miskohal a. subclavia*ga,, n. laryngeus recurrens sinister eraldub n.
vagus*zst selle ristumiskohal aordikaarega (siin on ka lig. arterio- sum). Mõlemad närvid pöörduvad tagasi pimetatud veresoonte alt läbi ja kulgevad suunaga kraniaalsele kõri suunas, paiknedes hinge- ja söögitoru vahelises vaos. .
Närvi lõppharu on n. laryngeus inferior, mis innerveerib kõiki kõri lihaseid, v.a. m. cricothyroideus*t ja kori limaskesta allpool häälepilu.
N. laryngeus inferior innerveerib rr. tracheales*tega trahheat ja rr. esophagefte g a söögitoru ülaosa.
Glandula thyroidea külgmise sagara tagumisel pinnal ristub
närv a. thyroidea inferior*iga, paiknedes bis arterist ees või taga.
N. laryngeus inferior dexter kulgeb kraniaalsele trahhea pos- terolataarsel pinnal, n. laryngeus inferior sinister - trahhea ja söögitoru vahel. Külgmiselt katavad närve gl. thyroidea sagarad.
Nimetatud kirurgilis-anatoomilist iseärasust peavad eriti arvestama kirurgid struuma resekteioonil, et mitte vigastada nimetatud närve (vigastusel tekib häälepaela halvatus ja haige ei saa enam hääleliselt rääkida. Kahepoolsel närvi vigastuse korral on oht haige lämbumi
sele).
Trahhea — trachea
Trahhea saab alguse 6. kaelalüli alumise serva kõrguselt. Algus
osas paikneb kaela keskjoonel 1-1,5 cm sügavusel, fossa jugularis*t piirkonnas aga 4-4,5 cm sügavusel. Trahhea lõpeb 4.-5. rinnalüli kõrgusel bifurcatio tracheae'na. Cartilago cricoidea*g& on ühenduses lig. cricotracheale abil.
Trahhea koosneb 18-20 kõhrelisest poolrõngast, mis on taga ühendatud membraaniga - paries membranaceus (kaela osas on 7-8 rõngast). Trahheaalrõngad on omavahel ühenduses lig amenta an- nularia'tt abil.
Trahhea taga kulgeb esophagus} ees, 2.-5. trahheaalrõnga kõr
gusel, paikneb iethmus gl. thyroideae, alumises osas piirneb thy
mus* ega ja külgedelt kaela veresoonte-närvide kimbuga. Ülemine
kul rinnaõõnde trahhea ette jääb aordikaar ja temast alguse saavad suured veresooned.
Art. sternoclavicularis dextra projektsioonil jaguneb truncus brachiocephalicus a. carotis communis dextra*ks j aa. subclavia dext- ra* ks.
Trahhea ees ja vasakul suundub kraniaalsele a. carotis commu
nis sinistra, siin kulgeb samuti v. brachiocephalica sinistra. Isthmus gl. thyroideae*at kaudaalsemal, trahhea eedseinal, paikneb venoosne põimik - plexus venosus thyroideus impar - ja 6 -8 %-l juhtudest kulgeb siin aordikaarest alguse saav arter a. thyroidea ima.
Nimetatud veresoonte olemasolu peame arvestama alumise trahheoetoomia tagemisel.
V e r e v a r u s t u s . Trahhea kaela osa varustab a. thyroidea inferior, millest lähtuvad trahheale 1-4 haru.
I n n e r v a t s i o o n toimub n. laryngeus recurrens*ist тт. trac- heales*te kaudu.
L ü m f voolab paratrahheaalsetesse lümfisõlmedesse.
13
97
Neel — pharynx
Nina- ja suuÕÕs avanevad neelu, mis ulatub koljupõhimiku alt 6. kaelalüli kõrgusele, kus ta läheb üle esophagus'eks.
Neelul on kolm osa:
a) epipharynx (pars nasalis), mis avaneb ninaõõnes,
b) mesopharynx (pars oralis), mis on ühenduses suuõõnega, c) hypopharynx (pars laryngea), mis on ühenduses kõriga.
Neelu ümbritsevad ringjalt paiknevad valendikku ahendavad li
hased: mm. constrictor pharyngis superior, medius et inferior ja pikisuunalised neelu tõstvad lihased - mm. stylopharyngeus et pa- latopharyngeus. Lihaeeid ümbritseb fascia buccopharyngea.
Neelu ees paiknevad nina- ja suuõõs, larynx, taga - lülisamba kaelaosa koos teda katvate prevertebraalsete lihastega, mida oma
korda katab kaela fastsia leste - lamina prevertebralis - , külgmiselt paiknevad unearterid ja kilpnäärme sagarate ülemised poolused.
V e r e v a r u s t u s :
1. A . pharyngea ascendens (a. carotis extema'st).
2. A. palatina ascendens (a. facialis'est).
3. A . palatina descendens (a. maxillaris'est).
4. A. thyroidea superior (a. carotis extema'st).
5. A . thyroidea inferior ( truncus thyrocervicalis'est).
Veenid moodustavad põimiku - plexus pharyngeus - , millest veri suundub v. jugularis intema'sse või kilpnääret ümbritsevatesse veenidesse.
I n n e r v a t s i o o n . Parasümpaatiline innervatsioon tuleb n.
vagus'e rr. pharyngetlt, sümpaatiline innervatsioon - kaela üle
miselt sümpaatilise püriväädi ganglionilt.
Neelu ühaseid innerveerib n. glossopharyngeus. Neelu limas
kesta tema ülaosas innerveerib samuti n. glossopharyngeus'e harud, neelu alaosa limaskesta aga n. vagus'e harud.
Närvid moodustavad neelu lihaste peal plexus pharyngeus'e.
L ü m f voolab ära neelu taga paiknevatesse ja kaela süvadesse lümfisÕlmedesse, mis paiknevad unearterite ümbruses.
Söögitoru — esophagus
Söögitoru algab neelust 6. kaelalüli alumise ääre kõrguselt car
tilago cricoidea taga, laskub alla apertura thoracis superior'i kau
du rinnaõõne mediastinum posterior^isse ja läbib diafragmal hiatus esophageus'e, mis paikneb 11. torakaallüli kõrgusel, et avaneda kõ- huõõnes makku. Söögitoru kaelaosa ulatub manubrium sterni üle
mise ääreni, s.o. 3. torakaallüli kõrguseni.
Söögitoru pars cervicalis (4,5-7 cm) paikneb lülisamba ees ole
vate prevertebraalsete lihaste peal. Lihaseid katab lamina prevertcb- ralis, ette jääb trahhea paries membranaceus. Cariilago cricoidea'ga.
on söögitoru fikseeritud tendo cricoesophagus’e kaudu. Söögitoru ülemises osas lateraalsemalt paiknevad glandula thyroidea parema ja vasaku sagara tagumised osad koos sinna suunduvate arteritega
- a. thyroidea inferior.
A . carotis dextra asetseb söögitorust lateraalsemal 1-1,5 cm, vasak ühisunearter - a. carotis sinistra - aga võib paikneda söögi
toru seina vahetus läheduses, sest kaela osas söögitoru paikneb keha keskjoonest veidi vasakul, mida tuleb arvestada operatsioonide lä
biviimisel söögitorul.
V e r e v a r u s t u s . Pars cervicalis esophagi saab vere a. thyroi
dea inferiorst rr. esophagi kaudu.
I n n e r v a t s i o o n . N. laryngeus recurrens*i rr. esophagi an
navad parasümpaatilist innervatsiooni, sümpaatilist aga kaela süm
paatilise piiriväädi ganglionid.
L ü m f voolab nodi lymphatici paratracheales ’tesse ja sealt eda
si kaela süvadesse lümfisõlmedesse.
Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed — glandula thyroidea et glandulae parathyroideae
Kilpnääre asub mõlemal pool trahhead hobuserauakujuliselt, olles isthmus gl. thyroideae abil ühendatud, mis paikneb 2.-4. trah- heaalrõnga kõrgusel. Esineb lobus dexter et sinister. 1/3-1 juhtu
dest esineb veel lisasagar lobus pyramidalis, mis suundub trahhea ees üles.
Kilpnääre on hästi seostunud trahheaga ja teeb seetõttu neela
misel sellega kaasa kõik liigutused.
Kilpnääret ümbritseb cap sula fibrosa, millel eristatakse 2 lestet:
capsula externa et interna. Capsula interna asub vahetult sagarate peal ja on koheva sidekoe abil kilpnäärmest eraldatud. Kapsli kahe lestme vahel paiknevad veresooned, närvid ja glanulae parathyroi
deae, mis asuvad väikeste valkjate kehakestena kilpnäärme tagapin- nal (tavaliselt 4 kõrvalkilpnääret).
Eest katab kilpnääret m. sternohyoideus, ja m. sternothyroi- deus ning näärme ülemisi osasid m. omohyoideus. Külgmiselt ula
tuvad sagarad kaela veresoonte-närvi tupeni.
V e r e v a r u s t u s :
1. A . thyroidea superior (a. carotis externa haru) kulgeb ette 99
13*
alla kilpnäärme mediaalsele osale, p
2. A . thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis’e haru) varus
tab näärme tagumist ja lateraalset osa.
3. A. thyroidea ima on paarituja algab aordi kaarelt ning läheb näärme isthmus gl. thyroideae’le. Esineb umbes 10 %-l.
Ülemisele arteripaarile vastavad samanimelised veenid, mis suu
buvad v. jugularis interna'sse. Alumisele arteripaarile vastavad veenid suubuvad v. brachiocephalica sinistra et deztra'sse. Trahhea ette keskele jääb v. thyroidea ima, mis läheb v. brachiocephalica sinistra'ese.
Isthmus gl. thyroideae alumisel äärel ja trahhea ees paikneb ve- noosne kõrgustik - plezus thyroideus impar millest veri läheb põ
hiliselt v. thyroidea inferiori ja sealt edasi v. jugularis interna,'sse.
Plezus thyroideus smpaWisse suubuvad veenid peale kilpnäärme vee- niharude veel kõri alumiselt osalt, trahhea ülemiselt osalt, söögitoru kaela osalt ja harknäärmelt (thymus).
I n n e r v a t s i o o n . Kilpnääret innerveerivad n. laryngeus su
perior et inferior*i närvikiud (paraeümpaatiline osa) ja närvikiud kaela sümpaatilise piiriväädi ganglionidest (sümpaatiline osa).
L ü m f voolab pretrahheaalsetesse ja paratrahheaalsetesse lüm
fisõlmedesse, sealt edasi kaela süvadesse lümfisõlmedesse. Osal juh
tudel võivad lümfiteed otseselt avaneda ductus thoracicus'se.
Kõrvalkilpnäärmed - glandulae parathyroideae - (kummalgi pool kaks) paiknevad kilpnääret ümbritseva kapsli kahe lestme va
hel näärmesagara posteromediaalsel innal, kusjuures ülemised asu
vad cartilago cricoidea alumise serva kõrgusel, alumised aga sagara alumise kolmandiku kõrgusel, s.o. kohal, kus kulgeb a. thyroidea inferior. Kõrvalkilpnäärmete paiknevus võib siiski varieeruda, mida tuleb arvestada operatsioonidel nende ülesleidmisel.
Kilpnäärme resektsioonidel tuleb alati säilitada kõrvalkilpnäär
med.
V e r e v a r u s t u s a. thyroidea inferior*ist.
I n n e r v a t s i o o n , venoosse vere ja 1 ü m f i äravool on analoo
giline kilpnäärme sagarate alumiste osadega.
K a r o o tk o lm n u r k — trigonum caroticum P i i r i d :
ülalt - piiristab m. digastricus'e venter posterior ja m. sty- lohyoideus,
eest - m. omohyoideus'e venter superior, tagant - m. sternocleidomastoideus.
100
Nahk ja nahaalune kude on analoogiline regio submandibula- rw’ega. Siin moodustub v. facialis'cet ja v. retromandibularis1*st v.
jugularis extema.
Platysma all on n. transversus colli ühenduses ühendusharu ( ansa cervicalis superficialis) kaudu n. facialis'*g&. Regioonis paik
nevad kaela vereeoonte-närvi kimp ja sümpaatilise pnriväädi gang
lionid.
A . carotis communis'* eesmisel seinal kulgeb poolpõiki radix superior n. hypoglossi, mis anastomoseerub C 2- 3-st lähtuva radix inferior*iga ja moodustub ühendusharu (ansa cervicalis). Närviha- rud innerveerivad kaela eesmise rühma lihaseid (m. stemohyoideus, m. omohyoideus, m. stemothyroideus). M . thyrohyoideus't inner
veerib n. hypoglossus.
A . carotis communis on kaetud m. stemocleidomastoideus1 ega.
Arteri projektsiooni nahale saame, kui ühendame art. stemoclavi- cularis'* angulus mandibulae'ga.
Cartilago thyroidea ülemise serva kõrgusel jaguneb ai carotis communis kaheks: a. carotis extema'ke ja a. carotis intema1 ks, kusjuures bifurkatsiooni juures a. carotis intema paikneb a. carotis extema'st ta ga ja lateraalsel. Suundudes kraniaalsele, kaldub a. ca
rotis intema mediaalsele ja paikneb a. carotis extema1 st mediaalsel.
A . carotis communis1*st lateraalsele jääb v. jugularis intema.
Arteri ja veeni vahel kulgeb alia n. vagus.
A . carotis intema vaskulariseerib peaaju ega anna harusid väl
jaspool koljut. A . carotis extema annab trigonum caroticumy\ piir
konnas alljärgnevad harud:
1. A . thyroidea superior kulgeb kaarjalt kilpnäärme sagara üle
misele poolusele. Varustab kilpnääret, kõri ja keeleluule kinnistu- vaid lihaseid.
2. A . lingualis suundub m. hyoglossus’e alla ja varustab kee- letippu (a. profunda lingae), suupõhja, keelt, alumisi igemeid (a.
profunda linguae, a. sublingualis), keelejuurt, kõripealist ja kurgu- mandleid (rr. dorsales linguae). Vajadus^ korral ligeeritakse arter Pirogovi kolmnurgas.
3. A . facialis pöördub glandula submandibularis'* alt üle ala- lõua serva (m. masseter'i ees) näole ja kulgeb silma mediaalse nur
ga suunas, kus oma lõppharuna (a. angularis) anastomoseerub a.
ophthalmica lõppharudega. Arterist alguse saav haru - a. palatina ascendens - varustab kurgumandleid, pehmet suulage, kuulmetõr- vet, lõuatsit ja gl. submandibularis't.
4. A . occipitalis lähtub umbes näoarteri kõrgusel ja suundub m.
101
trapezius’e külgmisclc servale. Kukla piirkonnas hargneb ja varustab kukla piirkonna lihaseid ja peaaju kovakelmet (ramus mastoideus).
5. A. auricularis posterior kulgeb kõrvalesta tagumisse piirkon
da, kus varustab kõrvalesta ja välist kuulmekäiku (a. stylomastoi- dea). Tungides canalis facialis’e kaudu keskkõrva, varustab kuul- mekilet (a. tympanica posterior).
6. A. pharyngea ascendens tõuseb sisemise ja välimise unearte- ri vahel neelu külgseina mööda kraniaalsele ning varustab foramen jugulare kaudu peaaju kovakelmet (a. meningea posterior), cana
liculus tympanicus'e kaudu trummiõõnt (a. tympanica inferior) ja neelu seina.
A . carotis communis'e bifurkatsiooni kohal paikneb nn. reflek- sogeenne tsoon, mis sisaldab nii baro- kui ka kemoretseptoreid, et reguleerida vere keemilist koostist ja arteriaalset vererõhku. Selle ärritus põhjustab südametegevuse aeglustumise ja vererõhu langu
se. Siia kuulub a. carotis interna algusosa laienenud osa - sinus caroticus - ja bifurkatsiooni vahekohal paiknev glomus caroticum.
Siia ulatuvad närvid:
1) n. glossopharyngeus’ch ramus sinus carotici, mis moodustab vererõhku ja südame löögisagedust (resp. veregaaside vahekorda) registreeriva ning reguleeriva refleksikaare aferentse osa;
2) paraeümpaatilised ja sümpaatilised närvikiud.
M. stemocleidomastoideus'e viimisel lateraalsele tuleb m. di- gastricus'e venter posterior’i alt nähtavale trigonum caroticum’i late- raalses osas n. accessorius, mis innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid (m. stemocleidomastoideus, m. trapezius).
T r u n c u s s y m p a t h i c u s on kaela osas moodustatud 4 ganglionist, kusjuures trigonum caroticum’i piirkonnas paikneb ai
nult ganglion cervicale superius.
Kaela sümpaatikusetüve ganglionid paiknevad kaelalülide proc.
transversus’te ees, kuid lamina prevertebralis’e all.
G an g li о n c e r v i c a l e s u p e r i u s paikneb 2.-3. kaelalüli kõrgusel. Eest katab teda a. carotis interna ja v. jugularis in
terna. Ganglionist lähtuvad rohked harud (nn. carotici interni, пп.
carotici extemi), mis moodustavad unearterite väliskestal närvipõi- mikud. Ganglion on ühenduses närviharude kaudu n. vagus’ega, n. glossopkaryngeus’ega ja võib olla ühendus ka n. hypoglossus’ega..
Ganglionist lähtuvad harud neelule, kõrile, m. dilatator pupillaeie.
Ganglionist saab alguse n. caroticus cervicalis superior, mis aitab moodustada plexus cardiacus’t.
G a n g l i o n c e r v i c a l e m e d i u m paikneb m. longus colli
102