Koodivahetusest Tampere eestlaskonna keele näitel
2. K oodivahetuse kolm kriteerium it
Timo Lauttam use järgi peab koodivahetus vastam a kolm ele kritee
riumile: lingvistilisele, psühholoogilisele j a funktsionaalsele kri
teerium ile (L auttam us 1989: 175, 178, 180).
2.1. Lingvistiline kriteerium
K oodivahetuse lingvistiline kriteerium seab tingim useks soome keele häälikulise j a gram m atilise struktuuri m itteintegreerumise eesti keelde, st vestluse põhikeelelt soom e keelele ümberlülitudes säilitavad sõnad soom e keele gram m atilise struktuuri.
A lljärgnevalt esitatud näitelausetes on kõne all verbi vahe
tum ine. N ä itelausetes 1 j a 2 esinevad ainsuse imperfekti 1. j a ainsuse preesensi 3. pöördes soom e keele pääsin j a häiritsee eesti pääsesin j a häirib asemel. V erbide puhul on säilinud soome keele m orfoloogiline struktuur, m illega on täidetud koodivahetuse esi
m ene kriteerium.
( 1) ee: kui pääsin Järvenpää leerilaagrisse sm: kun pääsin Järvenpään leirille
pro ee: kui pääsesin Järvenpää leerilaagrisse (2) ee: see häiritsee mind
sm: se häiritsee minua pro ee: see häirib mind
Näites 3 on säilinud soom e keele foneetilisele struktuurile vastav häälikkuju ning morfoloogilist ehitust järg iv ainsuse genitiiv turist in:
K. Pr aa kii 129 (3) ee: kolm kuud oli mul niisugune nagu öeldakse see noh turistin
viisum viisa (N3)
sm: kolme kuukautta minulla oli sellainen niinsanottu turistin viisumi
pro ee: kolm kuud oli mul turisti viisa 2.2. Psühholoogiline kriteerium
M itmetes koodivahetuskäsitlustes on lähtutud sellest, et koo d i
vahetus ei tähenda kakskeelse ja o k s muud, kui läbim õeldud ning kavandatud strateegiat, mis aitab hoolim ata em akeeles esinevatest lünkadest sõnumil vestluspartneri(te)ni jõu d a.
K oodivahetuse psühholoogiline kriteerium on seotud kõne- protsessiga. K akskeelne tajub kõneprotsessis raskusi, m ida ta väljendab suhtluspartiklite, kõhklussignaalide j a paranduste abil (L auttam us 1989: 178). R ääkija annab sellega märku võim alikust üm berlülitumisest ning probleem idest eneseväljendam isel. See aitab sõnum it kuulajale lihtsamalt edastada. V estluse abivah e n d i
tena nim etatakse pause, kordusi ning parandusi (Pyõli 1996: 299, 301, Järvinen 1996: 80).
2.2.1. Pausid
Kakskeelsete vestlusstrateegiaid uurides võib kõnevoolu hetkelist katkestamist seletada mitmel viisil: 1) rääkija on sõna unustanud;
2) rääkija ei ole kindel eestikeelse sõna tähenduses; 3) rääkija otsustab, millises keeles edasist vestlust jätkata.
A lljärgnevates näidetes on tegem ist kahes erinevas funktsioonis katkestustega. N äites 4 on kõne katkem ise põhjuseks sõna tä h e n duse m itteteadm ine eesti keeles, sellest tulenevalt on inform ant lülitunud korraks üm ber soom e keelele. S oom e keelele üm ber- lülitumine on tegelikult toim unud j u b a varem, inform ant kasutab enne pausi soom e keele suhtluspartiklit niinku.
(4) ee: igal juhul on see niinku (.) alustava (M l) sm: joka tapauksessa se on niinku alustava pro ee: igal juhul on see esialgne
17
130 Koodivahetusest Tampere eestlaskonna keele näitel N äites 5 on inform ant katkestanud vestluse poolelt sõnalt, et tu le
tada meelde sõna tähendust eesti keeles (nuoriso selles (.) keskuses). K indluse mõttes kordab informant sam a lauset veelkord (see on autobussijaama kõrval on see noorsookeskus).
(5) ee: aga see on siis Vuoltsus nuoriso selles (.) keskuses. See on autobussijaama kõrval on see noorsookeskus (N3)
sm: mutta se on siis Vuoltsussa nuorisokeskuksessa. Se on linja- autoaseman vieressä se nuorisokeskus
pro ee: aga see on Vuoltsus noorsookeskuses. See on auto
bussijaama kõrval, see noorsookeskus 2.2.2. Soom e keele kasutam ine
K o o d iv ah e tu st iseloom ustavad küsim used sõnade tähenduse kohta.
N iisu g u st “ ülestunnistust” võib tõlgendada rääkijapoolse abi
palvena sobiva sõna leidmiseks.
(6) ee: oot mis see eesti keeles on ammattikorkeakoulu tehnikum või mina ei tea mis ta on (M4)
sm: hetkinen, mikä se on viroksi, ammattikorkeakoulu, teknillinen opisto tai minä en tiedä mikä se on
pro ee: oot, mis see eesti keeles, rakenduslik kõrgkool, tehnikum, mina ei tea, mis see on
Kui inform ant tunneb, et lihtsam on ennast arusaadavaks teha soom ekeelseid sõnu kasutades, pöördutakse vestluspartneri poole sooviga leida eestikeelsele sõnale soom ekeelne vaste (tead mis on mis on tunnetus soome keeles, näide 7).
(7) ee: tieto on muidu hei tead mis on mis on tunnetus soome keeles?
( Ml )
sm: tieto on muuten, hei tiedätkö, mikä on tunnetus suomeksi?
pro ee: teadmine on muidu, hei, tead sa, mis on tunnetus soome keeles?
К. Praakii 131
2.2.3. K ordam ine
K oodivahetuses võib kordamist tõlgendada intervjueerimisest tuleneva lisaselgitusena: informant ei usu, et intervjueerija tem a kõnest aru saab, ning kindluse mõttes tõlgib (Pyõli 1996: 2 9 9 - 300). T am perest kogutud keelenäiteid analüüsides saab kordam ise p õhjustena välja tuua järg m ised põhjused: 1) inform ant pole kindel, et vestluspartner tem ast aru saab; 2) inform ant kardab eestikeelset sõna valesti kasutada; 3) inform ant tõlgib teadlikult soom e keelde, et näidata om a keeleoskust.
2.2.3.1. V estluspartnerile kindlustunde loom ine
K ordam ise põhjuseks on tihtipeale kakskeelse m uretsem ine, kas vestluspartner tem ast õigesti aru saab. A rusaam ise ning edasise vestluse probleem ideta sujum ise kindlustam iseks korratakse soom e keeles öeldut eesti keeles. N äites 8 tsiteerib inform ant teist isikut (see on mu kummitäti) j a tõlgib tsitaadi kohe ka eesti keelde.
Sam alaadne tõlkim ine ilmneb ka näites 9, milles inform ant kordab paluumuuttaja tähendust eesti keeles {paluumuuttaja ehk ingeri-
soomlane).
(8) ee: siis /.../ oli sida seda meelt kohe et ja et see on mu kummitäti tutvustas kohe et see on mu kummitäti see on see ristiema (N3) sm: siis /.../ oli sitä mieltä heti, että jahah, että se on mun kummitätini, esitteli heti, että se on mun kummitätini
pro ee: siis /.../ oli seda meelt kohe, et see on mu ristiema, tutvustas kohe, et see on mu ristiema
(9) ee: kui sa tuled siia paluumuuttajana ehk ingerisoomlasena.
Paluumuuttajad on meil niisuguse nimetuse all. Näiteks /.../ ema tuli paluumuuttajana, see tähendab, tema ema oli ingerisoomlane ja siis tema tuli sellena (N3)
sm: jos tulet tänne inkerinsuomalaisena eli paluumuuttajana.
Esimerkiksi /.../ äiti tuli paluumuuttajana, se tarkoittaa, että hänen äitinsä oli inkerinsuomalainen
pro ee: kui sa tuled siia ingerisoomlasena. Ingerisoomlased on meil niisuguse nimetuse all. Näiteks /.../ ema tuli paluumuuttajana, see tähendab, tema ema oli ingerisoomlane ja tema tuli sellena
132 Koodivahetusest Tampere eestlaskonna keele näitel
2.2.3.2. K artus ning ebakindlus eesti keele kasutam isel
E estikeelsete sõnade soom e keelde tõlkim ise taga võib olia ka kakskeelse ebakindlus sõna tähenduse suhtes eesti keeles. N ii
suguse strateegia kasutamisel eeldab informant, et vestluspartner on võim eline soom e keeles suhtlem a või m õistab vähem alt soom e
keelsete sõnade tähendusi. N ä ites 10 soovib inform ant kindel olla soom ekeelse sõna õigsuses ning ootab vestluspartnerilt tagasisidet.
(10) ee: meiegi oleme nagu Tampere Eesti Klubi RY. See on nagu registreeritud ühing. Sellepärast et me saime siis meil on siis nagu Soome oma selle ma ei teagi RY nagu tähendab see on tulumaksu numbri see on nagu meil öeldakse liikeenvaihtoveronumbri (N3) sm: me olemme siis Tampereen Eesti Klubi RY. Se on niinku rekisteröity yhdistys. Koska että me siis olemme suomalainen yhdistys, en mä tiedäkään mitä RY niinku tarkoittaa, jotain että se on tuloveronnumero, että se on kuten meillä sanotaan liikeen- vaihtoveronumero
pro ee: meiegi oleme Tampere Eesti Klubi RY. See on registreeritud ühing. Sellepärast, et me saime, siis meil on Soome oma, ma ei teagi, RY tähendab, et see on tulumaksu number, see on nagu meil öeldakse liikeenvaihtoveronumber
2.2.4. Parandused
K a kske elne pole sageli kindel, millises keeles vestlust jätkata, või m u u d ab keelevalikut ootam atult poole sõna pealt, väljendades sellega raskusi vestluskeele piirides püsimisega. Pooleli jäänud sõna tähen d a b kakskeelse üm berotsustam ist ühe või teise keele kasuks keset lausungit. Allpool toodud keelenäidetest vastab parandustele kõige puhtamal kujul näide 11, millest on näha, kuidas inform ant on läinud keset lauset üle soom e keelele, kuid otsustanud sõna keskel üm ber ning jä tk a b eesti keeles kuni lause lõpuni.
(11) ee: ja selles jääkaa külmkapis on selline asi (M5) sm: ja tässä jääkaapissa on sellainen juttu
pro ee: ja selles külmkapis on selline asi
K. Praakli
2.3. Funktsionaalne kriteerium
F unktsionaalne kriteerium on sarnane eelm isega ning tähendab rääkija plaani kom m unikatiivse eesmärgi saavutam isel. Rääkijal on raskusi vestluses seatud eesmärgi saavutam isel, vestlusstrateegia abil püüab ta seda probleemi lahendada (L auttam us 1989: 180), kasutades psühholoogilise kriteeriumi all kirjeldatud võim alusi (suhtluspartiklid, kõhkussignaalid, pausid, parandused, kordused j a teine keel).