peal 6. kaelalüli kõrgusel vahetult a. thyroidea inferior1 i algus
M. subclavius algab 1. roidekõhre ülemiselt pinnalt, kulgeb põi
3. Pars lumbalis koosneb kolmest säärest:
a) erus mediale algab paremal 3.-4. lumbaallüli korpuse ees- pinnalt, v&sakul - 2.-3. lumbaallüli korpuse eespinnalt.
Lülisamba ees, T h i2 - Li lüli kõrgusel, ristuvad mõlema
poolsed mediaalsed sääred ning moodustavad rinnaaordi- le ja ductus thoracicus’elt hiatus aorticus’e. Sellest kõrge
mal ja eespool tekib teistkordne mediaalsete säärte ristu
mine, mis moodustavad söögitorule ja nn. vagfle hiatus esophageus’e (T h io lüli kõrgusel). Lihaste kokkutõmbel hiatus esophageus aheneb, ei ahene aga hiatus aorticus.
Üksikjuhtudel võib olla hiatus esophageus vajadusest tun
duvalt suurem ja on kohaks, kus võib tekkida hernia pa- raesophagea, mille tulemusena võib rindkereõõnesse tun
gida magu või osa jäme- ja peensoolt;
b) erus intermedius algab 2. nimmelüli keha külgpinnalt ja on nõrgalt arenenud. Teda eraldab erus mediale’st kitsas pilu, mida läbivad paremal v. azygos ja nn. splanchmci;
c) erus laterale on kõige õhem ja laiem säär. Algab kahelt kõõlusekaarelt, mis on paigutunud m. psoas major’i ja m.
quadratus lumborum’ i ülemiste lihaskiudude vahele.
Lig. areuatum mediale (arcus lumbocostalis medialis) paikneb
1. lumbaallüli külgpinna ja 2. lumbaallüli ristijätke otsa vahel.
Lig. arcuatum laterale (arcus lumbocostalis lateralis) ühendab 2. lumbaallüli ristijätket 12. roidega.
Crus laterale ja crus intermedium’i vahel on kitsas lõhe, mida läbib truncus sympathicus.
Pars stemalis'e ja pars costalis't, eamuti pars costalis’e ja pars lumbalis't vahele jäävad väikesed kolmnurksed vaheruumid (tipuga kõõluseteentri poole), mis ei ole täidetud lihaskiududega. Need on vaetavalt trigonum stemocostale ja trigonum lumbocostale (Bochda
lek), mille põhimiku moodustab 12. roide ülemine serv.
Trigonum stemocostale, mis jääb proc. ziphoideus'eet vasaku
le, kannab nimetust trigonum Larrey, proc. xiphoideus'est paremale - trigonum Morgagni. Trigonum sternocostalest läbib a. epigastri-
ca superior. Trigonum lumbocostale juures paikneb neeru tagumi
ne pind. Nimetatud kohtades on kohu- ja rindkereõõs teineteisest eraldatud vaid serooesete kelmetega (peritoneum ja pleura), mistõt
tu võivad siin tekkida diafragmaalsongad - hemiae diaphragmati- cae.
Diafragma oma keskosaga on kummalgi kehapoolel suunatud kuplitaoliselt kraniaalsele, kusjuures diafragma vasak kuppel pro
jitseerub ees 5. roide ülemisele äärele, taga aga 9. roidevahemikku.
Diafragma parem kuppel asub vasakust ühe roidevahemiku võrra kõrgemal.
V e r e v a r u s t u s . Aorta thoracica alumisest osast lähtuvad aa.
phrenicae superiores diafragma ülemisele pinnale ja anastomoseeru- vad a. pericardiacophrenica ja a. musculophrenica harudega (a.
thoracica internaat).
Aorta abdominalis1 cat lähtuvad vahelihase alumisele pinnale aa.
phrenicae (inferiores).
Venoosne veri voolab v. azygos’esse või v. hemiazygos’esse, eesmises osas - v. thoracica intema’aae.
I n n e r v a t s i o o n . Diafragmat innerveerivad nn. phrenici (C 3- C 5 segmendist), kusjuures n. phrenicus dexter läbib diafrag
mal foramen venae cavae, n. phrenicus sinister aga hiatus esopha- geus'e.
Läbi nimetatud avauste kulgevad mõlemal poolel n. phrenicus't harud - rr}. phrenicoabdominales mis innerveerivad kõhukelmet diafragma, eesmise kõhuseina, maksa ja pankrese piirkonnas.
L ü m f koguneb diafragmas paiknevatesse nodi lymphatici ph- reniciteaae, milledest lümf voolab nodi lymphatici coeliactdesse. Ni
metatud lümfisõlmed on ühenduses samuti eesmises ja tagumises
121 16
keskaeinandis paiknevate lümfiteedega.
Diafragma ülemise ja alumise pinna lümfiteed on omavahel ti
hedas ühenduses.
R i n n a õ õ s — eaviiat thoracii P i i r i d :
ülal - apertura thoracis superior, all - diafragma,
külgmiselt - rindkere sein.
Sun paikneb kolm seroosset õõnt, s.o. vasak ja parem pleuraõõs ja perikardiõõs. Keskel kulgeb ülalt alla mediastinum - keskseinana - , mis on sagitaallõikes ülal kitsam ja all laiem. Ta on liikuv ja piiratud külgmiselt kopsukelmeõõnte poolt.
Mõttelise frontaalse vaheseina varal läbi trahhea ja bronhide tagaseina jaotatakse keskseinand mediastinum anterius'eks ja me
diastinum posterius’eks (Baseli nomenklatuuri järgi).
Pariisi nomenklatuuri järgi jaotatakse mediastinum neljaks:
mediastinum superius, anterius, medium et posterius. Praktilis- kliinilist kasutamist on leidnud jaotumus - mediastinum anterius et posterius.
Kopsukehneõõs — cavitas pleuralit
Kopsukelmeõõnt vooderdab kaks lestet: pleura parietalis, mis on tihedas ühenduses fascia endo thoracica'ga., ja pleura visceralis (pleura pulmonalis) , mis katab kopsu välispinda, olles sellega tu
gevasti kokku kasvanud. Pleura visceralis ulatub ka sagarate vahe
le. Kopsukelme lestmed lähevad üksteiseks üle hilum pulmonis’es, mistõttu on moodustunud duplikatuur - lig. pulmonale. Viimane paikneb frontaaltasapinnas ja ulatub kopsuväratist diafragmani.
Pleura parietalis jaotub pleura, costalis, mediastinalis et diaph- ragmatica’ks.
Kahe kopsukelme lestme vahele jääb cavitas pleuralis, kuhu ek- sudatiivse pleuriidi puhul koguneb vedelik. Pleuritis sicca puhul kogunev fibriin kleebib lestmed kokku.
Pleura ülemine tipp e. cupula pleurae ulatub 2-3 cm ülespoole clavicula't (kitsa rindkere korral kuni 4 cm ).
P l e u r a p i i r i d . Eesmine piir (s.o. pleura costalis’e eesmine ülemineku joon pleura mediastinalis'eks) algab nii paremal kui va
sakul rindkere poolel art. stemoclavicularis’e taga ja kulgeb alla mediaalsele kuni manubrium sterni ja corpus sterni
ühinemiskoha-ni, kus mõlemapoolsed piirid kohtuvad ja lähevad piki corpus stemi tagumist pinda alla kuni 4. roide ühinemiskohani rinnakuga. Parem piir läheb edasi alla kuni 6 . roide ja rinnaku ühinemiskohani. Vasak piir pöördub 4. roide kinnituskohal sõrmelaiuse võrra sternum'ist vasakule ja lõikudes 5. ja 6. roide kõhrega ulatub 7. roideni. Nii tekib ees kaks pleuravaba kolmnurka: a) area thymica - ülemine (3. roidest kõrgemal), tipuga alla manubrium sterni taga, kus lastel asub harknääre, täiskasvanuil aga rasvkude; b) area pericardiaca - alumine (6. - 8. roidekõhre kõrgusel), tipuga ülespoole, corpus stemi alumise osa taga, kuhu ulatub südamepaun.
4.-6. roidevahemikus sternum1i vasakul serval võib seega pleu- rat vigastamata tungida perikardiõõnde.
Pleura alumine piir ühtub vasakul ja paremal, kusjuures alu
miseks piiriks on:
linea medioclavicularisye\ 7. roie, linea axillaris anterior1 il 8. roie, linea axillaris media,1! 9. roie, linea axillaris posterior'W 10. roie, linea scapularis1*! 11. roie,
linea paraveriebralis1* 1 12. rinnalüli.
Pleura tagumine piir paremal kulgeb üles keskseinandist veidi vasakul kuni 3. roideni ja läheb edasi cupula pleurae1 ks. Tagumine vasak piir kulgeb üles piki caput costae1 sid 3. torakaallülini, kus läheb üle samuti cupula pleurae\s.
Pleura parietalis’e lestmete vahele jäävad urketaolised ruumid, mida kopsud ei täida, s.o. sopised - recessus1*d:
a) recessus coetodiaphmgmaticus, mis on suurim ja tähtsaim pleura costalis’e ja diafragma vahel, sügavaim punkt (võib ulatuda 12. roide kõrgusele) asub siin linea axillaris media kohal;
b) recessus costomediastinalis asub pleura costalis’e ja pleura mediastinalis1 e vahel, ,sternum1! vasaku serva piirkonnas. Esineb enam väljakujunenud vaaakul;
c) recessus diaphragmaticomediastinalis esineb ainult vasakul.
V e r e v a r u s t u s . Parietaalset pleurat varustavad: oa. inter
costales, a. thoracica intema, a. pericardiacophernica, a. muscu- lophrenica. Vistseraalset pleurat varustavad kopsude ja bronhide veresooned.
N är v i d: