Jelena Kallas
Eesti Keele Instituut / Tallinna Pedagoogikaülikool
VÕÕrkeele/teise keele õppe põhieesm ärk on kom m unikatiivse kom petentsuse saavutamine. V õõrkeele Õppe m etoodika alases kir
janduses käsitletakse kom m unikatiivset kom petentsust kui oskust kasutada võõrkeelt/teist keelt korrektselt, otstarbekohaselt j a ladu
salt. Sellest lähtudes koosneb kom m unikatiivne kom petentsus kol
m est alaliigist: gram m atiline, sotsiolingvistiline j a strateegiline kom petentsus (Y ule 1999).
Sotsiolingvistiline kom petentsus tähendab oskust j a võim et varieerida, interpreteerida j a kasutada erinevaid keelevorm e ots
tarbekohaselt vastavuses sotsiokultuurilise kontekstiga, mis on om ak o rd a tingitud sotsiaalsetest faktoritest j a dim ensioonidest (kes, kellega, mis rollis, kus, kuidas, milleks, m illest räägib) ning kultuurilistest suhtlusnorm idest j a tavadest.
Õppuril peab olem a täpne ettekujutus sellest, kes kellega räägib (osalejad, nende om adused j a om avahelised suhted, nt klassikaas
lane/klassikaaslane, õpilane/kooli direktor), kus j a millal räägi
takse (suhtluse sotsiaalne kontekst, nt kohvikus, konverentsil), m il
lest räägitakse (ainestik j a teem a) ning milleks räägitakse (suhtluse funktsioon ehk eesm ärk) (vt ka H ennoste, V ihalem m 1998). Kõik need tegurid tuleb iga ülesande puhul täpselt kindlaks määrata.
Oluline on samuti situatsioonide varieerim ine ning pakutavate rollide mitm ekesisus. Koolis on tihtipeale kõne ainsaks adres
saadiks õpetada ja/või õpilased ning ainuke suhtluskontekst on klassiruum , mis oluliselt vähendab kom m unikatiivse kogem use saamise võim alust. Rollid aga panevad paika keelelise käitum ise stereotüübid j a võim aldavad kavandada om a ütlusi. Igal rollil on om a gram m atiline j a ka leksikaalne eripära. N äiteks on polit
seinikule o m ane käskiva kõneviisi kasutam ine, turistile küsilause konstruktsioonid, kiitlejale võrdlusastm ete kasutamine.
76 Sotsiolingvistilise kompetentsuse arendamine Sam as aitavad sotsiolingvistilise k o m petentsuse aren d am isele suunatud ülesanded oluliselt kaasa õpilaste etnokultuurilisele kohanem isele võõras kultuuris: õpilane ei o m a n d a ainult teise kultuuri norm e, tavasid j a keelelise käitum ise stereotüüpe, vaid toim u b tem a nn sekundaarne sotsialiseerum ine võõras kultuuris.
K e eleõpetuse teadlik käsitlem ine ühe olulise sotsialiseerum ise v o rm in a tähen d a b püüdlust k u ju n d ad a õpilask o n n a adekvaatset sotsiaalaksioloogilist kom petentsust, teadvusta des om andatava keele j a kultuuriruum iga seondavat sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi.
Sotsiolingvisti I ist kom petentsust saab arendada, pakkudes erinevaid ülesandeid j a m aterjale, m is võim aldavad loomulikku keelekasutust. R eproduktiivsete osaoskuste puhul on soovitav kasutada autentseid m aterjale (nt ajalehti, raadio- j a televisiooni
saateid, reklaam tekste), produktiivsete osaoskuste ja o k s sobivad sellised m etoodilised võtted nagu rollim ängud, sim ulatsioonid jm .
Sotsiо 1 ingvisti 1 ist kom petentsust aitab arendada funktsionaalsu
se j a situatiivsuse printsiipide jä lg im in e tundides. Funktsionaal
suse printsiip v äljendub selles, et sõnavara j a gram m atika funkt
sioonid on jälg ita v a d j a esile tõstetud. Situatiivsuse printsiip tähen
dab seda, et kogu õ ppetege vus on seotud ühe kindla situatsiooni ehk tegevuse kaudu. S e l le j u u r e s on m äärava tähtsusega pakutavate situatsioonide loomulikkus, lähedus reaalsele suhtlemisele.
J ärgnevalt on esitatud kaks tunnikava, mis võim aldavad aren
dada sotsiolingvisti list kom petentsust. Loodetavasti on tegev
õpetajatel sellest kasu.
P akutud tunni kavand jä lg ib funktsionaalsuse printsiipi keele
õppes. A ntud ju h u l lähtutakse vab a n d u se palum ise funktsioonist.
Sihtgrupi vanus varieerub olenevalt õppegrupi keeleoskustasemest.
Tunni teema:
Eesmärk: õpetada õpilasi vabandust paluma Sissejuhatus:
• arutleda vabanduse palumise üle; lasta õpilastel rääkida, millal ja miks nad vabandust paluvad;
• anda õpilastele vajalik sõnavara.
J. Kallas 77 Tunni sisu:
• anda õpilastele kuulata lühikest (1-2 min) lindistust, kus emakeeles kõnelejad vabandust paluvad (esinevad nii formaalsed kui ka informaalsed olukorrad);
• lasta õpilastel lammutada vabanduse palumiste sotsiolingvistilist struktuuri;
• paluda keelelise struktuuri seletamist;
• lasta õpilastel jaguneda paaridesse;
• anda neile minidialooge harjutamiseks, eesmärgiga leida järgmistes situatsioonides sobiv keelekasutus:
(1) Koolipeol kallab noormees tütarlapse heledale kleidile apelsinimahla.
(2) Sa hilined kohtumisele: buss jäi hiljaks.
(3) Sa oled kaotanud plaadi, mille sa sõbra käest laenasid;
• lasta neil muuta situatsiooni ja luua uus dialoog;
• paluda leida sobivad vastused järgnevates situatsioonides:
(1) Sa pead tühistama oma lubaduse minna peole, kuna sul tuleb lõpetada homseks referaat.
(2) Sa oled oma uue sõbra kodus lõhkunud vaasi, mis näis küllalt kallihinnaline.
(3) Mõni nädal tagasi kaotasid sa peol ühe külalisega suheldes enesekontrolli. Nüüd kohtad sa teda jälle ja palud vabandust oma halva käitumise pärast, mis oli sinu arvates tingitud üleväsimusest;
• lasta paaridel esitada uusi dialooge rollimängudena klassile;
• lasta klassil hinnata iga dialoogi sobivust/ mõttekust.
Kokkuvõte:
• õpetaja küsib õpilastelt, mis situatsioonides nad vabandust paluvad, laseb neil tuua näiteid ning palub õpilasi, et nad jälgiksid emakeelt kõnelejaid vabandust palumas.
T unni lõpuks kujuneb õpilastel terviklik pilt vabanduse palum ise võim alustest erinevates kontekstides j a rollides. Sissejuhatavas osas tõ m m a ta k se paralleele õpilaste em akeelega, millal, millises olukorras vabandust palutakse. Põhiosas on esile tõstetud vab a n duse palum ise vorm ide tähenduslik-funktsionaalne ulatus võõr
keeles (tähendus j a arusaam ine). M inidialoogid j a sobivate vas
tuste leidmine erinevates situatsioonides võim aldavad õpitud materjali harjutada (harjutam ine), rollim ängud lubavad saada isik
78 Sotsiolingvisti/ise kompetentsuse arendamine liku kom m unikatiivse kogem use ning vabalt interpreteerida õpitud materjali (suhtlem ine). K okkuvõtvas osas korratakse veelkord vabanduse palumise funktsioone igapäevases elus. H arjutuste j a ülesannete sisu on orienteeritud loom ulikule keelekasutusele, esitatud situatsioonid on väga erinevad j a elulähedased.
Järgneva tunni kavand on näide sellest, kuidas situatiivsuse printsiipi jä lg id e s võib integreerida kõiki osaoskusi ühe teema raam es. O saoskuste järje n d selles on
lugem ine —► kuulam ine —► kirjutam ine lugem ine —► rääkim ine
kirjutam ine —► rääkim ine
Pakutud tunnikavand on m õeldud keskastm e eneseväljendus
o sk u seg a õpilaste õpetam iseks. E elnevalt antakse õpilastele legend õp p ek u rsu se peategelase kohta. A ntud juhul on selleks üliõpilane Maret. T ö ö koosneb järg m is test etappidest.
Tunni teema: Töö otsimine
I A. Maretil on vaja raha õppemaksu tasumiseks. Ta otsustab otsida endale töökoha. Maret loeb töökuulutusi ajalehest Kuldne Börs ja leiab paar sobivat.
(Õpilastele antakse kaks kuulutust, millega nad tutvuvad.)
I B. Maret helistab firmasse. Kuulake dialoogi. Millise vastuse Maret sai?
(Mängida ette dialoog Mareti ja firma esindaja vahel. Õpilased kuulavad dialoogi ja saavad teada, et Maret sai eitava vastuse, sest firma oli juba leidnud sobiva inimese.)
2A. Nüüd saadab Maret vabas vormis avalduse teise kohta.
(Ülesanne õpilastele: kirjutada vabas vormis avaldus, et Maret soovib kandideerida kuulutuses pakutud kohale.)
2B. Siin on firmajuhi vastus, mille Maret sai.
(Õpilased loevad vastuse, kus Maret palub intervjuu aega muuta.) 2C. Maret helistab sekretärile ja palub intervjuu aega muuta.
(Õpilased koostavad dialoogi, kus Maret palub intervjuu aega muuta.) ЗА. Firmajuht intervjueerib Maretit.
(Õpilased töötavad paarides ja esitavad intervjuu Mareti ja firmajuhi vahel.)
3B. Mareti kandidatuur sobis. Kirjutage firmajuhi nimel vastus Maretile.
J. Kallas 79 4A. Maret teatab vanematele, et on saanud töökoha. Kirjutage Mareti kiri
tema vanematele.
4B. Sama päeva Õhtul kohtub Maret sõpradega ja räägib, et sai huvitava töökoha.
(Mareti ja tema sõprade vestlus sellest, kuidas käis töökoha otsimine ja saamine.)
K eeleõppijatele on antud juhtn ö ö rid nende tegevuste soorita
miseks. Kõik läbivad sam ad etapid, kuid nende õnnestum ine sõltub õppijast endast. Ü lesandeid täites saavad keeleõppijad erineva kom m unikatiivse kogem use nii form aalsetes kui ka inform aalsetes situatsioonides. N a d kasutavad erinevate registrite j a stiilide keelt (tööandja j a sekretäridega form aalset kantseleistiili, om a vanemate j a sõpradega inform aalset olmekeelt, kusjuures nii kirjalikult kui ka suuliselt). S o tsio lingvistilise kom petentsuse arendam ise seisu
kohalt on täidetud kõik nõuded, keeleõppijad on teadlikud sellest, kes, kellega, kus, mis eesmärgil j a mis rollis suhtleb ning sellest lähtudes valivad nad om a keele j a käitumismalli. Osaoskusi arendatakse integreeritult j a loomulikus järjekorras, erinevate osaoskuste kasutam ine on seotud nii osalejate kui ka eesmärgi kaudu - see m uudab õppetunni terviklikum aks j a keeleõppe m itm eplaanilisem aks ning huvitavamaks.
Kirjandus
Brumfit, C. J., K. Johnson 1981. The Communicative approach to Language Teaching. Oxford University Press.
Candlin C. N. 1981. The Communicative Teaching of English. Principles and exercise typology. Longman.
Hennoste, Т., T. Vihalemm 1998. Vene noorte toimetulek spontaanses argivestluses eesti eakaaslastega. - Mitmekultuuriline Eesti. Tartu.
249-276.
Johnson, K. 1982. Communicative Syllables. Design and Methodology.
Pergamon Press.
Johnson, K., К. Morrow 1981. Communication in the Classroom. Long
man.
Kingisepp, L. 1994. Simulatsioonist kui keeleõppe tehnikast. - Eesti keele õpetajate täiendusseminar. Ettekanded. Tartu.
Klaas, B. 1990. Rollimängud keeletunnis. - Lingua, 5, 1 1-15.
80 Sotsiolingvistilise kompetentsuse arendamine Krall. I., E. Sõrmus, M. Toomsalu 1997. Kommunikatiivse keeleõppe
lühikursus. AS Pakett Trükikoda.
Revell, J. 1983. Teaching Techniques for Comminicative English. Mac
millan Press. London.
Yule, G. 1999. The study of language. Cambrige University Press.
Коростелёв, A., E. Пассов и др. 1998. Принципы создания системы коммуникативного обучения иноязычной культуре. - Иностран
ные языки в школе 2, 40-45.
Методика обучения русскому языку как иностранному. Курс лекций.
2000. Санкт-Петербург. Издательство РГПУ им. А. И. Герцена.