Aa. lumbales (4 paari) saavad alguse kõhuaordist ja oma pä

ritolult ja harunemiselt vastavad interkostaalarteritele. Varustavad selja- ja kõhulihaseid.

Veenid jaotatakse pindmisteks ja süvadeks, kusjuures viima­

sed saadavad samanimelisi artereid. Pindmisi veene on tunduvalt rohkem kui artereid ja nad moodustavad venoosseid võrgustikke na­

ba ümbruses, kusjuures siin on veenid omavaheliste anastomooside kaudu ühenduses. Kõhu eesseinas paiknevad veenid on vv. paraum- bilicales’te kaudu (nimetatud veenid kulgevad lig. teres hepatis'es) ühenduses portaalveeniga.

Venoosse vere äravoolutakistuste korral alumises õõnesveenis ja portaalveenis tekivad naba piirkonnas nahaaluste veenide rohked laiendid, mida nimetatakse caput medusae1 ks (vt. kava-kavaalsed ja porto-kavaalsed anastomoosid).

L ü m f i t e e d jaotatakse pindmisteks ja süvadeks, kusjuures pindmised teed paiknevad subkutaanses koes, süvad lümfiteed aga koos süvade veresoontega. Nabast läbi viidud horisontaaltasandist ülalpool lähevad pindmised lümfiteed kõhu eesseinas aksillaarsetes- se lümfisõlmedesse, nabast allpool aga pindmistesse ingvinaalsetesse lümfisõlmedesse.

Süvad lümfiteed kõhu eesseina ülalosadest suubuvad paraster- naalsetesse lümfisõlmedesse, kõhu eesseina kesk- ja alaosadest aga lumbaalsetesse, iliakaalsetesse ja süvadesse ingvinaalsetesse lümfi­

sõlmedesse.

L i h a s e d :

1. M . obliquus extemus abdominis algab 8. alumise roide vä- lispinnalt hammastena m. serratus anterior’i ja m. latissimus dor- si sakkide vahelt, kus moodustub linea Gerdy. Lihaskiud kulgevad põiki ülalt tagant ette alla. Lihas kinnitub erista iliaca labium

exter-18*

139

num’ile, ülejäänud osa läheb m. redus abdominis*c lateraalsel serval üle aponeuroosiks, kusjuures allpool spina iliaca anterior superior*\

ja naba ühendavat joont lihaskiud puuduvad. Lihase aponeuroosi alumine serv on paksenenud, pöördub sissepoole ja moodustab lig.

inguinale (spina iliaca anterior superior*i ja tuberculum pubicum*i vahel). Alumises mediaalses osas ligament jaotub kaheks sääreks (mediaalne ja lateraalne), millede vahele jääb pilu ja kus paikneb anulus inguinalis superficialis.

2. M . obliquus internus abdominis algab fascia thoracolumba- lis*tlt, erista iliaca linea inteimedia*\t ja lig. inguinale lateraalselt kahelt kolmandikult. Lihaskiud kulgevad divergeeruvalt ja m. redus abdominis’e lateraalsel serval läheb lihas üle aponeuroosiks. Lihase ülemine osa kinnitub kolme alumise roide alumisele servale. Lihase alumised kiud aitavad moodustada m. cremaster*i.

3. M. transversus abdominis algab 6. alumise roidekõhre sise- pinnalt, fascia thoracolumbalis*e süvalt lestmelt, erista iliaca labium internum*ilt ja lig. inguinale lateraalselt kolmandikult. Lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja m. redus abdominis*e lateraalsel serval lähevad üle aponeuroosiks.

4. M. rectus abdominis algab 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja processus xiphoideus*e\t. Lihas kulgeb keskjoone läheduses allapoole ja kinnitub tugeva lõppkõõlusena tuberculum pubicum*\ ja sümfüüsi vahelisel alal. Lihast läbivad põiki 3-4 intersectio tendinea*t, mille­

dest kaks on ülalpool naba, kolmas naba kõrgusel ja neljas (ebapü­

siv) allpool naba.

5. M. pyramidalis paikneb eespool m. redus abdominis*t. Al­

gab häbemeluult, kulgeb ülespoole, kitseneb ja kinnitub linea al- fca’ le. 15-20 %-l juhtudest lihas puudub. Lihas omab tähtsust eriti kukkurloomadel.

Kolme laia kõhulihase aponeuroosid moodustavad tupe m. rec­

tus abdominis*t\t (vagina m. redi abdominis). M. obliquus internus abdominis*e aponeuroos lõhestub m. redus abdominis*e lateraalse serva juures kaheks lestmeks, haarates lihast kahelt poolt. Tupe ees­

mist seina tugevdab m. obliquus extemus abdominis*e aponeuroos ja tagumist - m. transversus abdominis*e aponeuroos.

4-5 cm allpool naba m. redus abdominis*t tupel puudub ta­

gumine sein ja kõik kolm lihaste aponeuroosi lähevad üle lihastupe eesmisele seinale. Lihast katab seestpoolt ainult fascia iransversalis ja peritoneum. Piirjoont, millest allpool tagumist seina (lestet) kõ­

hu sirglihasel ei esine, tähistab allapoole nõgus joon - linea areuata s. linea semicircularis (Douglas).

140

M . rectus abdominis'e lateraalsel serval, kus laiade kõhulihaste aponeuroosid lähevad sirglihase eesmisele või tagumisele pinnale, tähistab kõhuseina sisepinnal poolkuujas joon - linea semilunaris (Spiegel).

Laiade kõhulihaste aponeuroosid, mis moodustavad tupe m.

rectus abdominis'elt kohtuvad kõhu keskjoonel vastaspoolsete apo- neuroosidega. Aponeuroosi kiudude ristumisel tekib veresoontele ja närvidele fibroosne vahesein. Selle tulemusena tekib kõhu val- gejoon - linea alba abdominis, paiknedes kõhu sirglihaste vahel ja ulatudes processus xiphoideus'elt sümfüüsini. Pikkus täiskasvanuil 30-40 cm, laius ülalpool naba 1-2 cm, allpool - kitsam. Valgejoon laieneb uuesti sümfüüsi piirkonnas, kus esineb kolmnurkne side -

adminiculum linae albae.

Kõhulihaste tagumise rühma moodustavad:

1. M . quadratus lumborum paikneb erista iliaca ja 12. roide vahel. Lihase ja pärisseljalihaste vahel paikneb fascia thoracolum-

balis'e süva leste.

2. Mm. intertransversarii laterales (lumborum) on m. quadra­

tus lumborum'i jätkuks mediaakes suunas, paiknedes nimmelülide processus costarius'te vahel.

Kõhu tagaseinal asub m. iliopsoas ja m. psoas minor.

M. iliopsoas koosneb kahest lihasest: m. psoas major ja. m. ilia- cus. M. psoas majori süva kiht algab nimmelülide processus costa- rius'telt ning pindmine kiht - T h i2 j a kõikide nimmelülide kehadelt ja lülidevahelistelt ketastelt. Pindmise ja süva lihaskihi vahel paik­

neb plexus lumbalis koos sellest väljuvate närvidega. Lihas kulgeb alla ja ühineb suures vaagnas fossa iliaca'lt algava m. iliacus’ega., moodustades m. iliopsoas'e. M. iliopsoas (sprinterlihas) läheb lig.

inguinale alla, läbib lacuna musculorum'i ja kinnitub trochanter mi- no r’ile.

M . psoas minor on nõrgalt arenenud ja võib isegi puududa.

Lihas algab T h i2 ja Lj lüli kehalt, kulgeb m. psoas major'\ eesmisel pinnal ja kinnitub eminentia iliopubica kohal fascia iliaca'le.

Et m. psoas major tõstab reit, siis ülemiseks amputsioonijoo- neks on seetõttu trochanter minor.

Lülisamba tuberkuloossete protsesside korral koguneb lihase al­

la mäda, mis allapoole vajudes võib esile tulla reie eesmisel pinnal, s.o. lacuna musculo rum' is.

141

Piirid:

ülal - horisontaaljoon lig. inguinale (Poupart) lateraalse ja keskmise kolmandiku piirilt m. rectus abdominis'e

väliseervale,

all - mediaalne 2 /3 lig. inguinale't, mediaalsel - m. rectus abdominis'e lateraalne serv.

Ülalpool lig. inguinale't paikneb 4-5 cm pikkune kubemekanal e. canalis inguinalis, mis läbib kõhuseina suunaga ülalt tagant ette alla.

Canalis inguinalis'e alumiseks seinaks on lig. inguinale, tagu­

miseks seinaks - fascia transversalis ja peritoneum.

Tagumisel seinal on kaks paksendit. Lateraaleemal on lig amen­

tum interfoveolare ja mediaalsemal - falx inguinalis, mis asub m.

rectus abdominis't lateraalsel serval.

Kanali ülemiseks.seinaks on m. transversus abdominis'e ja. m.

obliquus internus abdominis'e alumine serv, eesmiseks seinaks - m.

obliquus externus abdominis'e aponeuroos.

Kubemekanalit läbib meestel funiculus spermaticus, naistel li- gamentum teres uteri. Närvidest läbib kanali n. ilioingmnalis ja ramus genitalis n. genitofemoralis.

Kubemekanali väline avaus - anulus inguinalis superficialis - on moodustunud m. obliquus extemus abdominis'e crus mediale'st (kinnitub sümfüüsi piirkonda) ja erus laterale'st (kinnitub tubercu­

lum pubicum'We). Säärte vahel oleva lõhe ülemise osa sulgevad fibrae intercrurales ja alumise osa - lig amentum reflexum. Kõhu eesseina sisepinnal anulus inguinalis superficialis'ele vastab fossa inguinalis mediaiis.

Kubemekanali sisemise avause - anulus inguinalis profundus'e - moodustab fascia transversalis, mis kindasõrmetaoliselt ulatub läbi kubemekanali scrotum'isse kui fascia spermatica intema.

K õ h u e e s s e i n s i s e v a a t e s :