kaubanduse arengusuundadele
4. EUROOPA LIIDU MAKSUPOLIITIKA Sissejuhatus
4.2. Maksupoliitikate harmoneerimise probleemistik 1. Liikmesriikide maksupoliitikate harmoneerimise
4.2.5. Harmoneerimist pidurdavad tegurid
Euroopa Liidu ainus oluline saavutus maksude harmoneerimisel on ühtse VAT-süsteemi kehtestamine, kuid isegi selle puhul eksis
teerivad siiani erinevused maksumäärades. Muude maksuliikide osas seni märkimisväärseid tulemusi saavutatud ei ole.
Edusammude puudumisel on mitmeid põhjusi:
• Euroopa Liitu kuuluvate riikide majandussüsteemid on mitme
kesised ja komplitseeritud, mistõttu maksusüsteemide harmo
neerimine on väga raske. Maksusüsteem on kompleksne instru
ment ning erinevate maksude harmoneerimine võib anda ootamatuid tulemusi, kuna praktikas teostatakse maksude
muutusi mitmete majanduslike ja poliitiliste põhjuste tõttu osade kaupa, optimaalsust arvestamata.
• Üldiselt on maksude harmoneerimine multidimensionaalne, mõjutades selliseid maksusüsteemi funktsioone nagu ressursside jaotus, majanduse stabiliseerimine, majanduskasv, tulude jaotus, maksebilansi stabiilsus, maksutulud (Hitiris 1994, lk. 111).
Maksude harmoneerimine võib muuta ka maksukoormuse jagunemist elanikkonna gruppide vahel või mõjutada tootmise efektiivsuse tingimusi. Samuti mõjutab maksude harmonee
rimine riikide valitsuste võimet kontrollida riigi majandust. Et valitsused kasutavad makse eelarve-, sotsiaal- ja majandus
poliitika instrumendina, võib maksude harmoneerimine mõju
tada maksutulusid riigi eelarves, mis toob kaasa avaliku sektori kulude muutmise vajaduse. Kui harmoneerimine lahendaks riikide maksumäärad keskmisele tasemele, siis kõrge maksu
tasemega riikide (nt. Taani) maksutulud väheneksid tunduvalt ning see tooks neile kaasa eelarvedefitsiidi (Welford, Prescott 1994, lk. 73). Seepärast tuleb maksude harmoneerimise küsi
musi Euroopa Liidus hoolikalt kaaluda ning on loomulik, et ettepanekud kohtavad mõnede riikide vastuseisu.
• Et maksude harmoneerimine on väga tugevasti seotud mone-taarse ja poliitilise integratsiooniga, ei saagi oodata olulist progressi maksude harmoneerimise alal, kui monetaarses ja poliitilises plaanis progressi ei toimu (El-Agraa 1994, lk. 304).
Euroopa Liidus on ka maksude harmoneerimise põhimõttelisi vastaseid, kes väidavad, et maksude ühtlustamine pole vajalik, kuna peale maksude on ka teisi hindu mõjutavaid tegureid ning ühisturg funktsioneerib ka ilma maksude harmoneerimiseta (näiteks tuuakse USA, kus osariikide maksud pole täpselt ühe
sugused).
Maksude harmoneerimise vastased on siiski vähemuses ning EL jätkab maksude ühtlustamise püüdeid. Olulisemat progressi sel alal tuleks ilmselt oodata seoses monetaarse ja poliitilise integratsiooni süvenemisega.
EUROOPA LIIDU MAKSUPOLIITIKA 191
Kokkuvõte
Euroopa Liidu liikmesriikide maksusüsteemide harmoneerimisele pandi seaduslik alus 1957. aasta Rooma lepinguga. Harmoneeri
mise eesmärgiks on muuta liikmesriikide maksusüsteemid oma
vahel kokkusobivaks ning majandusühenduse eesmärkidele vasta
vaks, elimineerides erinevatest maksusüsteemidest tulenevad turu-protsesside moonutused ning fiskaalbarjäärid riikide vahel.
Euroopa Liidu peamine saavutus maksude harmoneerimise alal on ühtse käibemaksude süsteemi (VAT-siisteemi) kehtestamine. VAT on mittekumulatiivne maks, mida võetakse igas tootmise ja/või turustamise staadiumis lisandunud väärtuse pealt. VAT-stisteemi eeliseks kumulatiivsete maksude ees on selle neutraalsus rahvus
vahelise kaubanduse objektide suhtes ning see, et ta ei stimuleeri firmade vertikaalset integratsiooni. Kuigi Euroopa Liidus on õnnestunud sisse viia kõigis liikmesriikides kehtiv ühtne käibemaksude süsteem, esineb maksumäärade osas siiani olulisi erinevusi - 1995. aastal jäid standardsed VAT-määrad vahemikku
15-25 protsenti.
Aktsiisimaksude harmoneerimise osas pole märkimisväärset edu saavutatud. On kehtestatud ühtne süsteem tubakatoodete maksusta
miseks, kuid teiste kaupade osas esinevad liikmesriikide vahel nii maksubaasis kui ka maksumäärades siiani suured erinevused.
Ettevõttemaksude harmoneerimine on siiani piirdunud üksikute kokkulepetega mitmes riigis tegutsevate ettevõtete maksustamise, ema- ja tütarfirmade ühesuguse maksustamise, maksustatavate tulude definitsiooni ühtlustamise jms. kohta.
Vähene edu maksude ühtlustamisel tuleneb mitmetest seda prot
sessi pidurdavatest teguritest. Euroopa Liitu kuuluvatel riikidel on väga mitmekesised ja komplitseeritud majandussüsteemid, mistõttu maksude harmoneerimine on raske. Maksusüsteemi muutmine avaldab mõju kogu riigi majandusele - ressursside ja tulude jaotusele, majanduskasvule, maksebilansi stabiilsusele jne. Et maksud on riigi tähtsaim sissetulekuallikas, võib maksutaseme ühtlustamine põhjustada kõrgema maksutasemega riikides eel
arvedefitsiiti. Samuti vähendab maksude harmoneerimine riikide valitsuste võimet riigi majandust kontrollida. Seetõttu on igati mõistetav ka mõningate riikide vastuseis maksude harmo
neerimisele.
Kõrgeima maksutasemega riigid Euroopa Liidus on Rootsi ja Taani, kus maksud ja sotsiaalmaksed moodustavad üle 51% SKP-st. Väikseim on maksukoormus Hispaanias ja Suurbritannias (35%
SKP-st). Oluliselt erineb riigiti ka maksude struktuur. Suur
britannia ja Iirimaa maksusüsteemidele on iseloomulik üksikisiku tulumaksu suur ning sotsiaalmaksete suhteliselt väike osakaal.
Vastupidiselt neile saavad Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Holland ja Hispaania ligi poole oma maksutuludest sotsiaal
maksetest. Skandinaaviamaid iseloomustab käibemaksu ulatus
likum kasutamine võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Belgia ning Itaalia maksusüsteemidele on omane üksikisiku tulumaksu ning sotsiaalmaksete võrdselt suur osakaal. Luksem
burgis ja Portugalis jaguneb maksudest saadav tulu eri maksu-liikide vahel võrreldes teiste liikmesriikidega ühtlasemalt. Kreeka aga erineb oma maksusüsteemi struktuurilt kõigist teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Aktsiisimaksude ning VAT-i osatähtsus on seal teiste riikidega võrreldes ülekaalukalt suurem, sotsiaalmaksete osa aga Euroopa Liidu väikseim.
Kirjandus
Barnes, I.. Barnes, P. The Enlarged European Union. Longman Ltd., 1995,4191k.
El-Agraa, A. M. The Economics of the European Community. 4t h ed.
Great Britain: Harvester Wheatsheaf, 1994, 567 lk.
Euroopa Liidu leping. Euroopa Ühenduse asutamisleping. Tallinn:
Orion, 1995,288 lk.
EUR-OP News. Internal Market, [http://europa.eu.int/en/comm/
opoce/496/r341 .html]. 15. veebruar 1997.
European Tax Handbook. Amsterdam: International Bureau of Fiscal Documentation, 1992, viidatud: Hitiris, Т. European Community
EUROOPA LIIDU MAKSUPOLIITIKA 193 Economics. 3r d ed. Great Britain: Harvester Wheatsheaf, 1994, lk. 119 vahendusel.
Eurostat Yearbook 1995. International Monetary Fund, 1995, 346 lk.
Gabriel, O.W. Die EG-Staaten im Vergleich. Strukturen, Prozesse, Politikinhalte. Bonn: Westdeutsche Verlag GmbH, 1992, 635 lk.
Government Finance Statistica Yearbook 1995. Washington:
International Monetary Fund, 1995, 759 lk.
Heidenheimer, Heclo & Adams. Võrdlev halduspoliitika. Sotsiaalse valiku poliitika Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis. Tallinn: KLilim, 1995,4161k.
Hitiris, T. European Community Economics. 3r d ed. Great Britain:
Harvester Wheatsheaf, 1994, 332 lk.
Informationsdienst zur Finanzpolitik des Auslands. 1992, nr. 1, Bundesministerium der Finanzen, 28 lk.
Inventory of Taxes Levied in the Member States of the European Communities. 15t h ed. Luxembourg: Commission of the European Communities, 1993, 730 lk.
Newin, E. The Economics of Europe. London: The Macmillan Press Ltd., 1994, 364 lk.
OECD, Taxation in Developed Countries. Paris: OECD, 1987, viidatud: Heidenheimer, Heclo & Adams. Võrdlev halduspoliitika.
Sotsiaalse valiku poliitika Ameerikas. Euroopas ja Jaapanis. Tallinn:
Külim, 1995, lk. 187 vahendusel.
Single Market News, 1992, nr. 17, Winter. United Kingdom: UK Department of Trade and Industry, viidatud: Hitiris, T. European Community Economics. 3l d ed. Great Britain: Harvester Wheatsheaf.
1994, lk. 116 vahendusel.
Taxation in the Single Market. Luxembourg: European Documentation, 1990, 34 lk.
Taxation of Private Income. Amsterdam: International Bureau of Fiscal Documentation, 1992, viidatud: Hitiris, T. European Community Economics. 3r d ed. Great Britain: Harvester Wheatsheaf, 1994, lk. 126 vahendusel.
Tsoukalis, L. Uus Euroopa majandus. Integratsiooni poliitika ja ökonoomika. I osa. Tallinn: Eesti Balti Majandusakadeemia, 1994, 163 lk.
13
VAT Collection and Control Procedures applied in Member States.
European Commission, Second Article 12 report, 1995, 84 lk.
Welford, R., Prescott, K. European Business. An Issue-Based Approach. 2n d ed. London: Pitman Publishing, 1994, 310 lk.