Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide juhtimine

Esitades intervjueeritavatele küsimuse “Mida oleks vaja muuta kooli juhtimises, et koolielu parandada” ilmnesid mõlema uuritud koolide rühma (erikoolid ja internaatkoolid) uuritavate vastustes sarnased tendentsid ning selle tõttu teostatakse selles

vallas analüüs koolide kohta koos. Kokku laekus 50-lt uuritavalt 57 erinevat hinnangut-ettepanekut (kattuvad hinnangukategooriad).

10 vastanut ei kommenteerinud küsimust ning enamik – 20 uuritavat – nõustus, et kooli juhtimises pole vaja midagi muuta või et kooli juhtimises on kõik korras ning koolijuhil/juhtkonnal on head suhted alluvate ja õpilastega, võttes arvesse kooli juhtimise kitsast tähendust – koolijuhi ülesandeid.

Kõik on korras ja kõik on omal kohal ja teevad hästi oma tööd – meil on head kontaktid direktoriga (täiskasvanu).

Ma arvan, et kooli juhtkond on piisavalt haritud ja arvan, et muuta siin pole midagi vaja (täiskasvanu).

Praegu on kooli juhtimine ikka normaalne (õpilane).

Arvan, et selle koha pealt on küll kõik hästi (õpilane).

Selle kohta küll midagi halba pole öelda, direktor on küll väga-väga-väga-väga-super hea, õppealajuhataja on väga hea. Töömees teeb hästi tööd, täna parandas mul kapi ära, mul kukkus eile kapp kokku, kui hakkasin sahtlit kinni lükkama ja keegi oli seal peal istunud…ja kukkus kokku (õpilane)..

See on täiesti normaalne siis, et direktor ja õppealajuhataja on meil väga head…nende suhtes pole vaja midagi muuta, siis on agu kõik korras (õpilane).

Kooli juhtkonna töös või?….ma praegult isegi tegelikult selle koha pealt…ma arvan, et me võime oma juhtkonnaga rahul olla selle juhtimisega…ma ei oska siin mingit negatiivset poolt välja tuua…mulle tundub, et praegune juhtkond on pädev ja asjad arenevad positiivses suunas ja …selle kohapealt ma ei oska öelda, et midagi oleks vaja parandada (täiskasvanu).

Üheksa intervjueeritavat tõdes, et kooli juhtimine peaks olema demokraatlikum ja teha rohkem koostööd, viidates nii juhtimises hierarhilisele süsteemile kui ka totaalasutuste tunnusjoontele.

Hetkesituatsioonis, meie maja situatsioonis oleks vaja pisut aega maha võtta, natukene rohkem kõikides küsimustes inimestega läbi rääkida, et oleks vähem mittemõistmist (täiskasvanu).

Demokraatlikumaks, panna paika kindlad tööülesanded, juhtimine kollektiivis – veidi arvestada ka varasemaid kogemusi…(täiskasvanu).

See oleks nagu see, mida võiks kooli juhtimises koostööd teha. Praegu paraku nii, et hommikupoolikul on õppealajuhataja ja õhtupoolikul kasvatusala juhataja ja tegelikult mingil hetkel on see kasvataja või õpetaja päris üksi (täiskasvanu).

…eks ta praegu selline käsu ja keelu õhkkond on – seda peakski muutma – autoritaarne on (täiskasvanu).

Kindlasti oleks vaja… näiteks juhi vastustust laiali jagada, juhtkonna vastutus tuleks rohkem alla, et inimesed ise ka rohkem otsustaksid. Kui ta (õpetaja/kasvataja) saab rohkem otsustada, siis ta ka vastutab.

Meil on range hierarhia (täiskasvanu).

Päevakava järgi pole lastele antud sekunditki vaba aega ja seda tobedam on nõuda, et kogu vaba aeg peaks olema organiseeritud…nad lähevad lihtsalt hulluks – iga minut keegi kannul…oma isiklikku aega absoluutselt ei ole ja ei ole ka kohta, kuhu minna, maha rahuneda, siis ta hakkab lõhkuma. Meil on suur maja, kuid ainukene koht, kus nad saavad omavahel juttu vesta, on see sama suur fuajee (täiskasvanu).

Personalist võiks rohke olla ringijuhte, meil on igal õhtul üks ring, mõnikord on ka kaks, aga meie maja peaks töötama sellise avatud noortekeskuse põhimõttel, et terve maja on noorte päralt ja et ühel ja samal ajal saab teha erinevaid tegevusi. Meil on ainult üks ring – terve kool ei laula ju – üheski ringi ei käi terve kool, aga kui oleks nii, et mitu ringi ühel ja samal ajal, et neil oleks valikut (täiskasvanu).

Mul on nendest liidritest (õpilastest) kahju, sest õpetajaid hakkavad neid kohe tähele panema – iga pisematki apsakat kohe märgatakse, sellest on kahju, et noorel on rohkem mõjujõudu kui mõnel õpetajal- sellepärast ma tahangi neid kaitsta nõrgemate õpetajate käest, et nad ei halasta (täiskasvanu).

Kaheksa uuritavat pööras tähelepanu sellele, et kooli juhtimises peaks rohkem ressursse olema suunatud sellele, et õpilastel oleksid paremad vaba aja veetmise võimalused.

Materiaalsete ressursside jagamine on väga hämar – meil on need tehnilised võimalused siin kohati väga magedad. Näiteks digi fotokat pole meil koolis üldse olemas ja ei ole ka arvutit, kuhu taha teda panna…tahaks midagi teha – kodulehekülg näiteks…(täiskasvanu).

Võib-olla see pisike remont kuluks ära (õpilane).

Ma arvan, et paljudel on siin hobi muusika alal, mina teen lugusid, juba paar aastat…oleks vaja ruumi, kus saaks proove teha, saaks harjutada. Ruum oli, mis ma gräfiteid täis tegin ja meis pidi tulema; oleks vaja

et tema aega raiskate, et saa ruumi saada…vahel ei saa, et tal on tegemist…et oleks oma koht, kus saaks ise teha (õpilane).

Ma ei tea, võiks nagu rohkem asju teha, et vabal ajal oleks midagi teha (õpilane).

Võiks olla vabamad käed raha kasutamises – tegelikult paljud head mõtted jäävad raha taha, näiteks just see, et pakkuda lastele erinevaid huvialasid, meil ei ole ju võimlatki…nad vajaks ennast väljaelamist…nad tahavad ju mängida…muusikakool – mõni laps on andekas, kuid tal jääb see arendamata, sest tal lihtsalt pole võimalust (täiskasvanu).

Kuus uuritavat taandas kooli juhtimisega seonduvad probleemid töökorraldusele, mis seondus koosseisudes spetsialistide vähesusega: psühholoog, psühhiaater, logopeed, nõustaja, huvijuht, viidates sellele, et tugisüsteemid õpilastele ei toimi piisaval määral (õpilased juhtisid tähelepanu ka sellele, et koolis võiks olla professionaalsem õpetajate kaader).

Tuleks sellised õpetajad, kes oleksid professionaalsemad, sest minu arvates on mõned õpetajad suhtuvad õpilastesse nagu halvasti…nad rikuvad kõik ära (õpilane).

No selle kohtama täpselt öelda ei oskagi, aga õpetajad võiksid natukene paremad olla…no mõni on niisugune, et kui mõni laenab mulle mingit riietust, et kui endal ei ole, või endal on must, siis ta hakkab räuskama, et ei tohi laenata…(õpilane).

Psühholoogi oleks kindlasti vaja kooli, kes tegeleks selliste probleemide ja probleemsete lastega. Ja üks asi veel. Ma räägin – tavakoolis on niimoodi, et kõik õpilased, kellel on mingisugused õpiraskused, siis need õpilased käivad logopeedi juures, psühholoogi juures ja psühhiaatri juures. Neile määratakse kas parandusõpe või lihtsustatud õppekava või koduõpe või midagi – see on täiesti normaalne. Siis erikoolis selliseid asju üldse ei toimi – ükspuha, milline see õpilane on – ja tihtipeale ei tea, mis haigused tal on – mingisugust nende õpilaste nagu testimist ei toimu – kõik juhuslikult saad sa teada – mingisuguseid seiku õpilase enda käest, toimikust…või et millised selle lapse võimed on ja ise vähe haaval nagu selgitad välja.

Et see on üks asi, mis on jäänud nagu kahe silma vahele. Kas siin on rahas küsimus või milles, aga kui tavakoolis nende õpilaste kohta, kelle kohta õpetajad märkusi teevad toimub kontroll, siis erikoolis seda ei toimu – see on kummaline (täiskasvanu).

Meil peaks kohe kindlasti psühhiaater, kui mitte kohe iga päev koolis, siis nädalas päeva kindlasti kohe, et meie õpetajad saaksime nõu küsida. Psühholoog peaks täiskohaga töötama…ja siis peaks olema selline tugi-isik majas, kust lapsed saaksid tulle – ta ei oleks ei õpetaja, ega kasvataja ja ei annaks tunde, vaid nad tahavad rääkida oma muredest neutraalsele inimesele…see võiks olla noorsootöötaja või nõustaja, vat selline (täiskasvanu).

Neli intervjueeritavat märkis, et koolis kehtivaid sisekorra reegleid oleks vaja täpsustada ning nende täitmist rangemalt kontrollida juhtkonna poolt.

Konkreetsemalt praegu viks koolielu olla kuidagi selgem ja ülevaatlikum, et olekski reeglid paigas, et oleks paigas tööjuhendid, et oleks paigas ametijuhendid…(täiskasvanu).

Minu arvates oleks vaja siin juhtimises üht-teist muuta - selles mõttes kasvõi, et pidevalt täiendada meie kooli sisekorda või kodukorda, et viia ta vastavusse. . See on üks näide, mis minu arvates on vale, aga niimoodi ta praegu kehtestatud on ja teine asi on see, et kui koolis ütleme iga päeva jooksul, mis siin elatakse, töötatakse, ollakse, on päevas niisugused ajad, kus järelvalve on nõrgem või on lapsed väsinud, kus toimuvad korrarikkumised, kus toimuvad igasugused asjad, et nendele olukordadele just tähelepanu pöörata ja miks näiteks vägivald toimus just seal (täiskasvanu).

Direktor peaks nõudma oma alluvatelt distsipliini – esmajoones peaks distsipliinist kinni pidama töötajad ise, siis saab sellest distsipliinist kinnipidamist nõuda ka oma õpilastelt. Ka teised distsipliiniprobleemid, et inimesed oleksid täpsed, oleksid oma nõudmistes järjekindlad – kui sa oled ikka ühte asja nõudnud, siis sellest oma nõudmisest tuleb ka kinni pidada, mitte lasta poistel ennast ümber näpu keerata…(täiskasvanu).

Kindlamad reeglid, mitte nii, et üks päev ütled, et tuleb nii teha ja teine päev ütled, et tuleb hoopis nii teha…kogu koolis kehtivate reeglite kohta, mõtlen ma (täiskasvanu).

Järelikult, alla poolte intervjueeritavatest (42.55%) olid rahul kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide juhtimisega, vaadeldes juhtimist kitsas tähenduses – koolijuhi ülesandena, kusjuures 19.15% uuritavatest ei olnud rahul kooli juhtimisega sellest

aspektist lähtudes, et see oli hierarhiline, soodustades totaalasutustele omaste tunnuste süvenemist. Ülejäänud uuritavad (38.30%) viitasid juhtimisega seoses kolmele rahulolematuse allikale asutuste töökorralduses: (1) ressursside vähesus seoses õpilaste aktiivse vaba aja veetmisega, (2) spetsialistide vähesus seoses õpilasele koolisisese toimiva tugivõrgustikuga ja (3) koolis kehtivate reeglite täpsustamine seoses sellega, et need toimiksid ühtsetena.

2.2.2.3. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide töötajate töökorraldus