peal 6. kaelalüli kõrgusel vahetult a. thyroidea inferior1 i algus
N. vagus’est lateraalsemal kulgeb eesmisse keskseinandisse n
phrenicus. N. vagus’e ja n. phrenicus’e vahel paikneb ansa subc
lavia, mis kui ramus interganglionaris ühendab ganglion cervica
le medium’it ganglion cervicale inferius’ega haarates silmusena a, subclavia.
105 14
Kaela vasakul poolel a. subclavia oma algusosaga asub süga
vamal ja on kaetud a. carotis communis sinistra'ga, ette jääb v.
brachiocephalica sinistra ja v. jugularis sinistra. A. subclavia sinist- ra’st mediaalsel paikneb söögitoru ja trahhea ning läbi a. carotis communis sinistra ja a. subclavia sinistra vahekoha suunaga tagant ülalt ette alla kulgeb ductus thoracicus, mis avaneb angulus venosus sinistra's või v. jugularis interna sinistra's.
Kaela vasakul poolel, samuti n. vagus'e ja n. phrenicus'e vahel, asub ansa subclavia.
A . subclavia'si saavad alguse alljärgnevad arterid:
1. A. vertebralis (alguskoht 1—1,5 cm mediaalsemal m. scalenus anterior'i mediaalsest servast) suundub vertikaalselt üles m. scale
nus anterior’i ja m. longus colli vahel ja läheb alates 6 . kaelalülist foramina costotransversaria'tesse ja siseneb foramen magnum'i kau
du koljuõõnde, kus vasak ja parem arter ühinedes moodustavad a.
basilaris'e.
2. A. thoracica interna lähtub a. vertebralis'e alguskohast vas
taspoolel, kusjuures algul paikneb cupula pleurae peal ja eest katab teda v. subclavia. Seejärel laskub ta thorax'\ sisemisel seinal paras- ternaalselt alla.
3. Truncus thyrocervicalis on lühike haru, mis lähtub m. scale
nus anterior'i mediaalse serva juures enne a. subclavia suundumist spatium inters calenum'isse. Tüvest lähtub tavaliselt 4 arterit:
a) a. thyroidea inferior suundub üles, pöördub 6. kaelalüli kõrgusel mediaaleele ja siseneb tagant kilpnäärmesse. Annab haru
sid neelule, söögitorule, trahheale. Enne sisenemist kilpnäärmesse ristub ta a. vertebralis'tga, mis paikneb temast tagapool;
b) a. cervalis ascendens suundub m. scalenus anterior'i eespin- nal üles ja varustab naabruses olevaid kaela- ja kuklalihaseid ning seljaaju. Arteri kulg on paralleelne n. phrenicus'ega, paiknedes närvist mediaalsemal;
c) a. cervicalis superficialis haruneb kaela külgmiste osade pindmistes kihtides ja anastomoseerub a. transversa colli'ga, mis saab alguse a. subclavia distaalsest osast või truncus costocewica- lis'est või truncus thyrocervicalis'est;
d) a. suprascapularis kulgeb rangluu incisura scapulae'ni ja üle lig. transversum scapulae fossa supraspinatus'esse, anastomoseeru- des a. circumflexa scapulae'ga (a. subscapularis'e haru). Varustab verega abaluu dorsaalseid lihaseid ja annab ramus acromialis'e rete
acromiale moodustamiseks.
4. Truncus costocervicalis lähtub a. subclavia'st trigonum
aca-lenovertebrale1 & ca 50 %-l juhtudest, ülejäänud juhtudel lähtub la- teraalsemal, jäädes trigonum colli laterale piirkonda.
Arteri tüvi lähtub a. subclavia tagaseinast, tõuseb üles mööda cupula pleurae't ja jaguneb lülisamba juures a. intercostalis supre- ma1ks, mis haruneb kaheks tagumieeks roidevaheliseks arteriks ( 1.
ja 2. roidevahemiku jaoks) ning a. cervicalis profunda's, mis pleura kuplil suundub taha, läbib 1. roide ja 7. kaelalüli proc. transversus'z vahekoha ning varustab kaela tagumisi lihaseid (annab ka harusid lülieambakanalisse).
5. A . transversa colli lähtub samuti ca 50 %-l juhtudest a. sub
clavia1 st trigonum scalenovertebrale'e, ülejäänud juhtudel trigonum colli laterale’e.
Arter võib lähtuda truncus thyrocervicalis1 est või truncus cos- tocervicalis'eat. Iseärasuseks on arteri kulg läbi plexus brachialis1 e.
Ta haruneb abaluu ülemise nurga juures, kusjuures ramus superfi
cialis paikneb m. levator scapulae pinnal ja ramus profundus (koos n. dorsalis scapulae1 ga) kulgeb abaluu mediaalse serva juures m.
rhomboideus’e ja m. serratus posterior superior4 vahel alla, varus
tades naabruses olevaid lihaseid.
K ü lg m in e k a e la re g io o n — regio cervicalii lateralis
Regioon on kujult kolmnurkne, mistõttu nimetatakse teda ka trigonum cervicale lateralis1 eks.
P i i r i d :
ees - m. stemocleidomastoideus’e tagumine serv, taga - m. trapezius'e eesmine serv,
all - clavicula ülemine serv.
Regioon jaguneb m. omohyoideus’e varal kaheks kolmnurgaks:
a) trigonum omotrapezoideum (eest piiristab m. sternoleido- mastoideus, tagant - m. trapezius ja alt - venter inferior т. ото- hyoidei)]
b) trigonum omoclaviculare, mille alumine osa vastab fossa sup
ra clavicularis major1 ile (eest piiristab m. stemocleidomastoideus, ülalt - venter inferior m. omohyoidei ja alt - clavicula).
Nahk on õhuke ja liikuv. Nahaaluses koes on platysma (puu
dub regiooni alumises mediaalses osas), samuti närvid, veresooned, pindmised lümfisõlmed (vt. kaela üldiseloomustus).
Regiooni põhja moodustavad kaela külgmiste lihaste rühm:
1. M. scalenus anterior algab 3.-6. kaelalüli tuberculum ante- rzus’elt ja kinnitub 1. roide tuberculum m. scaleni anterioris’e\e eespool sulcus a. subclaviae1 d.
107 14*
2. M. scalenus medius algab kõikide kaelalülide tuberculum an- teriuj’telt ja kinnitub 1. roide ülemisele pinnale tagapool sulcus а.
subclaviae'd.
M. scalenus anterior*! m. scalenus medius* e vahel on ruum - spatium interacalenum - , mida läbivad a. aubclavia ja plexus brac- hialia. M. scalenus anterior*i ette jääb ruum - spatium aniescale- num mida läbib v. subclavia. ... ..
3. M. scalenus posterior algab kolme alumise kaelalüli ristijät- ket« tuberculum posterius*e\t ja kinnitub 2 . roide välispinnale.
4. M. rectus capitis lateralis algab atlaa'e proc. coatotranaver-
«ariiii’elt ja kinnitub kuklaluu lateraalse alumisele pinnale.
5. Mm. intertransversarii anteriores paiknevad segmentaarselt naaberlülide tuberculum anterius'te vahel.
Regioonis kulgeb kõige pindmisemalt m. omohyoideus, mille venter inferior algab abaluult lig. transversum scapulae superius*t piirkonnast ja suundub üles mediaalsele, ning venter superior, mis kulgeb m. stemohyoideus*e kõrval üles ja kinnitub sellest lateraal- semal keeleluu kohale. Alumine ja ülemine lihaskiht on omavahel ühenduses intersectio tendinea*ga (lihase vahekõõlus), mis ristub kaela veresoonte-närvide tupe eesmise seinaga ja on sellega kokku kasvanud.
V e r e v a r u s t u s . A . subclavia paikneb plexus brachialis*est eespool ja mediaalsemal. Arteri kulus eristame kolme osa:
a) arteri esimene osa ulatub kuni m. scalenus anterior’i ees
mise servani, kus teda katab m. stem ocleidomastoideus, osalt ka v.
subclavia ja clavicula ning paremalt poolt veel v. jugularis intema.
Siin ristub arter kolme närviga: n. vagus (mediaalsel) n. phreni
cus (lateraalsel), ansa subclavia ümbritseb arterit ja jääb nimetatud närvide vahele;
b) arteri teine osa asub spatium interscalenum*is 1. roide üle
misel pinnal;
c) arteri kolmas osa on kõige lateraalsemal ja jätkub a. axilla- ris*e na.
50 %-l juhtudest lähtub arterist truncus соstocervicalis (vt. tri
gonum scalenovertebrale).
Ülel^Jes 1. roide, suundub a. subclavia lateraalsele ja alla a.
axillaris* eks.
Osadel juhtudel võib a. subclavia lateraalsest osast lähtuda a.
transversa colli (vt. trigonum scalenovertebrale). Siin on arter kõige pindmisemal, asudes fossa supraclavicularis major*is.
V. subclavia asub spatium antescalenum*is, olles seega arterist
108
lihasega (m. scalenus anterior) lahutatud. Veeni ette jääb m. sier- nocleidomastoideus, mida tuleb arvestada lihase tenotoomia tegemi
sel torticollis'e kirurgilises ravis. Veen on siin tugevasti sidekoeliselt fikseeritud m. subclavia't katva fastsiaalse ümbrisega, samuti kaela fastsia lestme - lamina pretrachealis'e abil fikseeritud clavicula'le, millel on praktiline tähtsus v. subclavia punkteerimisel või selle ka- nüülimisel.