• Keine Ergebnisse gefunden

Võlausaldaja õiguste käendajale ülemineku piirangud

2. Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu

2.2. Võlausaldaja õiguste üleminek kui käendaja tagasinõude alus

2.2.3. Võlausaldaja õiguste käendajale ülemineku piirangud

Võlausaldaja õiguste üleminek seaduse alusel tähendab ühtlasi ka seda, et õiguste üleminekut ei saa täielikult välistada. Nii on Saksa õiguskirjanduses leitud, et kuigi grammatilise tõlgenduse kohaselt on võlausaldaja õiguste üleminekut sätestav norm dispositiivne norm, tuleb antud normi teleoloogiliselt tõlgendades siiski asuda seisukohale, et võlausaldaja õiguste üleminekut käendajale ei saa kokkulepetega välistada, kuna see ei ole kooskõlas käenduse olemusega, muutes käendaja vastutuse sellisel juhul sarnaseks garantiist tuleneva vastutuse või kohustusega ühinemisega. Võlausaldaja õiguste ülemineku täielik välistamine pole seega lubatav.215 Samasugusele seisukohale saab asuda töö autori arvates ka tuginedes VÕS § 142 lg-le 6, mille kohaselt kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käenduse regulatsioonis sätestatust, on tühine. Pole kahtlustki, et võlausaldaja õiguste ülemineku välistamine halvendab käendaja olukorda võrreldes seaduses sätestatuga. Seega on võlausaldaja õiguste käendajale üleminekut välistav kokkulepe tühine.

214 G. Andrews, R. Millett. Op cit, p 311.

215 P. Ulmer (Hrsg). Op cit, § 774, Rn 14.

Erinevalt võlausaldaja õiguste üldisest üleminekust käendajale, mida valdava seisukoha alusel täielikult välistada ei saa, on Saksa õiguskirjanduses asutud seisukohale, et võlausaldaja õiguste üleminekul põhikohustuse täitnud käendajale võib põhikohustuse täitmise tagamiseks seatud tagatiste üleminekut käendajale siiski piirata. Nii võib võlausaldaja põhinõude täitmise suhtes tagatise seadmisel kokku leppida, et konkreetne tagatis või õigus tagatise arvel saadu suhtes põhikohustuse täitnud käendajale üle ei lähe.216 Samas pole põhikohustuse täitnud käendajale üleminevate õiguste, sh tagatiste ülemineku piiramise lubatavus üldlevinud.

Šveitsi tsiviilõiguses on põhikohustuse täitnud käendajale üleminevate võlausaldaja õiguste, sh tagatiste ülemineku piiramine otseselt välistatud.217 Ka Common Frame of Reference mudelseaduse art IV.G. – 2:113 lg 3 alusel ei saa tagatiste üleminekut põhikohustuse täitnud käendajale kokkulepetega piirata ega välistada. Võlaõigusseaduse käenduse ja nõuete ülemineku regulatsiooni analüüsides on töö autori arvates võlaõigusseaduse alusel siiski võimalik kokkuleppega tagatiste üleminekut käendajale piirata või välistada. Nagu ka eelnevalt mainitud, välistab VÕS § 142 lg 6 seaduses käenduse kohta sätestatust käendaja kahjuks sõlmitud kokkulepete kehtivuse, seades selliselt esiplaanile käendaja huvide kaitse.

Samas ei hõlma VÕS § 142 lg 6 kaitseala nõude loovutamise kohta sätestatut. Vastavalt VÕS

§ 167 lg-le 8 ei välista ega piira õiguste ülemineku kohta sätestatu võlausaldaja ja põhivõlgniku või tagatise andnud isiku vahel tagatise ülemineku välistamise või piiramise kohta sõlmitud kokkulepete kehtivust. Nii võivad pooled tagatiskokkuleppes kokku leppida, et pant tagab üksnes võlausaldaja nõudeid ja võlausaldaja õiguste ülemineku korral põhikohustuse teostanud käendajale on pandiõiguse teostamine käendaja poolt välistatud.218 Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kokkulepped tagatiste käendajale ülemineku piiramise või välistamise suhtes on sarnaselt Saksa õigusele kehtivad ka võlaõigusseaduse kontekstis.

Põhinõude tagamiseks seatud tagatiste käendajale ülemineku piiramise või välistamise kokkulepete lubatavus on eelkõige küsimus käendaja huvide kaitse ja lepinguvabaduse põhimõtte vahekorrast. Kõigi põhikohustuse täitmise tagamiseks seatud tagatiste üleminek käendajale kaitseb eelkõige käendaja huve. Samas piirab vastavate kokkulepete siduvuse välistamine lepinguvabaduse põhimõtet. Ühelt poolt tuleb loomulikult kaitsta käendaja kui isiklikult põhikohustuse täitmise eest vastutava isiku õigusi. Samas on vaieldav, kas asjaolu,

216 P. Ulmer (Hrsg). Op cit, § 774, Rn 10.

217 H. Honsell, N. P. Vogt, W. Wiegand. Op cit, art 507, Rn 19.

218 I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Op cit, lk 396.

et sama põhinõuet tagatakse lisaks teistele tagatistele ka käendusega, on piisav alus lepinguvabaduse piiramiseks olukorras, kus tunnustatakse erinevate tagatiste andjate võrdsust.

Töö autori arvates tuleb pigem tunnustada tagatiskokkuleppe poolte vabadust piirata või välistada tagatise üleminekut põhikohustuse täitnud käendajale.

Samas võib alati kokku leppida, et käendajale läheb kohustuse täitmisel üle rohkem õigusi, kui seaduses on sätestatud. Šveitsi tsiviilõiguses on otseselt seaduses sätestatud, et käendajale üleminevate õiguste hulka kokkuleppega vähendada ei saa. Käendajale üleminevate õiguste hulka saab kokkulepetega üksnes laiendada.219 Samas ainuüksi see, et käendaja täidab rohkem kui ta käenduslepingu alusel kohustus, ei suurenda võlausaldaja õiguste ülemineku hulka.

Käendaja vastutust ületava osa suhtes tekib tagasinõue kas põhivõlgniku vastu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest kokkuleppest või võlausaldaja vastu alusetust rikastumisest tulenevalt.220

Lisaks sellele võib võlausaldaja õiguste üleminek käendajale olla osaliselt välistatud juhul, kui käendaja ei esita võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis põhivõlgnikul olid võlausaldaja vastu. Vastuväidete mitteesitamine ei pruugi võlausaldaja õiguste üleminekut täielikult välistada, kuid võib seda osaliselt siiski teha. Selline käendaja õigus ja kohustus kasutada põhivõlgnikule kuuluvaid vastuväiteid tuleneb sellest, et aktsessoorsuse põhimõttest järeldub, et võlausaldaja ei saa esitada nõuet käendaja vastu ja käendaja ei pea täitma kohustust võlausaldaja ees juhul, kui põhivõlgnik ei olnud kohustatud võlausaldaja ees põhikohustust teatud ulatuses täitma.221 Võlausaldaja õiguste üleminek ei ole põhivõlgnikule kuuluvate vastuväidete mittekasutamise tõttu välistatud juhul, kui käendaja ei olnud teadlik põhivõlgniku vastavate vastuväidete olemasolust (VÕS § 152 lg 2).

Võlausaldaja õiguste üleminek on välistatud juhul, kui käendusleping on tühine.

Käenduslepingu tühisuse korral puudub alus põhikohustuse täitmiseks käendaja poolt ja võlausaldaja on kohustatud käendaja poolt saadu tagasi täitma vastavalt alusetu rikastumise sätetele ning käendaja ei omanda sellisel juhul ka võlausaldaja nõuet ega sellega seotud õigusi põhivõlgniku vastu.222 Samas kui käendusleping on tühine üksnes seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise tõttu, loetakse käendaja poolse täitmise korral selline

219 H. Honsell, N. P. Vogt, W. Wiegand. Op cit, art 507, Rn 20.

220 P. Ulmer (Hrsg). Op cit, § 774, Rn 14.

221 G. Hager, M. Leonhard, K. Unger. Op cit, lk 224.

222 P. Ulmer (Hrsg). Op cit, § 774, Rn 6.

käendusleping vaatamata vormiveale kehtivaks (VÕS § 144 lg 3) ning võlausaldaja õigused lähevad põhikohustuse täitnud käendajale üle.

Võlausaldaja õiguste ülemineku üldised piirangud on äärmiselt väheulatuslikud ja harvaesinevad, mistõttu võlausaldaja õiguste üleminek põhikohustuse täitnud käendajale on peaaegu alati tagatud. Peamine problemaatika seondub põhinõude täitmise tagamiseks seatud teiste tagatiste käendajale ülemineku piiramise või välistamise lubatavusega. Paljuski on see küsimus erinevate isikute huvide kaitsmise vajadusest. Kuigi võlausaldaja õiguste ülemineku eesmärgiks on käendaja poolt põhikohustuse täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamise lihtsustamine ja seega eelkõige käendaja huvide kaitse, tuleb käendaja õiguste kaitse kõrval aktsepteerida tagatiskokkuleppe poolte õigust määrata seatud tagatise saatust.