaste antisotsiaalse käitumise liikide sageduses kasutades t-testi. Uurimusest nähtus, et 29-st erinevast antisotsiaalse käitumise liigist 10 osas ilmnesid olulised erinevused: (1) erikoolide õpilastel esines sagedamini kui internaatkooli õpilastel kolme antisotsiaalse käitumise liiki – suitsetamine, seintele joonistamine ja kirjutamine ning klassi vara vandalistlik purustamine ja kahjustamine; (2) internaatkoolide õpilastel esines sagedamini 7 erinevat antisotsiaalse käitumise liiki, millest kolm olid staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liigid (üksikutest tundidest põhjuseta puudumine, terve koolipäeva põhjuseta puudumine, alkoholi tarvitamine), kaks olid opositsioonilist laadi (õpetajatele vastuhakkamine, avalik õpetajatele vastu vaidlemine) ning kaks seotud agressiivse käitumisega – kaklused eakaaslastega ja eakaaslastepoolse kiusamise ohvriks olemine.

Järelikult, antisotsiaalse käitumise struktuur oli nii erikoolide õpilastel kui ka internaatkoolide õpilastel üldjoontes sarnane, viidates eelkõige staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liikide prevalleerimisele – suitsetamine, vandumine ja ebatsensuurne kõnepruuk ning koolis kehtivate reeglite rikkumine, kusjuures erikooli õpilastel esines suitsetamist sagedamini kui internaatkooli õpilastel. Kaks ühtmoodi suhteliselt sagedasti esinevat antisotsiaalse käitumise liiki eri- ja internaatkooli uuritavatel olid agressiivse käitumise alaliigina õpilastevaheline kiusamine, mille puhul domineeris psühholoogiline agressioon ning opositsiooniline käitumine vastuhakuna õpetajale, kusjuures internaatkoolide õpilastel esines viimast sagedamini kui erikoolide õpilastel.

Kuigi uurimistulemustele toetudes võib väita, et internaatkoolide ja erikoolide õpilaste antisotsiaalse käitumise struktuur oli üldjoontes sarnane, esines internaatkoolide uuritavatel sagedamini: (1) kahte staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liiki – koolist terve koolipäeva ja üksikutest tundidest puudumine ning (2) kahte agressiivse käitumise liiki – eakaaslastevahelist kaklemist ja kiusamise ohvriks olemist. Erikooli õpilastele olid aga sagedamini iseloomulikud kaks vandalismiga seotud käitumisakti – seintele joonistamine ja kirjutamine ning vandalismiaktid klassiruumis.

3.2. Kasvatuse eritingimusi vajavate koolide õpilaste sotsiaalsed probleemid