Kaaskäendaja vastu suunatud tagasinõude ulatus

Tagatava kohustuse täitmise korral vastutavad kaaskäendajad teineteise suhtes nii kohustuse täitnud käendajale võlausaldaja õiguste üleminekust kui ka kaaskäendajate solidaarsest vastutusest tulenevalt. Põhikohustuse täitnud käendaja omandab võlausaldaja õiguste ülemineku tulemusena tagasinõude nii põhivõlgniku kui ka kaaskäendajate vastu. Need tagasinõuded ei ole oma ulatuselt ühesugused – põhivõlgniku vastu on kohustuse täitnud käendajal tagasinõue kogu tema poolt täidetud põhikohustuse ulatuses, kaaskäendaja vastu saab kohustuse täitnud käendaja esitada nõude kaaskäendajate sisesuhtes vastava käendaja vastutuse ulatuses.³³⁹

Nt kui käendajad A ja B tagavad võlausaldaja ees põhikohustuse summas 10 000€ täitmist ja käendaja A on võlausaldajale täitnud tagatava põhikohustuse summas 10 000€, on õiguslik olukord järgmine: võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu lõpeb ning käendaja A-le läheb käenduse kui tagatise iseloomust tulenevalt seaduse alusel üle võlausaldaja nõue põhivõlgnik vastu käendaja poolt rahuldatud ulatuses, s.o summas 10 000€. Võlausaldaja nõue käendaja B vastu, kes koos käendajaga A tagas põhikohustuse summas 10 000€ täitmist, on 5 000€ osas lõppenud (kaaskäendaja, kes täidab põhikohustuse, täidab sisuliselt ka teise kaaskäendaja kohustuse võlausaldaja ees)³⁴⁰ ja summas 5 000€ koos võlausaldaja õiguste üleminekuga üle läinud põhikohustuse täitnud käendajale A. Eeltoodust tulenevalt on käendajal A

339 D. Reinicke, K. Tiedtke. Op cit, S 138, Rn 406.

340 Kaaskäendajate solidaarsest vastutusest tulenevalt vastutasid käendajad A ja B võlausaldaja ees solidaarselt põhivõla summas 10 000€ täitmise eest, s.t võlausaldajal oli õigus mõlemalt kaaskäendajalt solidaarselt nõuda 10 000€ tasumist.

põhivõlgniku vastu tagasinõue summas 10 000€, mis on tagatud nõudega kaaskäendaja vastu summas 5 000€.³⁴¹ Kui kaaskäendaja B täidab käendaja A tagasinõude, lõpeb käendaja A nõue käendaja B vastu ja käendajale B läheb üle 5 000€ ulatuses üle nõue põhivõlgniku vastu.

Eeltoodust tulenevalt on mõlemad käenduskohustused lõppenud ning võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu pooles ulatuses läinud üle käendajale A ja pooles ulatuses käendajale B.

Sama tulemus oleks saavutatud ka juhul, kui käendajad oleksid kohe võlausaldaja poolt nende vastu nõude esitamisel võlausaldajale tasunud vastavalt käendajate kui solidaarvõlgnike sisesuhtes konkreetse käendaja vastutuse ulatuses, s.o antud juhul pool põhikohustusest.³⁴²

Kaaskäendajate solidaarne vastutus tähendab, et kaaskäenduse puhul eeldatakse, et vastutus kaaskäendajate vahel tuleb jaotada võrdselt ja kaaskäendajad vastutavad põhikohustuse täitmise eest sisesuhtes võrdsetes osades.³⁴³ Näiteks, kui kohustuse täitmist tagavad kolm kaaskäendajat ja neist üks täidab kogu kohustuse, võib ta kummaltki kaaskäendajalt nõuda kolmandiku tasumist tagasinõude korras.³⁴⁴ Vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Kaaskäendajate sisesuhtes vastutuse jaotuse üldpõhimõtted kehtivad ulatuses, milles käendajad ei ole teisiti kokku leppinud. Käendajad võivad vastutust sisesuhtes kokkuleppega muuta. Selliselt võivad nt kaaskäendajad A ja B kokku leppida, et sisesuhtes vastutab kohustuse täitmise eest üksnes käendaja A. Kui käendaja A täidab tagatava kohustuse, vabaneb käendaja B sellisel juhul vastutusest. Kui põhikohustuse täidab käendaja B, läheb talle lisaks põhivõlgniku vastu suunatud tagasinõudele täies ulatuses üle ka võlausaldaja nõue käendaja A vastu.³⁴⁵ Üldregulatsioonist erinev vastutus kaaskäendajate sisesuhtes võib tuleneda ka põhivõlgniku ja käendajate omavahelisest seotusest. Selliselt on Saksamaa kohtud tunnustanud põhimõtet, mille kohaselt vastutavad äriühingu osanikud, aktsionärid äriühingu kohustuste käendusega tagamisel sisesuhtes vastavalt oma osalusele äriühingus, kui käendajad ei ole teisiti kokku leppinud.³⁴⁶

341 D. Reinicke, K. Tiedtke. Op cit, S 139, Rn 411.

342 Samas, S 140, Rn 411.

343 A. G. Guest et al. Op cit, p 1388.

344 H. Weber. Op cit, S 76.

345 D. Reinicke, K. Tiedtke. Op cit, S 140, Rn 411.

346 Samas, S 140, Rn 412.

Kaaskäendajate osade võrdsuse põhimõte ei kehti täies ulatuses juhul, kui kaaskäendajate vastutus on käenduslepingus piiratud vastutuse maksimumsummaga.³⁴⁷ Kui välissuhtes vastutavad käendajad, kelle vastutus on piiratud vastutuse maksimumsummaga, maksimumsumma kattuvas ulatuses solidaarselt, siis sisesuhtes määratakse käendaja vastutus proportsionaalselt vastavalt vastutuse maksimumsummade suhtele.³⁴⁸ Juhul, kui käendajate vastutus on piiratud maksimumsummadega, kehtib üldpõhimõte, mille kohaselt vastutavad käendajad sisesuhtes vastavalt käendajate maksimumsummade omavahelisele suhtele.³⁴⁹ Nt käendajad A ja B vastutavad põhikohustuse 90 000€ täitmise eest selliselt, et käendaja A vastutuse maksimumsumma on 90 000€ ja käendaja B vastutuse maksimumsumma 30 000€.

Põhivõlgnik täidab tagatava kohustuse osaliselt summas 30 000€. Esmalt tekib küsimus, kas põhivõlgniku poolt põhikohustuse osaline täitmine vabastab käendaja B, kelle vastutuse maksimumsumma ulatuses põhivõlgnik on kohustuse täitnud. Juhul, kui käendaja B ei vabane vastutusest, siis millises ulatuses peavad käendajad vastutama sisesuhtes. Saksamaa kõrgemate kohtute poolt tunnustatud seisukoha kohaselt ei too põhivõlgniku poolt kohustuse osaline täitmine kaasa solidaarselt vastutavate kaaskäendajate vastutusest vabanemist enne kogu põhikohustuse täitmist, v.a kui ei ole teisiti kokku lepitud. See, et põhivõlgnik tasub põhikohustuse ühe käendaja vastutuse maksimumsumma ulatuses, ei tähenda vastava käenduse lõppemist, kui tegemist on kaaskäendusega – kaaskäendaja vastutab oma vastutuse maksimumsumma ulatuses kogu tagatava põhikohustuse täitmise eest.³⁵⁰

Kui käendaja A täidab ülaltoodud näite puhul põhikohustuse ülejäänud ulatuses, tasudes võlausaldajale 60 000€, tekib küsimus, millises ulatuses on tal tagasinõue kaaskäendaja B vastu. Üldtunnustatud seisukoha kohaselt ei mõjuta põhivõlgniku poolt kohustuse osaline täitmine kaaskäendajate sisesuhtes vastutuse jaotussuhet. Saksamaa kohtupraktikas on kõrgemad kohtud asunud seisukohale, et sisesuhtes vastutavad käendajad vastavalt maksimumsummade omavahelisele suhtele. Seega antud juhul proportsioonis 90 000 (käendaja A vastutuse maksimumsumma) 30 000-le (käendaja B vastutuse maksimumsumma), s.o vastavalt suhtele 3:1, s.t käendaja A vastutab ¾ ulatuses ja käendaja B

¼ ulatuses. Seega saab käendaja A esitada käendaja B vastu tagasinõude summas 15 000€ ja

347 R. M. Goode. Op cit, p 892.

348 G. Andrews, R. Millett. Op cit, p 331.

349 D. Reinicke, K. Tiedtke. Op cit, S 141, Rn 417.

350 Samas, S 142, Rn 420.

käendaja A jääb sisesuhtes vastutama 45 000€ ulatuses.³⁵¹ Juhul, kui põhivõlgniku poolt kohustuse osaline täitmine mõjutaks käendajate vastutuse jaotust sisesuhtes, tooks see antud juhul kaasa olukorra, kus käendaja A saaks käendajalt B nõuda tagasinõudena 20 000€

hüvitamist (60 000 suhe 30 000-le, s.o käendaja A vastutus 2/3 ja käendaja B vastutus 1/3), mis ei oleks vastavuses käendajate vastutuse maksimumsummade suhtega ja tooks kaasa ebaõiglase tulemuse käendaja B suhtes.³⁵²

Sama põhimõte kehtib ka Hollandis, kus see on seaduses sellisena otseselt kirjas. Hollandi tsiviilkoodeksi kohaselt, kus kohustuse täitnud käendaja peab esmalt esitama nõude põhivõlgniku vastu, kuulub põhivõlgniku poolt rahuldamata ulatuses tagasinõue kaaskäendajate ja teiste tagatise andjate vahel jaotamisele proportsionaalselt vastavalt osadele, mille ulatuses iga isik kohustuse esialgsele võlausaldajale täitmise hetkel kohustuse täitmise eest vastutas (art 6:152 lg 2). Seejuures ei või kohustuse täitnud käendaja nõuda teistelt solidaarselt vastutavatelt kaaskäendajatelt ja tagatise andjatelt rohkem, kui selleks oli vastava tagatise andja suhtes õigustatud esialgne võlausaldaja (art 6:152 lg 2).

Saksamaal ja Hollandis aktsepteeritud põhimõtteid toetab ka võlaõigusseaduse solidaarvõlgnike regulatsioon. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 2 läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega võlausaldaja kohustuse täitnud käendaja saab teiste kaaskäendajate vastu tagasinõude esitada üksnes ulatuses, milles tema poolt tasutu ületab käendajate kui solidaarvõlgnikevahelises suhtes temale langevat osa käendajate koguvastutusest.³⁵³ Vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Kaaskäendaja kui solidaarvõlgniku tagasinõude ulatust teiste kaaskäendajate vastu mõjutab sarnaselt põhikohustuse täitnud käendaja tagasinõudega põhivõlgniku vastu vastuväidete

351 D. Reinicke, K. Tiedtke. Op cit, S 142, Rn 420. Samale tulemusele jõutakse ka juhul, kui lähtuda põhimõttest, mille kohaselt vastutavad vastutuse maksimumsummade korral käendajad kattuvas ulatuses solidaarselt ja kattuvat ulatust ületava osa eest eraldi – s.o antud näite puhul vastutavad käendajad 30 000€ ulatuses solidaarselt (s.o käendaja A 15 000€ eest ja käendaja B 15 000€ eest), lisaks vastutab käendaja A käendajate vastutuse maksimumsummade kattuvat ulatust (30 000€) ületava osa eest eraldi, s.o täiendavalt veel 30 000€ ulatuses.

Seega käendaja A vastutus kokku 45 000€ ja käendaja B vastutus 15 000€. Vt ka käesoleva töö p 3.1.2 – kaaskäendaja vastutuse ulatus võlausaldaja ees.

352 D. Reinicke, K. Tiedtke. Op cit, S 142, Rn 420.

353 I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Op cit, lk 430.

mitteesitamine võlausaldaja nõudele (VÕS § 67 lg 3). Et välistada hilisemat tagasinõuet piirava vastuväite esitamist kaaskäendajate poolt, tuleks võlausaldaja hagi esitamisel ühe kaaskäendaja vastu menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena (TsMS § 216 lg 1) kaasata lisaks põhivõlgnikule ka teised kaaskäendajad.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaaskäendajate tagasinõude ulatuse määramisel arvesse võtta käenduslepingus sisalduvaid vastutuse tingimusi, mille alusel käendajad käenduskohustuse võtsid, sh arvestada sisesuhte proportsiooni määramisel käendaja vastutuse maksimumsummasid.

Kaaskäendaja tagasinõude ulatuse regulatsioon omab tähendust ka juhul, kui kohustuse täitmise tagamiseks on seatud lisaks käendusele asjaõiguslik tagatis või kui kohustuse täitmine on tagatud mitme asjaõigusliku tagatisega. Võla tasunud pantijale, kes ei ole põhivõlgnik, kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid (AÕS § 291, § 349 lg 3), s.t mitme tagatise korral kohaldub kaaskäendaja regulatsioon, sh kohaldub kaaskäendajate solidaarne vastutus. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 7 kohaldatakse seaduses solidaarvõlgnike omavahelise suhte kohta sätestatut ka nende isikute suhetele, kes on andnud tagatisi kolmanda isiku kohustuse täitmise tagamiseks. Seega tekib erinevaid tagatisi andnud isikute vahel sarnaselt kaaskäendajatega solidaarvõlgnike sisesuhtele sarnane suhe ning erinevate tagatise andjate omavaheliste tagasinõuete ulatuse määramisel kehtivad kaaskäendaja tagasinõude ulatuse põhimõtted.