Nn. intercostales1 test innerveerivad 6 ülemist paari

Im Dokument г1т!!?1»!Ж у.ййй (Seite 124-129)

peal 6. kaelalüli kõrgusel vahetult a. thyroidea inferior1 i algus

M. subclavius algab 1. roidekõhre ülemiselt pinnalt, kulgeb põi

1. Nn. intercostales1 test innerveerivad 6 ülemist paari

2. N. phrenicus innerveerib pleura mediastinalis11 ja pleura diaphragmatica't. Närvi kompressioonil valud kanduvad kaela ja

123 16*

õlga ning võivad tekkida diafragma kokkutõmbed - luksumine. N.

phrenicus kulgeb diafragmale коов a. et v. pericardia cophrenica'ga.

Parasümpaatilist innervatsiooni pleura mediastinalis'ele ja pleura diaphragmatica'le annab n. vagus. Pleura visceralis't inner­

veerivad närvid, mis saavad alguse kopsuväratis paiknevast plexus pulmonalis'cet.

Kops — pulmo

Kops on tüvikoonuse kujuga, kusjuures parempoolne on ma­

dalam ja laiem, vasak kitsam ja pikem. Kopsud on kaetud pleura pulmonalis'cga, servad ulatuvad recessus pleuralis’tesse.

Kopsul on 3 pinda ja 3 serva:

a) fascies mediastinalis'el paikneb kopsuvärat (hüum pulmo­

nis), mida läbivad peabronh, a. pulmonalis, aa. et vv. bronchiales, närvid, vv. pulmonales ja lümfisooned. Kõik nad moodustavad ra­

dix pulmonis’e, mis paikneb 5. torakaallüli kõrgusel, ees projitseerub parasternaalselt 3. roide vahemikku.

Vasakus kopsuväratis paikneb bronh keskel, veenid all ja ees­

pool, arter ülal ja eespool (A B V ). Paremal asub kõige kõrgemal bronh, arter keskel ja eespool ning arterist allpool veenid (BAV).

Kopsuhiilusest tagapool on vasakul kopsul sulcus aorticus, paremal aga sulcus venae azygos. Mõlema kopsutipu pürkonnas on sulcus a.

subclaviae.

b) fascies costalis on kumer ning omab impressioone - impres- siones costales ja incisura costalis (tingituna 1. roidest);

c) fascies' diaphragmatica, tingituna diafragma kuplist, on nõgus.

Vasak kops koosneb kahest sagarast: lobus superior et inferior, parem kolmest sagarast (lisandub lobus medius). Sagarate vahel kulgeb fissura obliqua pulmonis, mis algab tagant 3. torakaallüli processus spinosus'elt ja kulgeb ette 6. roide luulise ja kõhrelise osa piirini. Paremal pool on veel fissura horizontalis pulmonis dext- ri, mis algab linea axillaris anterior'i lõikumiskohal fissura obliqua pulmonis’eg& ja kulgeb 4. roide kõrgusel ette sternum'ini, jaotades parema ülemise sagara kaheks.

Vasakul haarab suurema osa kopsu basis'est alasagar, ülasaga- rale kuulub ainult lingula pulmonis. Paremal moodustab kesksagar

1/3 basis'est.

Kirurgias jaotatakse kopsud neljaks tsooniks: ülemine, eesmine, alumine ja tagumine. Vastavalt peabronhi jagunemisele jaotatakse kopsud bronhopulmonaalseteks segmentideks. Mõlemal kopsul on

neid 10.

P i i r i d . Kopeutipud asuvad cupula pleurae's, ulatudes elavi- culd1 st kraniaalsele 2-4 cm. Lülisamba kohal ja ees kopsu piirid ühtivad pleura piiridega, v.a. vasakul ees, kus on erinevus südame tõttu. Ühtivus on 4. roideni, kus tekib incisura cardiaca ja kopsu piir pöördub järsult vasakule ning kulgeb horisontaalselt külgmise- le, peaaegu linea parasternalw’eni. Siin muutub eesmine piir jälle vertikaalseks, lõikub 4. roidevahemikuga, 5. roidekõhrega, 5. roide- vahemikuga ja 6. roide keskkohal siirdub üle alumiseks piiriks.

Alumine pür sissehingamisel on vastavalt:

linea medioclavicularis'e1 6. roie, linea axillaris anterior1 il 7. roie, linea axillaris media’ 1 8. roie, linea axillaris posterior^'ü 9. roie, linea scapularis’e 1 10. roie, linea paravertebralis’el 11. roie.

Vastsündinul on kopsu alumine piir ühe roide võrra kõrgemal, raukadel ühe roide võrra madalamal.

Kopsu alumine piir oleneb ka haigustest - astma ja emfüseemi korral on alumine piir madalamal, meteorismi korral kõrgemal.

V e r e v a r u s t u s . Truncus pulmonalis’eet saab alguse a. pul- monalis dextra et sinistra, mis toovad südamest kopsu venoosset verd. Arterialiseeritud veri lahkub kopsust kahe v. pulmonalis’e kaudu.

Rami bronchiales lähtuvad rinnaaordist ja varustavad kopsu- kude. Ülalpool trahhea bifurkatsiooni rr. bronchiales lähtuvad a.thoracica intema’st ja 3. ja 4. interkostaalarterist. Vv. bronchia­

les suubuvad kopsuveenidesse, samuti v. hemiazygos’esse (vasakul) või v. azygos’esse (paremal).

N ä r v i d . Kopsuväratis paikneb veresoonte ja bronhide ümb­

ruses närvipõimik - plexus pulmonalis - , mille koosseisu tulevad närvikiud n. vagus’est, truneus symphaticus'est ja arvatavasti ka n. phrenicus’est. Närvid kulgevad koos veresoontega kopsu, kus hargnevad.

L ü m f . Lümfiteed jagunevad pindmisteks ja süvadeks. Pind­

mised paiknevad pleura visceralis'e all ja on ühenduses kopsuväratis paiknevate lümfisõlmedega. Süvad lümfiteed kulgevad piki vere- sooni ja bronhe. Bronhide hargnemiskohtadel on nodi lymphatici bronchopulmonales, mis on ühenduses nodi lymphatici tracheobronc- hiales\ego, ja mediastinaalsõlmedega. Moodustub truneus broncho- mediasticnalis, mis suunab lümfi vastava poole angulus venosus’esae.

125

K e s k se in a n d — mediastinum P i i r i d :

ees - sternum, osaliselt roidekdhred ja fascia endothoraci-ca,

taga - lülisammas, roiete kaela osa ja fascia prevertebralis, külgmiselt - pleura mediastinalis,

all - diaphragma ja. fascia diaphragmatica, ülal - apertura thoracis superior.

Mediastinum superius'se kuulub ruum, mis paikneb eüdamest kraniaalsele, mediastinum anterius asub sternum*i ja pericard'i va­

hel, mediastinum medium paikneb trahhea bifurkatsioonist allpool, mediastinum posterius asub pericardii ja lülisamba vahel.

Eesmine keskseinand — mediastinum anterius

Eesmise keskseinandi sidekoes paiknevad nodi lymphatici me- diastinales anteriores ja nodi lymphatici parasternales. Pericard'i ja stemum'i vahel paiknevad ligg. stemopericardiacae. Pleura parie­

talis’e all parasternaalselt asuvad a. et v. thoracica intema.

Keskne keskseinand — mediastinum medium

Siin paiknevad süda, pericardium, n. phrenicus koos teda saat­

va o. pericardiacophernica'ga.

Sudamepaun — pericardium

P i i r i d . Perikard projitseerub rindkere eesmisel seinal oleva­

le mõttelisele joonele, mille saame, kui ühendame kaarja joonega omavahel angulus stem i keskkoha 5. interkostaalvahemikus 9,5 cm keskjoonest vasakul oleva punkti ja 5. interkostaalvahemikus 4,5 cm keskjoonest paremal oleva punktiga.

Perikardi moodustab kaks lestet: lamina parietalis et viscera- tis. Lamina visceralis s. epicardium on südame lihaskestaga (myo­

cardium) tugevasti kokku kasvanud. Kohati leidub selle all subpe- rikardiaalset rasvkude. Lamina parietalis on lõtv, seda tugevdab väljastpoolt fibroosne perikard. Perikardi lestmete vahele jääb sule­

tud seroosõõs - cavitas pericardialis - , mis sisaldab mõne milliliitri liquor pericardialis4 (soodustab liugumist).

Perikard on ees ligg. stemopericardiacae kaudu fikseeritud ster­

num' iga, diafragmal on kokku kasvanud centrum tendineum1 iga.

Külgmiselt katab perikardi pleura mediastinalis'e lestmed, millede 126

vahel kulgevad ülalt alla n. phrenicus teda saatvate veresoontega.

Perikardi taha jääb esophagus.

Ulal ümbritseb perikard aorta ascendens' it selle üleminekuni arcus aortae' ks, truncus pulmonalis't selle hargnemiseni, samuti va­

hetult südame juures v. cava superior et interiory\ ja vv. pulmona- les'e id.

Südame tagumisel pinnal epicardium'i ja lamina parietalis'z va­

hel paiknevad sinus transversus et obliquus pericardii.

Sinus transversus pericarditt piiristab eest ja ülalt aorta ascen­

dens' i ja truncus pulmonalis'c tagumine sein, tagant - vasak koda ja v. cava superior, alt - rennikujuline süvend südame vasaku vat-

sakese ja koja vahel.

Sinus obliquus pericardii paikneb eelmisest allpool ja teda pii­

ristab eest vasaku koja tagasein, tagant - perikardi tagumine sein, vasakul - vv. pulmonales sinistrae, paremal - vv. pulmonales dext- rae ja v. cava inferior.

V e r e v a r u s t u s :

1. Rami pericardiaci (arvult 3-4) lähtuvad aorta thoracica’st.

2. A. pericardiacophrenica lähtub а. thoracica interna'st 1. roi­

de kõrgusel ja kulgeb koos n. phrenicus'ega perikardi ja pleura me- diastinalis’e vahel.

I n n e r v a t s i o o n . Perikardile annab innervatsiooni n. vagus, truncus symphaticus ja n. phrenicus.

N. phrenicus (plexus cervicalis'est) laskub kaelal m. scalenus anterior'i eespinnal allapoole, siseneb a. et v. subclavia vahelt rinnaõõnde, ristub mediastinum'ia radix pulmonalis'ega eestpoolt ja jõuab pleura mediastinalis'e ja perikardi vahel diafragmani.

Paremal poolel n. phrenicus laskub v. cava superior4 late- raalpinnal ja südame kõrval peaaegu otse alla. Vasakul ristub n.

phrenicus eestpoolt aordikaarega, pöördub kaarjalt ümber südame selle anterolateraalsel pinnal.

Süda — сот

Süda paikneb perikardiõõnes, kusjuures 1/3 südamest asub keskjoonest paremal, 2 /3 aga vasemal. Südame pikitelg kulgeb pa­

remalt tagant ülalt vasakule ette alla.

Apex cordis paikneb vasakul 5. roidevahemikus linea mediocla- vicularis'e ja linea parastemalis'e vahekohal. Basis cordis on suu­

natud üles ja fikseeritud suurte veresoonte abil.

Ühendades vasakul 2. roide ülemise serva paremal 3. roide üle­

127

mise servaga, saame joone, mis vastab südame basis'с paiknemisele.

Südame piir vastab perikardi projektsioonile, v.a. ülemine, mis vastab joonele, kui ühendame sternum’ist vasakule 3,6 cm 2. roidel oleva punkti sternum?ist paremale 2,5 cm 3. roidel oleva punktiga.

Südame parem koda ja vatsake on pööratud ette, väike osa vasakust vatsakesest ja vasak koda - taha. Septum interventriculure paikneb frontaalselt. Parem koda ja osa mõlematest vatsakeetest toetub diafragmale.

Südamel on 3 pinda: fades diaphragmatica, sternocostalis et pulmonalis.

Fades diaphragmatica paikneb diafragmal centrum tendineumi peed, mistõttu ülemääraselt täiBBÖodud mao korral võib olla häiritud südame töö, sest süda lükatakse sel juhul üles (Roemheldi sümp­

toom ).

Facies sternocostalis’e moodustab peamiselt südame vasak vat­

sake, mistõttu rindkere torkehaavade korral saab sageli vigastada ka südame vasak vatsake..

Facies pulmonalis paikneb külgmiselt.

Südame absoluutse tumestuse piirkond vastab otse vastu rind­

kere seina olevale osale. Absoluutne tumestus algab 4. roide kin­

nituskohal vasakul ja suundub parasternaaljoonel alla 6 . roideni.

Relatiivne tumestus on sellest sõrmelaiuse võrra väljaspool.

Südame suistike projektsioon ja nende auskulatsioonikohad:

1. Pulmonaalklapp asub 3. roidekõhre kõrgusel sternum1 i vasa­

kul serval. Kuulatluskoht sternum’ist vasakul 2. roidevahemikus.

Im Dokument г1т!!?1»!Ж у.ййй (Seite 124-129)