Kaaskäendaja vastuväited võlausaldaja nõudele

Kaaskäendajad vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning sellest tulenevalt kuulub kaaskäenduse korral kohaldamisele solidaarvõlgnike regulatsioon ulatuses, milles see pole vastuolus käenduse olemusega. Eeltoodust tulenevalt on kaaskäendajal lisaks üldistele käendaja vastuväidetele kaaskäenduse solidaarsest iseloomust tulenevad vastuväited võlausaldaja nõudele.

Vastuväidete osas, mida kaaskäendaja kui solidaarvõlgnik saab esitada võlausaldaja nõudele, tuleb eristada vastuväiteid, mis tulenevad kaaskäendajate solidaarvastutusest ehk solidaarkohustuse tekkimise aluseks olevast võlasuhtest tulenevaid vastuväiteid ning vastuväiteid, mis tulenevad konkreetse käendaja suhtest võlausaldajaga. Selline vastuväidete eristus on solidaarvastutuse regulatsioonides üldlevinud.²⁹⁷ Kaaskäendajate solidaarvastutusest tulenevateks vastuväideteks on eelkõige solidaarkohustuse täitmise vastuväide, solidaarkohustuse mitte-eksisteerimise vastuväide (nt selle aluseks olev tehing on

296 C. v Bar, E. Clive (Vol 3), p 2551, art IV.G. – 1:105, comm B.

297 C. v Bar, E. Clive. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law. Draft Common Frame of Reference (DCFR). Full Edition. Prepared by the Study Group on a European Civil Code and the Research Group on EC Private Law (Acquis Group). Volume 1. Intr., Def., I – 1:101 to III. – 4:207. Munich, 2009, p 996, art III. – 4:112, note 1.

tühine või tühistatud) ja solidaarkohustuse aegumise vastuväide. Kaaskäendaja võib võlausaldaja nõude suhtes esitada ka vastuväited, mis kuuluvad talle isiklikult. Sellisteks vastuväideteks võivad eelkõige olla tasaarvestusest tulenevad vastuväited ja nõudest loobumise vastuväited.²⁹⁸

Kaaskäendajate solidaarne vastutus võlausaldaja ees tähendab, et võlausaldajal on õigus nõuda kogu kohustuse täitmist igaühelt kaaskäendajatest, ilma seejuures teisi kaaskäendajaid kaasamata või neid hoiatamata.²⁹⁹

Peamine kaaskäendajate solidaarvastutusest tulenevaks vastuväiteks on solidaarkohustuse täitmise vastuväide. Solidaarse vastutuse, sh kaaskäenduse puhul kehtib üldpõhimõte, mille kohaselt saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist üksnes ühe korra. Kui keegi kaaskäendajatest on tagatava kohustuse täitnud, ei pea ülejäänud kaaskäendajad kohustust selles osas võlausaldajale täitma (VÕS § 67 lg 1). Kaaskäendajatest ühe käendaja poolt kohustuse osaline või täielik täitmine vabastab vastavas ulatuses võlausaldaja ees täitmisest ülejäänud kaaskäendajad. Sellest tuleneb kaaskäendaja vastuväide keelduda võlausaldajale kohustuse täitmisest, kui keegi kaaskäendajatest on kohustuse võlausaldajale juba täitnud.

Sama kehtib ka kaaskäendaja poolt täitmise hoiustamise ja tasaarvestuse korral. Seejuures võib kaaskäendaja võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega – kaaskäendaja saab tasaarvestamiseks kasutada üksnes nõuet, mis kuulub talle võlausaldaja vastu isiklikult, kaaskäendaja ei saa täitmisest keelduda viidates teise kaaskäendaja õigusele nõue tasaarvestada ega kasutada tasaarvestuseks teise kaaskäendaja nõuet võlausaldaja vastu.³⁰⁰ Kui üks kaaskäendajatest on kohustuse võlausaldaja ees täitnud või tasaarvestanud võlausaldaja nõude enda nõudega, toob see kaasa võlausaldaja nõude lõppemise vastavas ulatuses,³⁰¹ kuid on omakorda kohustuse täitnud või oma nõudega tasaarvestanud käendaja poolt teiste kaaskäendajate vastu tagasinõude esitamise aluseks.³⁰²

Solidaarvastutuse üldpõhimõtete kohaselt ei vabasta võlausaldaja poolt mõne kaaskäendaja vastu nõudest loobumine ülejäänud kaaskäendajaid vastutusest võlausaldaja ees ega vähenda

298 P. Varul jt. Op cit, lk 207, § 67, komm 4.1.

299 O. Lando et al (editors). Op cit, p 60, art 10:101, comm B.

300 P. Varul jt. Op cit, lk 208, § 67, komm 4.2.

301 C. v Bar, E. Clive (Vol 1), p 989, art III. – 4:108, comm A. Nt kui kaaskäendajad A, B ja C tagavad põhikohustuse summas 2 500€ täitmist ja A tasaarvestab võlausaldaja nõude enda nõudega 500€ ulatuses, väheneb võlausaldaja nõue vastavas ulatuses, s.o 2 000€-ni.

302 Vt käesoleva töö p 3.2.

nende vastutust – konkreetse kaaskäendaja suhtes nõudest loobumine ei mõjuta teiste kaaskäendajate vastutust võlausaldaja ees ja ülejäänud kaaskäendajad on hoolimata võlausaldaja poolt mõne kaaskäendaja suhtes nõudest loobumisele kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.³⁰³ Nõudest loobumine tähendab võlausaldaja ja käendaja vahelist kokkulepet, millega lõpetatakse nõue konkreetse kaaskäendaja suhtes. Võlausaldaja poolt mõne kaaskäendaja suhtes nõudest loobumine omab tähendust üksnes kaaskäendajate välissuhtes, kaaskäendajate omavahelistes suhetes ei vabasta võlausaldaja poolt nõudest loobumine kaaskäendajat teiste kaaskäendajate tagasinõuetest ega vähenda vastavale kaaskäendajale kaaskäendajate omavahelises suhtes langevat vastutuse osa.³⁰⁴ Seega tähendab võlausaldaja poolt kaaskäendaja suhtes nõudest loobumine üldjuhul üksnes seda, et võlausaldaja ei esita vastava kaaskäendaja vastu nõuet – teiste kaaskäendajate suhtes jääb käendaja hoolimata võlausaldaja poolt nõudest loobumisele vastutavaks ning teiste kaaskäendajate poolt tagatava kohustuse täitmisel on kohustust täitnud käendajal õigus esitada tagasinõue ka käendaja vastu, kelle suhtes võlausaldaja on nõudest loobunud.³⁰⁵

Samas võib võlausaldaja ühega kaaskäendajatest kokku leppida, et ta loobub oma nõuetest kõikide kaaskäendajate vastu. Sellisel juhul vabastab nõudest loobumine kõik kaaskäendajad.

Võlausaldaja ja ühe kaaskäendaja vahel kokku lepitud nõudest loobumine omab tähendust ka teiste kaaskäendajate suhtes, kui lepinguosalised soovisid kogu võlasuhet lõpetada.³⁰⁶

Kaaskäenduse puhul tekib küsimus, kas ja kuivõrd üksiku kaaskäendajaga seotud asjaolud (eelkõige kohustuse täitmise või rikkumisega seotud asjaolud, samuti aegumine) mõjutavad teiste kaaskäendajate vastutust ja kehtivad nende suhtes.

Kaaskäendajate solidaarsest vastutusest tulenevalt kehtivad võlausaldajast lähtuvad asjaolud, nt ühe kaaskäendaja suhtes kohustuse täitmise tähtpäeva edasilükkamisest tulenevad tagajärjed ka teiste kaaskäendajate suhtes.³⁰⁷ Samas konkreetse kaaskäendajaga seotud asjaolud (eelkõige aegumise vastuväide) kehtib üksnes konkreetse kaaskäendaja suhtes. Kui

303 C. v Bar, E. Clive (Vol 1), p 991, art III. – 4:109, note 1.

304 P. Varul jt. Op cit, lk 206, § 66, komm 4.1.

305 TlnRgKo 30.12.2002, 2-2/1568/02. Vt käesoleva töö p 3.2.3.

306 P. Bülow (1997), Op cit, S 233, Rn 868.

307 Samas, S 233, Rn 868.

kohustuse täitmise nõue ühe kaaskäendaja vastu on aegunud, ei välista see nõude esitamist teise kaaskäendaja vastu, kes aegumise vastuväidet kasutada ei saa.³⁰⁸

Kaaskäendaja poolt võlausaldaja nõudele vastuväidete esitamine omab mõju käendaja hilisemale tagasinõudele nii põhivõlgniku (VÕS § 152 lg 2) kui ka kaaskäendajate vastu (VÕS § 67 lg 3). Kui kaaskäendaja solidaarvõlgnikuna ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mille oleks võinud esitada iga kaaskäendaja, ei ole tal teiste kaaskäendajate suhtes tagasinõudeõigust osas, milles käendajate vastutus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Seega on kaaskäendaja, kelle vastu võlausaldaja täitmise nõude esitab, kaudselt kohustatud esitama võlausaldaja nõudele vastuväited, mis tulenevad kaaskäendajate solidaarvastutusest ja mida saaks seetõttu võlausaldaja nõudele esitada iga kaaskäendaja.

Selline vastuväidete esitamise kohustuse sätestamine on solidaarvõlgnike regulatsioonis üsna uudne – solidaarvastutuse regulatsioonides üldjuhul üksnes nenditakse solidaarvõlgniku võimalust esitada võlausaldaja nõudele erinevaid vastuväiteid, kuid ei seota seda tagajärgedega tagasinõude teostamisel.³⁰⁹ Tagasinõude ulatuse sidumine võlausaldaja nõudele käendaja poolt vastuväidete esitamisega on töö autori arvates põhjendatud, kaitstes selliselt kaaskäendajaid käendaja ülemäärase tagasinõude eest.