IV. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibivatele õpilastele rakendatud tugisüsteemid ja sekkumismeetodeid
4.2.1. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibivatele õpilaste suunamise põhjus ja eelnev õppeasutus ning rakendatud tugisüsteemid õpilaste endi hinnangul
Kõigepealt analüüsitakse õpilaste endi hinnanguid selle kohta, miks nad eri- või internaatkooli sattusid. Avatud vastustega küsimuse Erikooli/internaatkooli sattusin ma sellepärast, et… vastused kategoriseeriti ja vastusevariandid kategooriate kaupa on esitatud tabelis 3.
Uurimistulemustest selgus, et nii erikooli kui ka internaatkooli õpilased pidasid põhiliseks põhjuseks, miks nad erikooli või internaatkooli sattusid koolist põhjuseta puudumist (üle 40% uuritavatest), samuti märgiti õpetajatele vastuhakkamist, oma vägivaldset käitumist eakaaslaste suhtes koolis ja seda, et koolis/kodus ei õpitud.
Erikooli õpilased märkisid sagedamini kui internaatkooli õpilased, et nende erikooli sattumise põhjuseks oli seaduserikkumine (statistiliselt olulised erinevused mõõdetuna χ²-testiga), alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning hulkumine ja kodust ärajooksmine.
Internaatkoolide õpilased kaldusid pidama internaatkooli sattumise põhjuseks ka seda, et ise taheti kooli tulla või täheldati eelmises koolis õpetajatepoolset negatiivset suhtumist ja tõrjumist.
Tabel 3. Üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides, keskmised uuritud kahes koolis ning keskmised kõikide koolide puhul kokku (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) vastanud õpilaste hinnangul
Küsimus: Milline oli põhjus, et sa internaatkooli või erikooli
OR – Orisaare internaatkool PU – Puiatu erikool TA – Tapa erikool
VA – Vastseliina internaatkool KA – Kaagvere erikool
Järelikult, erikooli ja internaatkooli sattumise põhjused õpilaste endi hinnangul olid pigem sarnased kui erinevad, pidades põhiliseks koolist põhusteta puudumist, aga ka õpetajatele vastuhakkamist, vägivaldset käitumist kaasõpilaste suhtes ja mitteõppimist.
Erikooli õpilased kaldusid pidama (lisaks eelpooltoodule) erikooli sattumise põhjusena veel seaduserikkumisi ja tõsist staatusega seotud antisotsiaalset käitumist (alkoholi ja uimastite tarvitamist ning hulkumist ja kodust ärajooksmist). Internaatkooli õpilaste arvates kaldusid olema põhjused (lisaks eelnimetatule) veel seotud õpetajate negatiivse ja tõrjuva suhtumisega ning vabatahtliku tulekuga internaatkooli.
Teiseks, vaadeldakse erikooli või internaatkooli suunamisele eelnenud õppeasutustega seonduvat küsimusteringi.
Õpilastele eritati küsimus selle kohta, mitmes erinevas koolis nad enne erikooli või internaatkooli olid käinud. Vastuste analüüsist ilmnes, et kasvatuse eritingimusi vajavate koolide õpilased olid käinud enne erikooli/internaatkooli sattumist kõige sagedamini kahes koolis (üle 38% uuritavatest), kusjuures ilmnes tendents, et internaatkooli õppurid olid sagedamini käinud ühes koolis ning erikooli õppurid sagedamini käinud kolmes koolis enne internaatkooli/erikooli suunamist (statistiliselt olulisi erinevus kahte koolitüüpi kuulujate vahel ei täheldatud) (vt tabel 4).
Tabel 4. Üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides, keskmised uuritud kahes koolis ning keskmised kõikide koolide puhul kokku (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) küsimusele vastanud õpilaste hinnangul Küsimus: Mitmes koolis oled sa
käinud enne internaatkooli või erikooli sattumist?
OR VA PU KA TA Inter-naat- koolid
Eri-
koolid Kokku
Käinud ühes koolis 7 12 7 11 8 19 (35.19) 26(29.89) 45(31.91)
Käinud kahes koolis 9 12 14 10 9 21 (38.89) 33 (37.93) 54(38.30) Käinud kolmes koolis 6 5 13 5 5 11 (20.37) 23 (26.44) 34(24.11)
Käinud neljas koolis 1 1 3 1 0 2 (3.70) 4 (4.60) 6 (4.26)
Käinud viies koolis 1 0 0 0 1 1 (1.85) 1 (1.15) 2 (1.42)
KOKKU 54 87 141
OR – Orisaare internaatkool PU – Puiatu erikool TA – Tapa erikool
VA – Vastseliina internaatkool KA – Kaagvere erikool
Järelikult oli eri- või internaatkooli suunatud õpilaste jaoks keskmiselt antud kool kolmas kool, kus neil oli tulnud käia, kusjuures ilmnes tendents, et erikoolis õppijad olid käinud enne erikooli tulekut rohkemates koolides võrreldes internaatkooli õpilastega.
Õpilaste käest küsiti ka kooli nimetust, kus viimati käidi, kusjuures uurimuste tulemustest ilmnes, et enamik (üle 81%) oli käinud tavakoolis, samuti nimetati veel lastekodu ning erikooli õpilased nimetasid ka internaatkooli ja internaatkooli õpilased erikooli (vt tabel 5). Konkreetseid koole, kust lapsed eri- või internaatkoolidesse kõige enam suunati ei eristunud – tegemist oli koolidega või lastekoduga, mis paiknesid üle vabariigi erinevates piirkondades ning uurimuse andmeil ei saanud eristada ka tendentsi, et tavakoolidest oli ülekaalukamad kas põhikoolid või gümnaasiumid/keskkoolid.
Tabel 5. Kooli tüüp, kust õpilane suunati internaat- või erikooli: üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) vastanud õpilaste hinnangul
Kooli tüüp Internaatkoolid Erikoolid Kokku
Tavakool 55 (83.33) 87 (80.56) 142 (81.61)
Erikool 3 (4.55) 5 (4.63) 8 (4.60)
Internaatkool 5 (7.58) 11 (10.19) 16 (9.20)
Lastekodu 3 (4.55) 5 (4.63) 8 (4.60)
KOKKU 66 108 174
Järelikult, erikoolide ja internaatkoolide kontingent komplekteerub ülevabariigilise valimina eelkõige tavakoolide baasil ning toimub õpilaskontingendi liikumine erikooli ja internaatkooli vahel: erikoolist internaatkooli ning internaatkoolist erikooli.
Kolmandaks käsitletakse problemaatikat, mis puudutab õpilaste tugisüsteemide subjekte ja abi olemust nii kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides kui ka enne sellesse koolitüüpi sattumist – eelnevas koolis (õpilaste endi hinnangul).
Tugivõrgustiku liikmetena seoses abi osutamisega eelmises koolis enne eri- või internaatkooli arvasid õpilased - üle kolmandiku juhtudest, et abi nad kelleltki ei saanud (vt tabel 6).
Tabel 6. Üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides, keskmised uuritud kahes koolis ning keskmised kõikide koolide puhul kokku (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) vastanud õpilaste hinnangul
Küsimus: Viimases koolis, kus ma käisin sain ma kõige enam abi (kellelt?)
OR VA PU KA TA Inter-naat- koolid
Eri-
koolid Kokku
Ei saanud kelleltki abi 11 8 10 12 11 19 (27.14) 33 (35.11) 52(31.71)
Õpetaja 5 12 12 6 3 17 (24.29) 21 (22.34) 38(23.17)
Klassijuhataja 6 5 3 5 2 11 (15.71) 10 (10.64) 21(12.80)
Sõbrad/klassikaaslased 0 3 5 2 6 3 (4.29) 13 (13.83) 16 (9.76) Direktor/õppealajuhataja 2 2 3 1 1 4 (5.71) 5 (5.32) 9 (5.49)
Lapsevanem või -vanemad 0 3 0 2 2 3 (4.29) 4 (4.26) 7 (4.27)
Psühholoog 5 0 3 0 0 5 (7.14) 3 (3.19) 8 (5.48)
Kasvataja 2 0 3 0 0 2 (2.86) 3 (3.19) 5 (3.05)
Sotsiaaltöötaja/sotsiaalpedagoog 1 0 0 1 1 1 (1.43) 2 (2.13) 3 (1.83)
Meditsiiniõde 4 1 0 0 0 5 (7.14) 0 (0.00) 5 (3.05)
KOKKU 70 94 164
OR – Orisaare internaatkool PU – Puiatu erikool TA – Tapa erikool
VA – Vastseliina internaatkool KA – Kaagvere erikool
Kõige enam märkisid nii eri- kui internaatkoolide õpilased, et eelmises koolis enne erikooli/internaatkooli saadi abi õpetajalt (23% juhtudest), klassijuhatajalt (13%) ja sõpradelt või klassikaaslastelt (10%) (vt tabel 6). Statistiliselt olulisi erinevus eri- ja internaatkoolide tugivõrgustiku liikmete osas õpilaste hinnangul ei täheldatud.
Uurimaks täpsemalt õpilaste võrgustiku liikmeid, esitati õpilastele loetelu erinevatest tugivõrgustiku liikmetest lähtudes eelkõige erinevatest spetsialistidest, kes tegelesid õpilasega koolis, kus õpilane viimasena käis. Uurimistulemustest nähtus, et kõige enam tegeles kasvatuse eritingimusi vajavate koolide õpilastega eelmises koolis klassijuhataja (52% juhtudest), aineõpetaja (39%), direktor (36%), psühholoog (30%), arst (25%), õppealajuhataja (24%) ja psühhiaater (24%), kusjuures rohkem erikooli õpilasi kui internaatkooli õpilasi (statistiliselt olulised erinevused mõõdetuna χ²-testiga) märkis, et nendega tegeles politsei, sotsiaaltöötaja, kasvataja ja huvijuht (vt lisa 5).
Järelikult, kolmandikul juhtudest märkisid õpilased, et eelmises koolis, kus nad enne erikooli/internaatkooli sattumist käisid, puudus tugivõrgustik ning juhul, kui see toimis, said õpilased abi eelkõige õpetajalt või klassijuhatajalt. Spetsialistidest, kes enne erikooli/internaatkooli suunamist olid õpilastega tegelenud nimetasid õpilased psühholoogi või arsti/psühhiaatrit, kusjuures erikooli õpilastel oli rohkem kokkupuuteid olnud ka sotsiaaltöötaja ja politseiga.
Abi laad, mida kasvatuse eritingimusi vajavate koolide õpilased eelmises koolis said jagunes vabavastuselise küsimuse puhul tabelis 7 toodud kategooriate alla, kusjuures statistiliselt olulisi erinevusi kahe uuritud koolitüübi esindajate hinnangul ei leitud.
38% õpilastest täheldas, et eelmises koolis nad ei saanud kelleltki abi või aitasid ennast ise. Ligikaudu ühel kolmandikul juhtudest märkisid õpilased, et abi olemus seisnes õpiabis ning ligi veerandil juhtudest selles, et nendega vesteldi, neid ära kuulati või nõuandeid anti ning nende probleeme aidati lahendada. Samuti märkisid õpilased (5%
Tabel 7. Üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides, keskmised uuritud kahes koolis ning keskmised kõikide koolide puhul kokku (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) vastanud õpilaste hinnangul
Küsimus: Abi, mis ma eelmises
OR – Orisaare internaatkool PU – Puiatu erikool TA – Tapa erikool
VA – Vastseliina internaatkool KA – Kaagvere erikool
Järelikult, üle veerandi õpilastest arvas, et eelmises koolis - enne erikoolis/internaatkooli sattumist - nad mingit abi ei saanud ning need, kes täheldasid abi saamist märkisid, et selle olemus seisnes eelkõige õpiabis ning vestluses ja nõustamises.
Õpilaste tugivõrgustikku kuuluvad subjektid eri- või internaatkoolis õpilaste endi hinnangul jagunesid tabelis 8 toodud kategooriate alla.
Tabel 8. Üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides, keskmised uuritud kahes koolis ning keskmised kõikide koolide puhul kokku (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) vastanud õpilaste hinnangul
Küsimus: Praeguses koolis saan
OR – Orisaare internaatkool PU – Puiatu erikool TA – Tapa erikool
VA – Vastseliina internaatkool KA – Kaagvere erikool
Uurimistulemused näitasid, et ligikaudu 16% õpilastest arvas, et nad ei saa erikoolis/internaatkoolis kelleltki abi, kusjuures abi mittesaajate hulk kaldus olema suurem erikoolis võrreldes internaatkoolidega.
Kõige enam said nii erikooli kui ka internaatkoolide õpilased abi kasvatajalt (veerandil juhtudest), ka õpetajalt (18% juhtudest) või eakaaslastelt/sõpradelt (9%).
2 statistiliselt oluline erinevus internaatkooli ja erikooli näitajate vahel: χ²=19.30; p<0.01
3 statistiliselt oluline erinevus internaatkooli ja erikooli näitajate vahel: χ²=12.03; p<0.01
4 statistiliselt oluline erinevus internaatkooli ja erikooli näitajate vahel: χ²=8.03; p<0.01
Internaatkoolide õpilased täheldasid sagedamini, et saadakse abi kooli juhtkonnalt (direktor, õppealajuhataja) ja klassijuhatajalt ning erikoolide õpilased hindasid sotsiaaltöötaja- või sotsiaalpedagoogipoolset abi suuremaks (statistiliselt olulised erinevused).
Keskendudes eelkõige spetsialistide võrgustikule, kes õpilasega erikoolis/internaatkoolis tegeles, ilmnes uurimusest, et põhiliseks võtmeisikuks oli kasvataja (75% juhtudest), järgnes kooli juhtkonna liikmed (direktor ja õppealajuhataja) ning õpetaja ja arst, kusjuures nähtus, et klassijuhataja ja arst tegelesid õpilastega internaatkoolis sagedamini kui erikoolis (kahe viimasenamainitud tugivõrgustikku kuuluva subjekti puhul ilmnesid statistiliselt olulised erinevused kahe uuritud koolidegrupi liikmete hinnangutes). Lisaks sellele näitasid tulemused, et internaatkoolide õpilastega tegelesid sagedamini spetsialistidest huvijuht, logopeed/eripedagoog ja meditsiiniõde ning erikooli õpilastega sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja ja turvamees (vt lisa 6).
Järelikult, 16% juhtudest täheldasid erikoolis ja internaatkooli õpilased tugivõrgustiku puudumist koolis, ülejäänud juhtudel, kui täheldati tugivõrgustiku olemasolu, oli võtmeisikuks kasvataja. Võrgustikku kuulusid veel ka õpetaja ning internaatkoolide puhul sagedasti lisaks veel ka juhtkonna liikmed ning erikoolide puhul spetsialistidest sotsiaalpedagoog ja/või sotsiaaltöötaja.
Abi olemust erikoolis või internaatkoolis õppijate hinnangul peegeldavad tabelis 9 toodud kategooriad, kus statistiliselt olulisi erinevusi kahe uuritud koolidegrupi liikmete hinnangutes ei esinenud.
Tabel 9. Üksikvastusevariantide arv kategooriate kaupa kõigis viies uuritud kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolides, keskmised uuritud kahes koolitüübis ning keskmised kõikide koolide puhul kokku (sulgudes on toodud uuritud vastusevariantide protsentuaalne esinemissagedus) vastanud õpilaste hinnangul
Küsimus: Abi, mida ma saan
OR – Orisaare internaatkool PU – Puiatu erikool TA – Tapa erikool
VA – Vastseliina internaatkool KA – Kaagvere erikool
16% õpilastest täheldas, et erikoolis/internaatkoolis ei saa nad kelleltki abi või aitavad ennast ise. Ühel kolmandikul juhtudest märkisid õpilased, et abi olemus seisnes selles, et nendega vesteldi, neid ära kuulati või nõuandeid anti ning nende probleeme aidati lahendada. Samuti märkisid õpilased (24% juhtudest), et abi seisnes õpiabis ning (10%
juhtudest) usalduses ja toetuses. Väike osa õpialasi (2%) tõi välja, et abi seisnes katses
kaaslaste vägivalla eest, kusjuures internaatkoolide õpilased täheldasid ka abi seoses oma käitumise parandamisega.
Järelikult, õpilaste hulk eri- ja internaatkoolides, kes abi koolis ei saanud oli ligikaudu 16%, kusjuures ülejäänud juhtudel oli abi laad eelkõige vestlus ja nõustamine ning abi seoses õppimisega.
4.2.2. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibivatele õpilastele