Üldised motiivid, miks inimesed kuulavad raadiot (sh taskuhäälinguid), on McLeishi ja Linki järgi3 järgmised.
Raadio suunab inimesi eemale oma probleemi-dest ja mureprobleemi-dest, pakkudes lõdvestust ja meele-lahutust. See vähendab üksindustunnet ja tekitab kaasatuse tunde.
Raadio varustab kuulajaid kohalike, üleriigiliste ja maailma uudistega ning kujundab teatava kogumi Koht Saate nimi Kuulamiskorrad
1. „Rahva oma kaitse“ 39 735 korda 2. „Olukorrast riigis“ 18 845 korda 3. Hommikuintervjuud 15 741 korda 4. „Laupäeva hommik“ 8 412 korda
5. „Hallo, kosmos!“ 6 950 korda
Koht Saate nimi Laadimiskorrad 1. „Rahva oma kaitse“ 34 640 korda 2. „Uudised ja portaal“ 24 479 korda 3. „Olukorrast riigis“ 12 422 korda
4. „Hallo, kosmos!“ 9 851 korda
5. „Laupäeva hommik“ 9 222 korda Tabel 1. Raadio 2 saadete järelkuulatavus
Raadio 2 koduleheküljel märtsis 2018
Tabel 2. Raadio 2 saadete allalaadimine koduleheküljelt märtsis 2018
62 r a a d i o 2 t a S k u h ä ä l i n g u t e k u u l a m i S e t e g u r i d
4 Richard Berry. Will the iPod Kill the Radio Star? Profiling Podcasting as Radio. — Convergence, 2006, Vol. 12, nr 2, lk-d 143–162.
5 R. McLeish, J. Link 2016.
päevakorras olevatest aktuaalsetest probleemi-dest ja aset leidnud või asetleidvatest üritustest.
See omakorda paneb eri institutsioone toimuvat selgitama, rahuldama inimeste huvi selle vastu, mis nende ümber toimub.
Raadio pakub lootust ja inspiratsiooni nendele, kes tunnevad end ühiskonnas isoleeritult või rõhutult või asuvad olukorras, kus muu meedia on manipuleeritud või alla surutud.
Raadio kuulamine aitab lahendada probleeme, toimides informatsiooni ja nõuannete allikana.
Edastades informatsiooni ja nõuandeid, aitab raadio lahendada isiklikke probleeme, kas vahe-tult teavitades või osutades allikatele, kust võib edaspidi abi saada.
Raadio kuulamine suurendab isiklikku kogemust, tekitades huvi varem teadmata teemade, ürituste või inimeste vastu. Raadio arendab loovust, paneb tegutsema uues suunas, et rahuldada vajadust hariduse järele.
Raadio aitab kaasa enesetunnetuse ja üldise tead-likkuse tõusule, pakkudes turvatunnet ja abi. See võimaldab näha ennast suhetes teistega, liidab inimesi liidrite ning ekspertidega.
Raadio suunab sotsiaalset käitumist ja standar-dite kehtestamist ning pakub eeskujusid, mille abil end identifitseerida.
Raadiosaadete kuulamine aitab kaasa personaal-sete kontaktide loomisele, pakkudes jututeema-sid jagatud kogemuste kaudu — „Kas sa eilset saadet kuulsid?“.
Raadio kuulamine võimaldab indiviididel õppida valikuid tegema, otsuseid langetama ja kodani-kuna käituma, seda eriti demokraatlikes oludes, levitades kallutamata uudiseid ja informatsiooni.
Järgmisena annan ülevaate intervjuudes esile toodud taskuhäälingute kuulamise motiividest, mis on liigita-tud ülalnimetaliigita-tud McLeishi ja Linki rühmadesse ning järjestatud põhimõttel, et intervjuudes sagedamini mainitud on ees- ja harvemini mainitud tagapool.
Huvi varem teadmata olnud teemade vastu Kõige tugevamalt joonistus välja motiiv, et tasku-häälingute kuulamine suurendab personaalset kogemust, tekitades huvi varem teadmata teemade,
ürituste või inimeste vastu. Samuti arendab tasku- häälingute kuulamine loovust ning võib ajendada uut aktiivsust, et rahuldada vajadust hariduse järele.
Kõige rohkem mainiti just asjaolu, et tasku-häälingu kuulamine annab uusi teadmisi ja mõtteid, mida analüüsida. Huvitava informatsiooni kuul-mise korral on võimalik teemat ise edasi uurida.
Meelelahutuslik aspektki on sageli seotud uue informatsiooniga.
Standardite kehtestamine ja eeskujud, kelle abil end identifitseerida
Mitmest intervjuust ilmnes, et taskuhäälingute kuu-lamine suunab sotsiaalset käitumist ja standardite kehtestamist ning pakub eeskujusid, kelle abil end identifitseerida: „Kuulamine suurendab teadlikkust, mis kõik on võimalik ja kuhu peaks püüdlema.“ Üks vastaja tõi välja, et tal ei ole saatejuhtide seas kind-lat eeskuju, kuid nad motiveerivad rohkem tead-misi omandama ja kaugemale püüdlema. Siinkohal on intervjueeritavate jaoks eelkõige olulised saate-juhtide teadmised ja oskused, mitte niivõrd nende emotsionaalne tõmbejõud.
Enesetunnetuse arendamine ja üldise teadlikkuse tõus
Intervjuudes kajastus ka asjaolu, et taskuhäälingute kuulamine aitab kaasa enesetunnetuse tõusule, oma suhete tajumisele ning ühendab inimesi liidrite ja ekspertidega. Teatud Raadio 2 saadete kuulamine on tekitanud vastajates tunde, et nad on ühel või tei-sel teemal asjatundlikumad, kui saadet kuulamata, seda eriti saate „Olukorrast riigis“ puhul. Nad väit-sid, et tänu sellele saatele on neil rohkem teadmisi ja enese kindlust oma arvamust välja öelda.
Berry4 on väitnud, et taskuhääling võimaldab kuulajal end tunda, nagu oleks ta üks saate tegija-test. Seda tõi esile ka mitu intervjueeritut.
McLeish ja Link5 ei ole kuulamismotiivina nime-tanud huvi saatejuhi seisukohtade vastu — see aspekt tuli esile minu intervjuudest. Kuna tegemist on selgelt eristuva põhjusega, miks mõnda tasku-häälingu saadet kuulatakse, siis pean vajalikuks seda eraldi motiivina esile tuua.
Võib väita, et need, kes kuulavad vaid ühte või paari Raadio 2 saadet, teevad seda enamjaolt
63
l i i S a - l o t t a v e i k e n
saatejuhtide tõttu. Intervjueeritavate sõnul on mõne saatejuhi jutt aktsepteeritavam ja sümpaat-sem kui teise oma. Sümpaatia põhjendamisel toodi esile eeskätt häält ja asjatundlikkust. Mitu inter-vjueeritavat mainis, et teatud häälega inimesi on raske ja isegi ebameeldiv kuulata. Samuti mai-niti, et usaldus väärsus sõltub suurel määral sellest, millise valdkonna inimesega on tegemist. Näiteks majandus teaduskonna lõpetanud saatejuhti usal-datakse rohkem majanduse teemadel, kuid mitte niivõrd palju sotsiaal valdkonnas, sest sel puhul on tema kompetents suurema kahtluse all.
Siinkohal väljendasid kaks noormeest väga sel-gelt, et saatejuhi isiksus, teadmised ja analüüsivõime on saate sisu usaldusväärsuse juures väga olulised.
Kui saatejuht tundub teatud teemade puhul eba-kompetentne, siis ei ole ka tema analüüs selline, mida hiljem oma väljaütlemistes või muus konteks-tis ära kasutada.
Personaalsete kontaktide loomine ja hoidmine
Intervjuudest klaarus ka, et taskuhäälingute kuu-lamine pakub jututeemasid jagatud kuulamis-kogemuse kaudu, aidates nii kaasa personaalsete kontaktide loomisele ja hoidmisele. Selgus, et kuulajate jaoks on oluline, et pärast saate kuula-mist on võimalik sõprade ja tuttavatega kuuldust omavahel rääkida. Tekib võimalus võrrelda tek-kinud muljeid, arutleda, kas saatejuhi arvamus on sarnane enda omaga. Selline vestlus loob ini-meste vahel tugevama sotsiaalse sideme. Teisalt on võimalus hakata suhtlema inimestega, kellega muidu kokkupuudet ei tekiks. Üks intervjueeri-tav tõi välja olukorra, kus tutvus kujunes tasku-häälingute kuulamise pinnalt (küll aga ei tekkinud sellest sõprussuhet).
Informatsiooni ja nõuannete allikas, probleemide lahendamine
Selgus, et intervjueeritavate jaoks mängivad tasku-häälingud olulist rolli informatsiooni ja nõuande allikana sellele otsese juurdepääsu võimaldamise või allikale osutamise kaudu. Mitmes intervjuus oli väljaütlemisi, mis seostusid informatsiooni saamise ja edasise uurimisega. Üks intervjueeri-tav ütles, et ta on mitu korda pärast taskuhäälingu kuulamist otsinud iseseisvalt teatud teemade kohta
lisainformatsiooni. Saatest kuuldu annab justkui alg-teadmised, mille abil on suurema huvi korral või-malik ise rohkem edasi uurida.
Probleemidest ja muredest eemaldumine ning meelelahutus
Intervjuudest ilmnes, et taskuhäälingute kuula-mine aitab suunata mõtteid eemale igapäevastest probleemidest ja muredest, pakkudes lõdvestust ja meelelahutust — mitu korda kasutati märk-sõnu „huumor“ ja „ajaviide“. Seda mainiti eelkõige meele lahutuslike saadete „Meloturniir“, „Mõnus koht suudlemiseks“ ja „Rahva oma kaitse“ puhul.
Öeldi, et neid kasutatakse uinumiseks või lihtsalt mõtete mujale juhtimiseks.
Valikute tegemine ja otsuste langetamine
Intervjuude käigus joonistus välja ka asjaolu, et tasku häälingute kuulamine võimaldab õppida vali-kuid tegema, otsuseid langetama ja kodanikuna käi-tuma. See funktsioon väljendus selliste märksõnade kasutamises nagu „valikute langetamine“, „ühis-konna analüüs“, „kaasa mõtlemine“, „arvamuse kujundamine“, „demokraatlik mõtteviis“ (arva-muse kujunemine mitme allika põhjal, iseseisev analüüs). Toodi välja, et tänu raadiosaatest kuul-dule (nt „Olukorrast riigis“) on võimalik rohkem teada saada ühiskonnas toimuvast. Uute teadmiste põhjal ja konteksti tundes on võimalik toimuvaid protsesse ise analüüsida ja olla nii nendesse roh-kem kaasatud.
Kohalike, riiklike ja ülemaailmsete uudistega varustaja, päevakorra looja
Taskuhäälingut kui päevakorra kujundajat ning tea-tavatele sündmustele ja probleemidele tähelepanu koondajat mainiti vaid vähestes intervjuudes. Üks vastaja selgitas, et saates „Olukorrast riigis“ tuuakse võrdlusi ja tehakse analüüsi, mida tihtipeale mujalt ei leia.
Lootuse ja inspiratsiooni pakkumine
See motiiv oli ainus, millele mul ei õnnestunud intervjuudest leida ühtegi vastet. Selle taga võib olla valimi kallutatus, millesse kuulusid pigem haritu-mad ja domineerivat eestikeelset kultuuri esindavad
64 r a a d i o 2 t a S k u h ä ä l i n g u t e k u u l a m i S e t e g u r i d
6 Maarja Lõhmus, Peeter Vihalemm. Raadio Eestis 1960–2003: struktuur, programm ja kuulajad. Peeter Vihalemm (Toim). Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
7 Erik Farmann, Peter Kramhoft. Raadioajakirjandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
inimesed. Teistsuguse valimi korral, kuhu kuulunuk-sid näiteks vaesemate kihtide või mõne kultuurilise vähemuse esindajad, oleks ehk võinud esile tulla ka lootuse ja inspiratsiooni pakkumise roll.