K oodivahetuse põhjused

W a rd h a u g h ’i järg i on koodivahetuse põhjuseks solidaarsus ku u ­ lajaga, sotsiaalse j a kultuurilise kauguse tajum ine ning teem a (W ardhaugh 1997: 103). Rääkijal on teatud arusaam ad sellest, kuidas ta soovib teistele paista j a kuidas ta tahab, et teised tem aga käituksid. Kui rääkija on suuteline kasutam a kaht või enamat koodi, suurendab ta om a võimalusi keelelise käitum ise v ahel­

dam isega. K oodivahetus loob rääkijale mitm eid võimalusi. K õ n e ­ leja vahetab keelt, et näidata teatud rühm a kuulumist, ja g a d a sama päritolu vestluspartneriga, näidata solidaarsust, säilitada neut­

raalsust, väljendada identiteeti jn e (W ardhaugh 1997: 103).

Rene Appel j a Pieter M uysken toovad välja järg m is ed koodi­

vahetuse põhjused: funktsionaalsed, em otsionaalsed ning konteks- tuaalsed (Pyöli 1996: 2 9 0 -2 9 1 ).

3.1. Funktsionaalsed põhjused

3.1.1. R eferentsiaalsed põhjused - võõras teem avaldkond, sõnavara puudub või on puudulik

Inform antide ja o k s on oluline vestluse teem a, kuna mingil teemal kõneldes tunnevad nad end kindlalt ju s t ühes keeles. Teatud tee­

madel on soom e keeles lihtsam vestleda kui eesti keeles. Sellisteks vestlusteem adeks on haridus, sotsiaalsfäär (KELA, työvoima- toimisto), elukutsed, ametid, sugulusterm inid, tähtpäevad j a Soom e

134 Koodivahetusest Tampere eestlaskonna keele näitel tulem ise põhjused ehk “ sellised asjad, m illega on hakatud Soomes rohkem kokku puutum a, mitte Eestis” (N6).

K õneleja ei tea otsitava sõna või väljendi algupärast vastet eesti keeles, mistõttu kasutatav sõna korvatakse soom ekeelsega. Rääkija tunnistab, et eestikeelne sõna on ununenud või võõras, ning kasu­

tab selle asemel soom ekeelset:

(12) ee: ja siis ma lähen õppima sellist ma ei oska isegi eesti keeles öelda seda kauppaoppilaitos ja ma Õpin liiketaloutta (N7)

sm: ja siis mä menen opiskelemaan sellaista, mä en osaa edes sanoa tätä viroksi, kauppaoppilaitos ja mä opiskelen liiketaloutta

pro ee: ja siis ma lähen õppima sellist, ma ei oska isegi eesti keeles öelda seda, kaubanduskool ja ma õpin kaubandust

Inform antide sõnul on põhjus eelkõige selles, et päevast päeva soom e keelt kasutades tulevad esim esena m eelde soomekeelsed sõnad ning sageli ei hakata mõtlemagi nende eestikeelsete vastete peale: “ K una sõnu (soom ekeelseid sõnu - K.P.) on siin nii palju kasutatud, siis ei tule kohe eestikeelset meelde, ära unustanud m om endiks. Soom e keele sõna parem kindlasti pole.” (N6)

3.1.2. D irektiivne funktsioon - kolmanda isiku vestlusesse kaasam ine või väljajätm ine

V estluspartnerid väljendavad konkreetselt, kellele j a miskeelsele isikule lausung on suunatud. Soome keele kasutamine salakeelena ei pruugi eestlastega vesteldes tulem ust anda, kuna tegemist on lähedaste sugulaskeeltega, mida ükskeelne eestlane mõistab tihtipeale vähesest soom e keele oskusest hoolimata: “ See on nii lähedane eesti keel tegelikult soom e keelega, kasutad, aga ei aita.”

(N7); “Jahah, ma me olem e mitu korda niimoodi vahele jä ä n u d ” (N6).

3.1.4. Ekspressiivne funktsioon - staatuse rõhutam ine

Rääkijad rõhutavad etnilist identiteeti teadlikult koodi vahetades.

Siinkohal saab rääkida kahest rühmast:

K. Praakli 135

“olen eestlane” - informant, kel on Soom es elatud ajast posi­

tiivsed kogem used, on leidnud kontakti soom lastega ega eita om a päritolu, kasutab soom e keelt, rõhutades teadlikult oma päritolu: “ M ina kasutan julgelt. M a tahangi rääkida aktsendiga, las nad saavad siis kohe aru, et ma pole soom lane.” (N6)

“olen soom lane” - rääkija loob soom e keelt kasutades endale uue identiteedi, soovides olla nagu kõik muud ehk soomlased:

”Miks neid nii vähe kuidagi linna peal kohtab või või kuuleb on kindlasti see süü, et ei räägita eesti keelt.” (M 7)

3.1.5. M etalingvistiline funktsioon - soom e keele oskuse rõhutamine

Koodi vahetades rõhutab rääkija om a keelelisi oskusi. Soome keele dem onstratiivne kasutam ine ilmneb eelkõige siis, kui vestluspartneriks on ükskeelne eestlane.

(13) ee: sõna saab eesti keeles hoopis vastupidise siukse laengu lataukse (M l)

sm: sana saa viron kielessä päinvastoin sellaisen latauksen pro ee: sõna saab eesti keeles vastupidise laengu

(14) ee: puudub diskussioonikultuur keskustelukultuur ( Ml ) sm: Suomesta puuttuu keskustelukulttuuri

pro ee: Soomes puudub diskussioonikultuur 3.1.6. Tsiteerim ine

Informant tsiteerib teise isiku kõnet, edastades teate osaliselt soo­

me keeles. K oodivahetusuurim ustes seletatakse tsiteerimist gruppi kuulum ise rõhutam isega või m inevikust rääkimisega. Sam as on tsiteerimine tihedalt seotud kakskeelse keeleoskusega j a tuleneb tihtipeale sellest, et kakskeelne ei tunne sõnade tähendust eesti keeles, mistõttu ta ei ju lg e eestikeelseid sõnu kasutada. Ta on kuulnud sam ast asjast räägitavat soom e keeles ning kasutabki soome keelt eesti keele asemel:

136 Koodivahetusest Tampere eestlaskonna keele näitel (15) ee: Teatud sõnad lastel: Kust sa lille said? - Mummo käest. Emme, ma lähen nüüd pissalle. Küsid, kus sa oled õppinud? - Tarhassa (N7)

sm: Tietyt sanat lapsi 11a: Mistä sä sen kukan sait - Mummolta. Äiti, mä menen nyt pissalle. Kysyt, missä sä olet õppinut? - Tarhassa pro ee: Teatud sõnad lastel: Kust sa lille said? - Vanaema käest.

Emme, ma lähen nüüd pissile. Küsid, kus sa oled õppinud? - Lasteaias

3. 2. Em otsionaalsed põhjused

E m otsionaalsed tegurid põhjustavad ebateadlikku koodivahetust ja tulenevad rääkija m eeleolust ning hetkeseisust. V äsimuse, erutuse või m ugavuse tõttu kasutab kõneleja esim esena pähetulevaid sõnu, vae v u m a ta m õtle m a vaste peale teises keeles (Pyõli 1996: 291).

E m otsionaalsete põhjuste hulgas oli informantide seas esikohal hirm rääkida eesti keelt valesti, kui vestluspartneriks on ükskeelne eestlane. Inform ant läheb pigem üle soom e keelele, kui kasutab eestikeelset sõna või väljendit valesti. “ M ina tahan keele (eesti keele - K.P.) puhtana hoida j a ma tunnen väga piinlikkust kui nii j u h t u b ” (st kui räägib eesti keelt valesti - K.P.) (N6).

T eiseks soom e keelele ülem ineku põhjuseks on hetkemeeleolu:

"K ui pojaga riidlen, siis riidlen soome keeles” (N6).

Kontekstuaalsetel põhjustel toimub ümberlülitumine teisele keelele siis, kui teem a j a vestluskaaslane nõuavad teatud keele sõnavara kasutam ist (Pyöli 1996: 291).

K oodivahetus on keelekontaktide kajastajana mitmetahuline ning seda on võim alik uurida erinevatest aspektidest (koodi­

vahetuse gra mm atika, vestlustrateegiad, vestleja eesmärgid, koodi­

vahetuse põhjused jne). Koodivahetust tuleks vaadelda pigem kakskeelse indiviidi vestlusstrateegiana, mida mõningates uuri­

mustes (nt Lauttam us 1989) peetaksegi koodivahetuse tähtsaimaks funktsiooniks. K oodivahetus on kakskeelse indiviidi kõneprotsessi üks osa, mis on seotud lingvistiliste (keeleoskus) ning psühho- loogilis-sotsiaalsete teguritega (S oom e ühiskonna vastuvõtt, isik­

likud kogem used sellest ühiskonnast, identiteediküsimused).

K. Praakli 137 K irjandus

Järvinen, Sari 1996. Ruotsinkielisen kommunikaatiostrategioista. - Kakkoskieli. Suomea toisena ja vieraana kielenä käsittelevää tutki- musta ja oppimateriaalia. Kymmenen tutkimusta kielenomaksumisesta ja vuorovaikutuksesta. Toim Salla Kurhila. Helsingin yliopiston

suomen kielen laitos. Helsinki: Hakapaino Oy.

Lauttamus, Timo 1989. Havaintoja koodinvaihdosta ja lainoista amerikan- suomalaisten englannin kielessä. - XV kielitieteen päivät Oulussa 1 3 - 14.5.1988. Toim Heikki Nyyssönen ja Olli Kuure. ACTA Universitatis Ouluensis series В humaniora 14. Oulu: Oulun yliopiston englannin kielen ja pohjoismaisten kielten laitos, 173-185.

Pyöli, Raija 1996. Venäläistyvä aunuksenkarjala. Kielenulkoiset ja -sisäi- set indikaattorit kielenvaihtotilanteessa. Joensuun yliopiston huma- nistisia julkaisuja 18. Joensuu: Joensuun yliopisto.

Turunen, Mikko 1997. Nykyvatjan koodinvaihdosta. - Virittäjä 2, 2 0 8 - 229.

Wardhaugh, Ronald 1998. An introduction to sociolinguistics. Oxford, Massachusetts: Blackwell Publishers Ltd.

18