Kapitali liikumise maht ja dünaamika

Kapitali liikumist takistavad meetmed on tühistatud nii Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kui ka suhetes kolmandate riikidega.

Samas erineb kapitalide liikumine liikmesriikide lõikes oluliselt.

Ajavahemikul 1990-1996 on Belgia, Luksemburg ja Holland olnud kapitali netoeksportijad, Kreeka ja Iirimaa aga netoimportijad.

Teistes liikmesmaades on aga vaadeldaval ajavahemikul toimunud kapitalide liikumises mitmesuguseid muudatusi. Alates 1992. a. on Austriast saanud kapitali netoimportija, samas kui endistest kapitali

EUROOPA LIIDU VÄLISKAUBANDUSPOLIITIKA 79 netoimportijatest Taanist, Soomest, Prantsusmaast, Itaaliast ja Portugalist on saanud kapitali netoeksportijad.

Huvitava dünaamika on läbi teinud Rootsi, kes alates 1992. a.

muutus küll kapitali netoimportijaks, kuid kellest pärast ühinemist Euroopa Liiduga 1995. aastal sai taas kapitali netoekspoitija.

Kui vaadelda liikmesriikide lõikes sisenenud ja väljunud otseste välisinvesteeringute taset inimese kohta, ilmnevad peamiste otseste välisinvesteeringute sihtriikidena Belgia ja Luksemburg (sisenenud otseinvesteeringute tase inimese kohta moodustas 1996. a.

1394 USD), Iirimaa (690 USD), Rootsi (620 USD), Suurbritannia (580 USD) ja Austria (569 USD) (vt. joonis 2.5).

1600 1400 1200 1000 800 о 600

=> 400 V)

200 -200

С <

• 1990 Ш 1993 • 1996

Joonis 2.5. Sisenenud otseinvesteeringud inimese kohta Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes.'

International Financial Statistics Yearbook 1997; Eurostatistik. Daten zur Konjunkturanalyse 1993. nr. 12 ja 1997. nr. 12.

Peamisteks otseinvesteeringute päritoluriikideks Euroopa Liidus on aga Holland, Belgia ja Luksemburg, Suurbritannia, Soome ja Rootsi (1996. a. moodustas väljunud otseinvesteeringute tase ini­

mese kohta vastavalt 1334, 834, 759, 695 ja 548 USD) (vt. joo­

nis 2.6).

• 1990 EO 1993 • 1996

Joonis 2.6. Väljunud otseinvesteeringud inimese kohta Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a. Kreeka).⁸

Võrreldes otseinvesteeringute suhet sisemajanduse koguprodukti, oli vastav näitaja 1996. a. kapitali väljaveo puhul suurim Hollandis, Belgias ja Luksemburgis ning Suurbritannias, väikseim aga Kreekas, Portugalis, Itaalias, Hispaanias ja Austrias. Sisenenud

x International Financial Statistics Yearbook 1997: Eurostatistik. Daten zur Konjunkturanalyse 1993, nr. 12 ja 1997. nr. 12.

EUROOPA LIIDU VÄLISKAUBANDUSPOLIITIKA 81 otseinvesteeringute suhe SKP-sse oli aga suurim Belgias ja Luksemburgis (kes on ka olulised otseinvesteeringute päritolu-riigid) ning samuti Iirimaal, Rootsis ja Suurbritannias. Sisenenud otseinvesteeringute suhe SKP-sse oli 1996. a. madalaim Saksa­

maal, Itaalias, Taanis ja Soomes (vt. tabel 2.12).

Tabel 2.12 Otseinvesteeringute suhe SKP-sse (protsentides)''

Riik 1990 1993 1996

Riik

sisse välja sisse välja sisse välja Belgia ja

Luksemburg 5,07 3,98 5,88 2,57 7.02 4,40 Taani 1,11 1,45 1,44 1,15 0,58 1,85 Saksamaa 0.21 2,05 0,12 1,01 0,18 1,55 Kreeka 1,92 n/a 1.35 n/a 1,16 n/a Hispaania 3,62 0,91 1,67 0,59 1,11 0,87 Prantsusmaa 1,40 3,70 2,02 1,97 1,66 2,17 Iirimaa 1,80 1,05 2,36 0,47 3,63 1,11 Itaalia 0,74 0,86 0,43 0,92 0,30 0,52 Holland 5,52 6,89 3,47 4,85 2,52 7,21 Austria 0,52 1,36 0,64 0,96 2,08 0,93 Portugal 4,87 0,30 2,38 0,23 n/a n/a Soome 0,75 2,55 0,78 1,28 0,97 2.80 Rootsi 1,10 8,12 1,85 0,73 2.31 2,04 Suurbritannia 4,22 2,52 1,77 2,86 3,13 4,10 Allikas: International Financial Statistics Yearbook 1997; Direction of Trade Statistics Yearbook 1997; Balance of Payments Statistics Yearbook 1996.

Kui Belgia, Luksemburgi, Hollandi ja Suurbritannia puhul saab rääkida nende riikide atraktiivsusest välisinvestorite suhtes, siis Portugali ja Hispaaniasse tehtud investeeringud pärinevad suure­

mas osas Euroopa Liidu riikidest, et edendada nende riikide majandusi.

\iulmed Kreeka ja Portugali kohta puuduvad.

6

Väliskapitali liikumisel Hispaaniasse võib täiendavalt välja tuua järgmised asjaolud (Tsoukalis 1994, lk. 242):

1) kõrged nominaalsed ja reaalsed intressimäärad, mis ilmnesid Hispaania senise kitsendava rahapoliitika tulemusena, meeli­

tavad ligi lühiajalist kapitali;

2) soodne ärikliima ja ekspordi paranenud väljavaated ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Mitmed majandusteadlased (Krugman, Markusen. Venables, Petri jt.) on uurinud Euroopa Liidu liikmesriikidesse sisenevate otseste välisinvesteeringute jaotust päritoluriikide lõikes (Dunning 1997, lk. 11-17). Analüüsi käigus jagati Euroopa Liidu liikmesriigid kahte gruppi:

• nn. tuumikriigid, mida iseloomustab kõrge sissetulekute tase inimese kohta:

• nn. mitte-tuumikriigid, kus sissetulekud inimese kohta on kesk­

misel tasemel.

Uurimise alt on välja jäänud Austria, Soome ja Rootsi, sest nad ühinesid Euroopa Liiduga hiljem.

Analüüsi tulemusena selgus, et ajavahemikul 1991-1995 sooritati kõikidest otsestest välisinvesteeringutest Euroopa Liidu kuude rikkamasse riiki (nn. tuumikriikidesse) 71.5% ja ülejäänud liikmesriikidesse 28.4% Euroopa Liitu sisenenud otsestest välisinvesteeringutest. Samad näitajad aastail 1986-1991 olid vas­

tavalt 84.5% ja 15,5%. Selline dünaamika tulenes peamiselt otseste investeeringute olulisest kasvust Hispaaniasse ja Suurbritanniasse tehtud investeeringute dollari väärtuse langusest (analüüsi aluseks on võetud andmed USD-des; 1990. a. oli ühe naelsterlingi väärtuseks 2,32 USD, 1994. a. aga ainult 1,50 USD) {Ibid., lk. 13).

Märkida tuleb ka otseste välisinvesteeringute peamiste doonor-riikide (Jaapan ja USA) vähest huvitatust mitte-tuumikdoonor-riikidest võrreldes Euroopa Liidu enda investoritega (kui Jaapani ja USA investeeringutest Euroopa Liitu läheb mitte-tuumikriikidele vastavalt 7,4% ja 9,3%, siis liidu sisestest investeeringutest läheb mitte-tuumikriikidele üle 21%) (vt. tabel 2.13). Seda on põhjenda­

tud välisinvestorite sooviga investeerida liikmesriiki, kus on parim

EUROOPA LIIDU VÄLISKAUBANDUSPOLIITIKA 83 ekspordiplatvorm ülejäänud Euroopa Liidu jaoks (Dunning 1997.

lk. 9).

Tabel 2.13 Euroopa Liidu liikmesriikide10 osatähtsused otsestes välisinvesteeringutes EL-i peamiste päritoluriikide lõikes

1991-1993 (protsentides)"

Riik Jaapan USA EL

Tuumikriigid kokku 92,6 90,7 78,2

Belgia ja Luksemburg 4,9 6,6 14,9

Prantsusmaa 7,9 10,6 1 1.6

Saksamaa 11,8 20,1 15,3

Itaalia 3,4 7,2 6,2

Holland 24,6 1,6 16,8

Suurbritannia 40,4 44,6 13,3

Mitte-tuumikriigid kokku 7,4 9,3 21,7

Taani 0,2 0,7 0,9

Iirimaa 3,0 6,3 6,9

Kreeka n/a n/a n/a

Portugal n/a n/a n/a

Hispaania n/a n/a n/a

EL kokku 100,0 100,0 100.0

Allikas: Dunning. 1997, lk. 14-16.

Teiseks märkimisväärseks erinevuseks on Suurbritannia oluliselt madalam atraktiivsus investeeringute sihtriigina Euroopa Liidu liikmesriikide silmis võrreldes välisinvestoritega Jaapanist ja USA-st (Suurbritannia osatähtsused vastavalt 13,3%, 40,4% ja 44,6% kogu investeeringutest EL-i). Suurbritannia suurt osa­

tähtsust USA investeeringutes põhjendatakse lähedasemate kul­

1 0 Vaadeldud ei ole Austriat. Soomet ja Rootsit, kes liitusid EL-iga

1995. a.

1 1 Andmed Kreeka. Portugali ja Hispaania kohta puuduvad.

tuuri liste, keeleliste, õiguslike ja institutsionaalsete suhetega võrreldes teiste liikmesriikidega (Dunning 1997, lk. 17).

Euroopa Liidu mitteliikmesriikidest pärinevate otseste välis­

investeeringute kontsentreerumise põhjuseks just tuumikriikidesse võib pidada ka asjaolu, et välisinvestorid tähtsustavad ostujõulise turu lähedust, peavad madalama sissetulekuga liikmesriikide majandust aga ebakindlaks ja seega investeeringuid neisse riikides­

se riskantseiks.

Otseste välisinvesteeringute sektoraalne jaotus Euroopa Liidus peegeldab nii liidu kui ka kolmandate riikide investeeringute kasvavat kontsentreeritust nn. tertsiaarses sektoris, eelkõige fi­

nants- (pangandus-ja kindlustus-), telekommunikatsiooni ja äritee­

nuste sektoris. Selle peamisteks põhjusteks peetakse varasemate väga kõrgete teenustekaubanduse tõkete kaotamist liikmesriikide vahel ühisturu programmiga seoses ning teenusteturgude üleüldist liberaliseerimist. Samas on investeeringute paigutus liikmesriikides erinev. Näiteks on Prantsusmaa investeeringud koondunud peami­

selt keemiatööstusesse, Saksamaal on tugev orientatsioon trans­

pordivahendite tootmisele ja Hollandis teenustesektorile (Ibid., lk. 21).

Vaadeldes paralleelselt otseseid välisinvesteeringuid ja kaupade liikumist, selgub, et suurimad otseinvesteeringute päritoluriigid on ka suurimad kaupade netoeksportijad. Otseinvesteeringute sihtriiki-de ja kaupasihtriiki-de netoimportijate vahel aga seos nii ilmne pole (näi­

teks Holland, Belgia ja Luksemburg ning Iirimaa on ühed suurimad otseinvesteeringute vastuvõtjad, kuid samas on nad ka kaupade netoeksportijad).

Võrreldes investeeringute tasemeid inimese kohtaja kaubavahetuse maksumuse tasemeid inimese kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, võib täheldada, et kapitalide liikumine on intensiivsem neis liikme-riikides, kus on enim arenenud väliskaubandus (Belgia, Luksem­

burg, Iirimaa, Holland, Rootsi). Seejuures on neis riikides suhteliselt kõrge nii kaupade ja kapitali ekspordi kui ka kaupade ja kapitali impordi maksumuste tase inimese kohta. Et Hollandis, Belgias ja Luksemburgis on suhteliselt kõrge liidusisese kauba­

EUROOPA LIIDU VÄLISKAUBANDUSPOLIITIKA 85 vahetuse osatähtsus, on kaubavahetus ja investeeringud Euroopa Liidu liikmesriikides olnud vaadeldaval perioodil suures osas komplementaarsed.

Võrreldes portfelliinvesteeringute sisse-ja väljavoolu taset inimese kohta liikmesriikide lõikes, on suurimad portfelliinvesteeringute sihtriigid Euroopa Liidus Rootsi (1996. a. moodustas portfelli­

investeeringute sissevoolu tase inimese kohta 5682 USD), Belgia, Taani ja Itaalia (vastavalt 2562, 1496 ja 1418 USD). Kõige vähem atraktiivsed portfelliinvesteeringute seisukohast on aga Hispaania, Portugal, Iirimaa ja Soome (vastavalt 64, 109, 236 ja 281 USD.

Kreeka kohta andmed puuduvad) (International ... 1997, Eurostatistik ... 1993, nr. 12, 1997, nr. 12).

Vastavalt Heckscher-Ohlini teooria põhimudelile kehtib põhimõte, et riigis, kus kapitali ja tööjõu suhe on madal ehk kapital on võrreldes tööjõuga piiratud ressurss, on kapitali hind (intressimäär) kõrgem kui riigis, kus kapitali on külluses. Järelikult liigub kapital sinna riiki, kus intressimäär on kõrgem.

Euroopa Liidu kogemus seda teooriat ei kinnita, kuna Hispaanias ja Portugalis on intressimäärade tase tunduvalt tile liidu keskmise.

Samas aga ületavad ka suuremate portfelliinvesteeringute vastu­

võtjate (Rootsi ja Itaalia) intressimäärad Euroopa Liidu keskmisi intressimäärasid. Seega intressimäärade erinevused üksi ei seleta portfelliinvesteeringute liikumise suundi Euroopa Liidus.

Tähelepanu väärib asjaolu, et Rootsis on sisenenud portfelli­

investeeringute tase inimese kohta 1996. a. võrreldes 1993. a.

märgatavalt tõusnud (33,6 korda). Teistes liikmesriikides nii suuri muutusi toimunud ei ole.

Olulisemad portfelliinvesteeringute päritoluriigid on Belgia.

Holland, Suurbritannia ja Rootsi, kus väljunud portfelliinves­

teeringute tase inimese kohta ületab teiste liikmesriikide vastavaid näitajaid (1996. a. vastavalt 3570, 1628, 1531 ja 1475 USD). Kõige madalam väljunud portfelliinvesteeringute tase inimese kohta on Iirimaal, Hispaanias, Portugalis ja Itaalias (1996. a. vastavalt

51, 95, 269 ja 416 USD) ( International ... 1997, Eurostatistik ...

1993, nr. 12; 1997, nr. 12).

Mitmetes uurimustes on seostatud kapitalide liikumist EL-i liikmesriikidesse nende riikide turu suurusega, mida iseloomustab reaalse SKP suurus inimese kohta (Aristotelous, Fontas 1996, lk.

573). Perioodil 1990-1996 on kõrgeim SKP tase inimese kohta olnud Luksemburgis, Taanis, Saksamaal, Rootsis, Austrias ja Prantsusmaal, absoluutarvudes on aga SKP suurim olnud Saksa­

maal, Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias. Vastavad näitajad olid madalaimad Portugalis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Suur­

britannias ja Itaalias (SKP inimese kohta) ning Luksemburgis, Iirimaal, Portugalis ja Kreekas (SKP absoluutmahus).

Absoluutarvudes oli sisenevate otseinvesteeringute tase 1996. a.

kõrgeim Suurbritannias, Prantsusmaal. Belgias ja Luksemburgis, portfelliinvesteeringute tase aga Saksamaal. Itaalias, Suurbritannias ja Rootsis. Kui aga vaadata sisenenud otseinvesteeringute taset inimese kohta, siis oli vastav näitaja kõrgem Belgias ja Luksem­

burgis, Iirimaal, Suurbritannias ning Hollandis. Seetõttu ühest seost SKP suuruse ja kapitali sissevoolu vahel vaadeldaval perioodil (1990-1996) Euroopa Liidu liikmesriikide puhul täheldada ei saa.

Seega oleks vaja analüüsida ka mitmete teiste tegurite (nt. SKP juurdekasvutempo, reaalne vahetuskurss jms.) mõju kapitali liiku­

misele riikide vahel.

Im Dokument EUROOPA LIIDU (Seite 77-85)