Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides rakendatavad sekkumismeetmed

Uurimaks kasvatuse eritingimusi vajavates koolides rakendatavaid sekkumismeetmeid jaotati need kolme suure valdkonna alla - biheivioristlikust, kognitivistlikust ja ökosüsteemsest lähenemisest lähtuvad sekkumismeetmed. Kokku oli vaatluse all 50 erinevat sekkumisvõimalust töös õpilastega, mille puhul uuriti nende kasutamise esinemissagedust koolide pedagoogilise personali hinnangul. Uurimistulemused on toodud lisades 10 ja 11.

Uurimistulemused näitasid, et kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooldes rakendatakse kõige enam õpilaste positiivset kinnitamist (õpilase kiitmine või tunnustamine kohase käitumise eest) – sekkumine, mis lähtub biheivioristlikust teoreetilisest lähtekohast.

Rida kognitivistlikust lähenemisest lähtuvaid sekkumisviise kuulusid samuti sagedasti kasutatavate sekkumiste hulka eri- ja internaatkoolides: õpilase positiivse mina-pildi kujundamine (enesekontrolli õhutamine, enesehinnangu tõstmine, enesekasvatus), prosotsiaalse käitumise kujundamine (viisakas käitumine, usalduslikkus, empaatia,

abistamine, hoolivus), positiivsete väärtuste kujundamine (väärtuste õpetamine seoses õigluse ja inimväärikusega, mittekuritegelikud väärtused) ning õpilaste arengu pidev individuaalne järgimine ja hindamine (arengu pidev jälgimine) ja kontrollimine (distsipliinireeglitest kinnipidamise õhutamine, täiskasvanupoolne kontroll õpilase käitumise üle).

Kõige vähem kasutati sekkumisviise, mis lähtusid kahest teoreetilisest taustast: (1) biheivioristlikud sekkumised, mille keskmeks oli karistamine ja alternatiivid karistamisele: privileegide äravõtmine või andmine, meeldivast tegevusest eemaldamine või isoleerimine ning (2) ökosüsteemne lähenemine, mille puhul oli tegemist nõustamis/konsultatsioonivõimalustega väljaspool kooli ja kontaktidega õpilase kodukoha kooliga, kodukoha spetsialistidega ning üleminetute toetamisega: ühest haridusasutusest teise ja haridusasutusest tööellu.

Järgnevalt toodud joonised (18, 19, 20) illustreerivad erinevate sekkumismeetmete esinemissagedust lähtudes kolmest erinevast lähtekohast.

Sagedasemad biheivioristlikud sekkumismeetodi olid (1) seotud positiivse kinnitusega nii õpilastele kui ka kogu grupile: õpilase kiitmine, tunnustamine kohase käitumise eest, positiivne tunnustus kogu grupile; (2) õpilaste käitumise ja reeglitest kinnipidamise jälgimine, kontrollinime ning kohatu käitumise registreerimine: distsipliinireeglitest kinnipidamise õhutamine, täiskasvanupoolne kontroll õpilase käitumise üle, järelvalve õpilase käitumise üle, õpilaste korrarikkumiste registreerimine; (3) karistamisega:

noomimine (vt joonis 18).

Vähemsagedased biheivioritstlikud sekkumismeetodid erinesid kooli tüübiti (statistiliselt olulised erinevused; vt lisa 10): internaatkoolides esines oluliselt sagedamini täiskasvanute füüsilist vahelesegamist õpilaste omavageliste probleemide korral ning erikoolides esines sagedamini õpilaste privileegidest ilmajätmist, õpilaste meeldivasttegevusest eemaldamist, märgimajandust ja õpilaste trahviruumi isoleerimist, viidates karistamisele või alternatiividele seoses karistamisega indiviidi või grupi tasandil.

Kõikide 20 kognitivistliku sekkumismeetodi esinemissagedus kaldus olema kõrgem internaatkoolides võrreldes erikoolidega, kusjuures 14 juhul ilmnesid statistiliselt olulised erinevused (vt lisa 10, joonis 19). Internaatkoolides rakendati sekkumisel sagedamini järgmisi meetodeid: (1) prosotsiaalne käitumise õhutamine õpilastel (viisaka käitumise õpetamine, usaldus ja hoolivus, empaatia, abistamine); (2) õpilase positiivse mina-pildi kujundamine (enesekontrolli, enesekasvatuse õhutamine, enesehinnangu tõstmine); (3) positiivsete väärtuste kujundamine (väärtuste õpetamine seoses inimväärikuse ja õiglusega, mittekuritegelike väärtuste õpetamine); (4) individuaalne iga õpilaste arengu jälgimine ja hindamine (õpilase arengu pidev jälgimine ja hindamine); (5) sotsiaalse kompetentsuse arendamine õpilastel (õppilase sotsiaalse positsiooni parandamine, efektiivsete viiside õpetamine käitumaks sotsiaalsetes situatsioonides, stressi tekitavaks olukorraks ettevalmistamine).

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 Õpilaste kiitmine kohase käitumise eest

Õpilase kohase käitumise eest tunnustamine Distsipliinireeglitest kinnipidamise õhutamine Täiskasvanupoolne kontroll õpilase käitumise üle Õpilase noomimine kohatu käitumise ilmnemisel Järelvalve kehtestamine õpilaste käitumise üle Õpilaste korrarikkumiste registreerimine Positiivne tunnustus kogu grupile Täiskasvanu mudeli teadlik kasutamine õpilase käitumise mõjutamisel Õpilaste laitmine kohatu käitumise eest Akadeemiliselt edukate õpilaste teistele eeskujuks toomine Füüsiline vahelesegamine õpilaste omavaheliste probleemide korral Õpilase karistamine kohatu käitumise ilmnemisel Karistamise kasutamine Õpilaste privileegidest ärajätmine Privileegide andmine õpilastele Õpilaste meeldivast tegevusest eemaldamine Plusside ja miinuste süsteem õpilase käitumise hindamisel Trahviruumi või muusse kohta õpilase isoleerimine

Joonis 18. Biheivioristlike sekkumismeetodite esinemissagedus

Internaatkoolid keskmine Erikoolid keskmine

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3

Viisaka käitumise ja suhtlemise õpetamine Õpilaste arengu pidev jälgimine ja hindamine Väärtuste õpetamine seoses õigluse ja inimväärikusega Grupis usaldusliku ja üksteisest hooliva õhkkonna loomineEnesekontrolli õhutamine õpilastel Õpilaste enesehinnangu tõstmine Empaatia ja üksteise abistamise õhutamine õpilastel Individuaalne iga lapse arengu hindamine ja jälgimine Kiusamise ohvri positsiooni parandamine Kohatule käitumisele vastupidise käitumise õpetamine õpilastele Abistavate ja hoolivate suhete õhutamine õpilaste vahelMittekuritegelike väärtuste ja suhtumiste õhutamine Õpilaste enesekasvatuse õhutamine Tõrjutu või isoleeritu staatuses oleva õpilase positsiooni Soojade usaldussuhete loomine õpilastega Õpilastel oma tunnete kontrollimise õhutamine Tõhusate viiside õpetamine lahendamaks sotsiaalseid situatsioone . Aktiivõppemeetodite kasutamine Stressi tekitavateks olukordadeks ettevalmistamine Kriisiolukordades toimetuleku õpetamine õpilastele

Joonis 19. Kognitivistlike sekkumismeetodite esinemissagedus

Internaatkoolid keskmine Erikoolid keskmine

Kõik 11 ökosüsteemsest lähenemist puudutavat sekkumisviisi olid ülekaalukamalt rakendatud internaatkoolis võrreldes erikoolidega (vt lisa 10, joonis 20), kusjuures 8 osas olid erinevused seinemissageduses statistiliselt oluliselt erinevad. Internaatkoolides (1) toimis koolisisene täiskasvanute võrgustik paremini (meeskonnatöö töötajate vahel, konsultatsiooni ja nõustamise võimalused koolis, nõu ja abi saamise võimalused töös õpilastega), (2) toimus tõhusam koostöö õpilase kodu ja kodukohas töötavate spetsialistide vahel (koostöö ja kontakt õpilase vanematega ja kodukoha spetsialistidega) ja (3) toimus tõhusam õpilaste üleminekute toetamine ühest haridusautusest teise või tööellu (õpilase üleminekute toetamine tööellu ja ühest haridusasutusest teise) võrreldes erikooliga.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3

Ruumi füüsilise ümbruse esteetilisusele tähelepanu pööramine Meeskonnatöö töötajate vahel Koostöö ja kontakt õpilase vanematega . Konsultatsiooni ja nõustamise võimalused oma koolis Koostöö ja kontakt õpilase kodukoha sotsiaaltöötajaga, lastekaitse

töötajaga jne

Kellegi poole nõu ja abi saamise võimalus töös õpilastega Õpilaste ülemineku toetamine tööellu Ülemineku toetamine ühest koolist või haridusasutusest teise Konsultatsiooni ja nõustamise võimalused väljaspool kooli Politseist abi palumine õpilase probleemide korral Kontakt õpilase kodukoha kooliga

Joonis 20. Ökosüsteemsete sekkumsmeetodite esinemissagedus

Internaatkoolid keskmine Erikoolid keskmine

Seega, sagedasemad kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides rakendatavad sekkumismeetmed olid õpilaste kohase käitumise positiivne kinnitamine ning nende käitumise jälgimine, kontrollimine ja kohatu käitumise registreerimine, peegeldades õpilase käitumise välist kontrollimist (biheivioristlikust lähenemisest lähtuvad sekkumised). Lisaks ilmnes, et erikoolides kasutati sagedamini õpilase käitumise välise kontrollina karistamist või alternatiive sellele nii indiviid kui ka grupi tasandil.

Sekkumisviisid, millega püüti mõjutada õpilaste suhtumisi, hoiakuid ja hinnanguid olid sagedasemad internaatkoolides võrreldes erikoolidega ning hõlmasid kolme põhilist valdkonda: õpilaste sotsiaalse kompetentsuse (s h prosotsiaalse käitumise) õhutamine, õpilase positiivse mina-pildi kujundamine ja positiivsete väärutuste kujundamine.

Kõige vähem sagedasti kasutatavad sekkumisviisid olid võrgustikutööga seonduvad (lähtudes ökosüsteemsest lähenemisest): koolisisene personali võrgustikutöö, võrgustikutöö õpilaste kodu, kodukoha kooli ja kodukohas olevate spetsialistidega, kusjuures erikoolis rakendati eelnimetaud meetodeid oluliselt väiksemas ulatuses kui