Inimestevahelised suhted kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides Erikooli õpilased tõid välja inimestevaheliste suhete valdkondadena koolis kaks

valdkonda: õpilaste omavahelised suhted ja õpilaste suhted õpetajate/kasvatajatega.

Kokku võis täheldada intervjuuvastuste puhul 20 erinevat arvamust, mis puudutasid rahulolematust suhetega.

Kõige enam (8 uuritavat) täheldasid õpilased, et õpilaste omavahelistes suhetes valitseb vägivald ja kasutatakse ebatsensuurset sõnavara.

Et kaklusi oleks vähem ja kõik oleksid sõbrad (õpilane).

Et kõik suhtuksid kõigisse hästi, et probleeme – kaklusi – ei oleks…(õpilane).

See on hea küsimus – lapsed lähevad üksteise peale tigedaks…neil ei ole vaheldust (õpilane).

Võib-olla võiks paremini läbi saada ja seda vägivalda võiks vähem olla (õpilane).

Midagi. Õpilaste omavaheline vägivald (õpilane).

Võib-olla vägivald, siis ongi põhiline vägivald (õpilaste vahel) ja ütlevad roppusi ja siis läheb tüliks (õpilane).

Samuti täheldasid õpilased, et õpilastevahelistes suhetes valitseb range hierarhia (3 uuritavat) ning omavaheliste kiusamis- ja vägivallajuhtude korral nendest täiskasvanutele teatamist taunitakse (2 uuritavat).

Et kõik üksteist austaksid ja suhtuksid kui võrdne võrdsesse, mitte nii, et see, kes on vanem, on ka parem…seda mõtlen ma õpilaste omavahelistes suhtes (õpilane).

7 uuritavat arvas, et õpilaste ja õpetajate/kasvatajate suhted ei ole head, täheldades, et suhted võiksid olla lähedasemad.

Et ikka kasvatajad mõistaksid neid õpilasi siis…nad nagu ei mõista ja ei arvesta meie soovidega (õpilane).

Õpetajad võiksid ka paremini õpilastest aru saada, ma arvan (õpilane).

…siis oleks päris normaalne ja kasvataja peaks rohkem mõistma neid lapsi, kes siin on…ma arvan, et kõigil ei ole pärsi kerge olnud.

Me ei tea, ega siin ole jah need suhted kõige paremad – kasvatajatega just. Ma arvan, et oma rühma kasvataja peaks oma rühmaga nagu rohkem kokku hoidma – mitte vaatama, et kuidas saaks kogu aeg keerata…(õpilane).

Internaatkoolide õpilatse hinnangutes seoses suhetega valitsesid eelpooltooduga sarnased tendentsid: (1) 17 uuritavast 10 täheldas, et õpilastevaheliste suhtes on probleemiks õpilastevaheline kiusamine ja ebatsensuurne kõnepruuk; (2) neli õpilast täheldas, et õpilastevahelistes suhetes valitsevad ranged grupeeringud kampade näol, (3) kaks õpilast tõi välja õpilastevahelise tõrjuva hoiaku seoses sellega, kui õpetajatele/kasvatajatele räägitakse kiusamisjuhtudest; ning (4) Orissaare internaatkooli uuritavad täheldasid halbade suhete olemasolu õpetajate/kasvatajatega.

(1) ……et ei oleks seda, et keegi nagu noriks ja ühte nagu peetakse halvemaks kui teisi…(õpilane).

See ropendamine see on omavahel siin koolis väga suureks läinud, ropendamine ja suitsetamine on põhiline, mis siin koolis on (õpilane).

…aga et võiks oma kõnepruuki ikka viisakamaks muuta. Ropud sõnad ikka tulevad, aga nüüd mida suuremaks saad, seda targemaks saad ja ei ütle enam niimoodi…õpilased peaksid olema viisakamad, et ropud sõnad muudkui lendavad…(õpilane).

Suuremad nagu vahepeal kiusavad väiksemaid, nad võiksid olla väiksematega sõbrad, tulevad ja togivad, lükkavad treppide peal, pommivad asju välja…(õpilane).

(2) …aga nüüd eristatakse nagu gruppide viisi – et kes on paha, see on paha ja siin midagi enam ei aita…õpilased ise omavahel eristavad (õpilane).

Need, kes on sõbralikud, need hoiavad ühele poole, aga need, kes kiusavad teisi, need hoiavad ka ühele poole – neil on oma kollektiiv…(õpilane).

Et üksteisesse suhtutakse võrdselt, ebaõiglust on väga palju – ühed on nagu mingid tegijad (õpilased) ja teised on nagu mingi alamad nende jaoks…(õpilane)

(3) …sama moodi kui mõni inimene läheb ja räägib kasvatajale või kellelegi ära mingi pahanduse või midagi niisugust, siis teda tembeldatakse kohe “kitseks” – tema oli kits ja rääkis välja ja nüüd on kõik teised süüdi – selline asi on ka…muidugi see on natukene tobe küll, et keegi räägib kellegi teise eest, igaüks peaks ikka ise enda eest julgema välja rääkida selle, millega ta hakkama sai…seda pole võimalik muuta, see on igas koolis probleemiks (õpilane).

(4) …, et saaks õpetajatega hästi läbi. Ma arvan, et on õpetajaid, kes pole 100% professionaalsed, kel tekib konflikt, või mingi vihkamine või midagi taolist ja õpilased võiksid ka natukene paremini käituda (õpilane).

Praegu on nii, et õpetajad võiksid vahel ka õpilastega rääkida, nad ei räägi eriti…peale tunde ei aruta asju (õpilane).

Kasvatajate/õpetajate vastused suhetega seonduvas valdkonnas jaotusid eelkõige selle alla, et täheldati täiskasvanutevahelistes suhetes pingeid ja konflikte (20 vastusest 12) versus täiskasvanutevahelistes suhetes koolis valitseb hea õhkkond (4 uuritavat).

Ausalt öeldes on meil väga raske kollektiiv ja juhtub muidugi igasugust täiskasvanute vahel. Mina arvan, et ka täiskasvanutega peaks töötama psühholoogid, et pingeid maha võtta, aga praegu meil see ei õnnestu, et pingeid maha võtta…täiskasvanute vahel on pinged (täiskasvanu).

Praegu ma tajun ikkagi mingit pinget õpetajate vahel (täiskasvanu).

Mulle õudselt praegu ei meeldi selline pahatahtlik suhtumine – meil on sellist asja majas töötajate vahel – ikka seda, et üks süüdistab ühte ja teine teist. Koostööd peab rohkem olema, seda meil ei ole praegu. Väga jäigalt surutakse nagu oma arvamus peale. Sellist sallivust ja tolerantsust eelkõige omavahel ja siis kasvandike vastu ka (täiskasvanu).

Neli uuritavat (Kaagvere erikoolist) täheldas, et õpilaste omavahelisi suhteid kujundatakse teadlikult positiivses suunas, et vähendada vägivalda, hierarhilisi suhteid ja

parandada suhtlemiskultuuri, täheldades, et muutused selles vallas on pikaajalised ning vastastikused usaldussuhtel põhinevad.

… et liidetakse sellise klassi juurde, kuhu ta rohkem sobiks – igatepidi: esiteks, vaadatakse klassi suurust ja teiseks ka seda, kuhu ta sobiks oma iseloomu poolest. See lööb ka tasemed sassi…õpilaste omavahelisi suhteid vaadatakse juba siis, kui õpilane siia juba tuleb (täiskasvanu).

…kasvatajad järgivad neid, õpetajad (jälgivad) klassis klassisiseselt, kuidas nad käituvad tunni ajal, aga paratamatult, nagu igal pool, tekivad omad liidrid – need, kes on nagu tõrjutud ja selline suurem keskmine…lihtsalt, et peaks märkama igasuguseid sellised probleeme (täiskasvanu).

Õpilaste ja õpetajate vahelistes suhetes me väga kiireid muutusi me oma õpilastes ei saagi oodata sellepärast, et see, kust nad tulevad – ta ei kasva päevaga ümber, ta ei kasva nädalaga ümber, ta ei kasva ka kuuga – seni kuni muutuvad suhtlemisoskused, seni kuni muutuvad harjumused ja kogu aeg tuleb uusi lapsi juurde (täiskasvanu).

Mida rohkem nendega koos teha, mida rohkem nende vastu huvi tunda just nendega tegeledes, siis seda rohkem nad hoolivad sinust ka (täiskasvanu) .

Orissaare internaatkooli õpetajate/kasvatajate vastused sarnanesid erikoolide omadega – (1) täiskasvanud täheldasid, et nendevahelistes suhetes valitsevad pinged ja konfliktid (8 12-st) versus täiskasvanute vahelised suhted on head (2 uuritavat) ning (2) tõid välja, et õpilastevahelistes suhetes esineb kiusamist ja grupeerumist kampadeks (kaks uuritavat).

(1) Meil on sellised leerid, pundid ja leerid (töötajate seas)…tervikut pole…(täiskasvanu)

Rohkem sallivust ja üksteise vahelist mõistmist ja võib-olla ka see, et kasvatajad ja õpetajad ei kujuta kohati ette, mis kujutab üksteise töö – näiteks õpetaja ei kujuta ette, et mida kasvataja rühmas teeb …need ametid jäävad natukene kaugeks üksteisele…rohkem läbikäimist erinevate ametite vahel: õpetajad, kasvatajad…kõik peaksid rohkem koostööd tegema.

(2) Õpilastevahelistes suhetes tuleks kambavaimu natukene teise koha peale kallutada – neil on see pahandustetegemine nagu veres (täiskasvanu).

…ja nad ei harju omavahel ära ja siis nad hakkavad nagu terroriseerima seda uut ja proovivad neid uusi lapsi, mõnikord üsna vägivaldselt, proovivad, kas seda uut õpilast saab murda…ja omavahelised suhted põhinevad rühmades kas rahal või asjal, riideesemel(täiskasvanu).

Vastseliina kooli kõikide õpetajajate/kasvatajate hinnangul olid täiskasvanutevahelised suhted koolis head ja koostööd tuleks veelgi arendada.

Tegelikul ma julgen arvata, et meil on päris ühtne kollektiiv ja …et meil koostöö sujub päris hästi…ma ei arva nüüd sellega, et meil töötavad siin inglid, et ei ole üldse probleeme…loomulikult, kui on suur kollektiiv, on ka probleeme, aga siiski arvan, et omavahelised suhted on päris head…mida parandada – ma ei oskagi otseselt välja tuua…alati saab ju paremaks muuta omavahelist koostööd…see ei ole kunagi liiga hea (täiskasvanu).

Samas kui võtta seda, et töötajatega on töötajate omavaheline suhtlemine ja meeskonnatöö üpriski heal tasemel (täiskasvanu).

Meil on selles mõttes tore seltskond, et kui ma lähen õpetajate tuppa ja ütlen, et selle lapsega on mul täitsa jama, nii, et nutt kurgus, siis tunnen ma kolleegide toetust – üks ütleb, et mina tegin nii, talle mõjus see, see aitas…see on selline tore. Siin me oleme nagu terve seltskonnaga ühe lapse eest väljas ja see ei jää vaid ühe inimese kanda…(täiskasvanu).

Õpilaste arvates olid kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides õpilaste omavahelistele suhetele iseloomulikud vägivald, kiusamine ja ebatsensuurne kõnepruuk, millel oli üldine varjatud iseloom seoses juhtude teatamisega täiskasvanutele, kusjuures erikooli õpilased tõid viimase tendentsi põhjusena välja õpelaste seas valitsevat ranget hierarhiat ja internaatkooli õpilased õpilastevaheliste kampade formeerumist, kusjuures mõlemaid viimatinimetatud võib pidada totaalse institutsiooni tunnusjooneks. Iseloomult vähemtähtsa probleemideringina, võrreldes eeltooduga, viitasid õpilased veel lähedaste suhete puudumisele kasvatajate ja õpetajatega.

Enamik täiskasvanuid (v a ühe kooli esindajad) tõid suhete tasandit puudutava põhiprobleemina esile täiskasvanutevahelistes suhetes valitsevad pinged ja konfliktid, millele järgnes valdkond probleemidereas, mis puudutas õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist puudutavaid meetmeid, mille eesmärgiks oli muuta õpilastevahelisi suhteid positiivses suunas.