Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis kaitsti 2018. aastal 14 ajakirjanduse ja meedia alast magistritööd, juhen-dajateks Raivo Palmaru, Barbi Pilvre ja Arko Olesk.
Tööd hõlmasid telesaadete sisu, võrgu meediat ja sotsiaalmeediat ning ühte paberväljaannet, samuti väljaannete tegijate arusaamu oma tegevusest.
Kaitsti ka üks teooriaalane töö.
Martha-Beryl Grauberg analüüsib oma magistri-töös „President Kersti Kaljulaidi representat-sioon meedias ETV näitel“ presidendi kujutamist televisioonis kampaaniaperioodil ja esime-sel ametiaastal presidendina. ETV programmi kontentanalüüsi tulemusena selgus, et Kaljulaidi kujutati valdavalt suurepärast karjääri teinud professionaalina. Suurt tähelepanu pälvis fakt, et ta on nelja lapse ema. Tema kujutamisel kasutati stereotüüpi supernaisest, kes suudab saavutada märkimisväärseid tulemusi nii oma töös kui ka eraelus, ja seda esitati kinnitusena tema sobi-vusest Eesti presidendi ametisse. Konstrueeriti mitu rolli, mida Kaljulaid presidendina täidab, sealhulgas probleemide nõudliku sõnastaja ja rahva ühendaja roll.
Kertu Vill uurib magistritöös „Kaitseväe konst-rueerimine meediatekstides Eesti võrgumeedias aastatel 2007 ja 2017 Delfi, Postimehe ja ERR-i näitel“, milliste diskursuste kaudu konstrueeriti võrguväljaannetes Eesti kaitseväge kümneaas-tase ajavahemikuga. Tööst selgub kaitseväe kuju-tamise proportsioon eri kanalites ja kaitseväe seotus erinevate teemadega.
Helene Tedre selgitab magistritöös „Eesti Rahva Muuseumi kuvandi konstrueerimine uudiste-portaalides delfi.ee ja postimees.ee ERM-i esimesel tööaastal“, milliste narratiivide abil kujundati ERM-i kuvand võrgumeedias perioo-dil september 2016 kuni september 2017 ehk aasta jooksul pärast avamist. Analüüsi tulemusel tuvastati peamine narratiiv ERM-ist kui eestluse sümbolist. Seda toetasid ühiskondliku olulisuse, ajaloo talletaja ja mõtestaja, professionaalsuse, arenemis võime ja kaasaegsuse narratiivid, lisaks leiti kuluka ülalpidamise ning ERM-i vastu-oluliste kõneisikute narratiivid. Avamisjärgset aastat iseloomustas ka ühe ekspositsiooni, refor-matsiooniteema esiletõus.
Aurelia Aasa uuris magistritöös „Sirbi positsioon toimetajate silme läbi“ Bourdieu välja teooria mõisteid, kasutades Sirbi positsiooni täna-sel ajakirjandusväljal ning lehe toimetamise ja levitamise strateegiaid toimetajate positsioonilt.
2018. aastal kaheksa Sirbi toimetajaga läbi viidud süvaintervjuudest selgub, et Sirbi toimetajad rõhutavad oma missioonitunnet kvaliteetse ja traditsioonilise leheformaadi ja kultuuri väljal omandatud positsiooni säilitamisel. Samas nähakse, et Sirbi positsioon ajakirjandusväljal on piiratud ja sealsed muutused avaldavad Sir-bile üha enam mõju. Toimetajad tunnistavad, et noore lugejaskonnani jõudmine on keeruline.
Autor leiab, et Sirbi positsioonile on esitatud välja kutseid seoses üldise sotsiokultuurilise olus-tiku muutumisega. Selgub, et ühelt poolt tajuvad intervjueeritavad muutunud ajakirjandusväljaga
125
b a r b i p i l v r e
seotud väljakutseid, samas püüab Sirp toimeta-jate arvates hoida autonoomse väljana oma tra-ditsioonilist identiteeti.
Aet Trisberg mõtestab magistritöös „Meediaskan-daali konstrueerimine Taavi Rõivase „ahistamis-juhtumi“ näitel“ meedia osa poliitilise skandaali konstrueerimises seoses Riigikogu aseesimehe Rõivase 2017. aasta Malaisia-reisil asetleidnud juhtumiga. Analüüsides kombineeritud meeto-diga (kontentanalüüs, kvalitatiivne sisuanalüüs) televisiooni, raadio, trüki- ja elektroonilise mee-dia kanalite sisu, selgus, et meemee-dia mängis olulist rolli skandaali arengus alates juhtumi kujuta-mise ajastusest, õhutades kõneisikute valiku ja raamistamisvõtetega konfliktsust eesmärgiga hoida skandaali üleval ja saavutada muu hul-gas majanduslikku kasu. Meedia huvile skan-daali venitada viitab asjaolu, et pärast poliitiku tagasiastumist skandaal meedias ei vaibunud.
Autor leiab, et ajakirjanikud ei vahendanud toi-munud era pooletult, vaid toimetuste eesmärk oli kujundada avalikku arvamust. Lisaks kerkis seo-ses Rõivase juhtumiga meedias esile seksuaalse ahistamise teema, mis oli ajendatud rahvusvahe-lisest kontekstist, ennekõike #metoo liikumisest.
Janari Kintsiraud uurib magistritöös „Hübriidsõja narratiivid uudisteportaali Delfi ja Postimees.ee veebiartiklites aastatel 2014–2017“, milliseid nar-ratiive kasutab meedia hübriidsõda kujutades, kes on rääkijad, kas ja kuidas muutub hübriidsõja käsitlus ajas ning kas on erinevusi portaalide käsit-lustes. Töö tulemusena leiti üksteist narratiivi.
Tanel Veeremaa selgitab magistritöös „Muuseu-midega seotud kolme juhtumi konstrueerimine meediatekstides Delfi näitel“, milliste teemade kaudu konstrueeriti juhtumeid, mis lõppesid eksponaadi eemaldamisega näituselt või selle ümbertegemisega. Selgus, et muuseumi poolt, vastu ja neutraalseid tekste oli peaaegu võrd-selt. Kõigi kolme juhtumi kujutamist läbivad aja-loo kirjutamise, ohvri, empaatia, hirmu ja Eesti riigi maine diskursused. Autorid on kasutanud vahendaja või teadja rolli ning sõltuvalt maa-ilmavaatest ja ideoloogiatest varieerub nende keelekasutus tunduvalt.
Anne-May Nagel leidis magistritöös „Suhkru nar-ratiivid Postimees online’i ja Delfi näitel 2015–
2017“ 145 tekstist 12 narratiivi, mis hõlmavad suhkrusõltuvust, suhkrutüüpide ja koguste oht-likkust, suhkru ja tervise seoseid. Enim said sõna teadlased.
Piret Lepik kaardistab magistritöös „Emaduse konstrueerimine teletekstides „Aasta ema 2017“
juhtumi põhjal“ 19.04–14.05.2017 eetris olnud üheteistkümne teleteksti põhjal emadusega seo-tud vastandlikke arusaamu. Esile kerkisid Eesti Naisliidu looja ja juhi ning konkursi „Aasta ema“
eestvedaja poliitik Siiri Oviiri sõnavõtud abielu tähtsusest ja teisalt seisukohad, et abielu ei ole heaks ja tubliks emaks olemisel määrav ning et üksikemad on väärt tunnustamist. Tööst selgub, et emadus on Eesti ühiskonnas jätkuvalt polee-miline teema.
Maarja Lega selgitab magistritöös „Kõmu-uudi-sed kuulsustest Anu Saagimi näitel Kroonika ja Elu24 põhjal“ 681 teksti kvantitatiivse kon-tentanalüüsi abil, mida kujutab endast Eesti meelelahutusajakirjanduses formaat celebrity news, pakkudes selle eestikeelseks nimetuseks
„kõmu-uudis kuulsustest“. Selgub, et kõmu- uudised järgivad traditsioonilise uudise üles-ehitust, sisu põhikriteeriume ja uudisküsimusi.
Sellistes uudistes on uudisväärtuslikkuse kri-teeriumiks „kuulsus“, uudised kirjutatakse pea-tegelase isiku tõttu, kelleks uuritavas materjalis on Anu Saagim. Analüüs hõlmab ka fotosid. Pea-mised kõmu-uudiste teemad on elustiil, üritu-sed, välimus, eraelu ja skandaalid. Enamasti esinevad tegelastena peategelase Anu Saagimi kõrval teised kuulsused.
Ingela Virkus selgitab magistritöös „Isaduse konst-rueerimine pereteemadel kirjutavate tuntud isade näitel“ isaduse kujutamise viise, lähtudes eeldu-sest, et isaduse kujutamine on meedias muutu-mises. Töös analüüsitakse internetiportaalides ilmunud tekste, mille autorid on meelelahutus-tegelased Henry Jakobson, Jesper Parve, Mih-kel Raud ja Stig Rästa. Kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena selgus, et isad räägivad pereelu tee-madel avameelselt, nad tahavad osaleda laste
126 t a l l i n n a ü l i k o o l i S 2 0 1 8 . a a S t a l k a i t S t u d m a g i S t r i t ö ö d
kasvatamisel, aga väärtustavad emade panust laste eest hoolitsemisel. Isad näevad, et töö tõttu kodust eemal viibimine nõrgestab nende suhet lastega. Kodused rollid on uuritud tekstides jät-kuvalt jagatud soopõhiselt. Veel on teemadeks sünnitus ja sellega seotud tunded, füüsilise lähe-duse puudus elukaaslasega ja isalähe-dusega seotud hirmud.
Helina Ravasoo kirjeldab fänlust ja fännikultuuri käsitlevas magistritöös „Fänniajakirjandus Ees-tis. Fännide ja vabatahtlike loodud väljaannete toimimine Level1, Algernoni, Reaktori ja Video-gamers.eu näitel“ Eestis tegutsevate vabataht-likkusel põhinevate internetiväljaannete (ingl fanzine) tööd. Väljaannete tegijatega läbiviidud intervjuude käigus kogutud materjalist selgub, et sisutootmine nendes sarnaneb tavameedia sisuloomise protsessiga nii teemade leidmise kui ka väljaannete toimimise poolest. Uusi kaas-autoreid leitakse tutvuste, kuulutuste, välja-andele laekuva kriitika ja sotsiaalmeedia abil.
Töötajaid motiveeritakse motivatsiooniürituste, kiituse või tasuta toodetega. Töötajate sisemine motivatsioon on erinev, seotud tunnetega — kohuse- või missioonitundega. Oluline teema on konkurents.
Berit Renser käsitleb oma meediastumis teemalises uurimuses „Nõid annab nõu: etnograafiline uuri-mus maagia meediastumisest“ maagia kommu-nikatiivset figuratsiooni digitaalses meedias.
Online- ja offline-intervjuude käigus Faceboo-kis tegutsevate nõidadega ja vaatluse kaudu lei-takse, et nõidade vaimne-religioosne raamistik on liikunud kitsamalt maagialt üle laiemasse
„uue vaimsuse“ keskkonda. Nõidade autori-teedi puhul oli näha karisma argistumist ja nõia praktikate institutsionaliseerumist ning et rituaalsed praktikad kaotasid virtuaalses ruumis oma performatiivsed aspektid.
Kirsten Virks püüab oma teoreetilises töös „Kui-das sotsiaalmeedia muudab meie arusaamu meedia kommunikatsioonist?“ kokku võtta sot-siaalmeedia senise arengu kogemust ja täpsus-tada meie arusaama meediakommunikatsioonist kui protsessist, pöörates eriti tähelepanu tähen-duste loomise protsessile. Autor võtab analüüsi kokku tõdemusega, et sotsiaalmeedia on muut-nud kommunikatsiooni võrgustunuks ja vastas-tikuseks, saatja ja vastuvõtja rollid vahetuvad pidevalt, tekivad ühised tähendused ja tähen-duste mustrid. Meediakasutajad ise loovad sisu, annavad sündmustele tähendusi ja kontrollivad sõnumite levikut ning meediakorporatsioonid ei ole enam võimelised sisu levikut kontrollima.