Instrumentaalne instruktiiv (inl) väljendab tegevuse sooritamise vahendit ja vastab k ü simusele millz abil? Käesolevas töös on i n s t r u m e n t a a 1 sust väga laialt mõistetud ning inl a l la on koondatud kõik vormid, mis laiendavad ainult kindla tähendusega, vastava instruktiivse substantiiviga sisuliselt seotud verbe. Nii on, näiteks sm kattoa pitk i n t i i m in arvatud inl alla, aga kattoa p it k i l l ä k a u loi n situatiivse instruktiivi alla (vt. 2.2.1). Muidugi jääb ka seesuguse jaotusprintsiibi korral piir ähmaseks, sõltudes sageli registreeritud n ä i t e l a u se te valikust. Paljud liittarindid on pealegi kaheselt interpreteeritavad - nt. e voitin kat- tulzid. palja k ü üs i a) 'võtsin paljaste küüntega k a r t u l e i d 1 - inl b) 'võtsin kartuleid, k ü ü
ned paljad' - situatiivne in s t r u k t i i v . 1
1Lausenäidetest on üldjuhul tõlgitud ainult instruktiivne tarind ja selle põhi Muud lau
se elemendid tõlgitakse juhul kui nad on olulised instruktiivtarindi täpsema tähenduse mõist
miseks. Kui instruktiivtarindi täpsem tähendus selgub kontekstist, mida näitelause ei p e e g e l da, lisatakse vastavad selgitused sulgudes. Kui instruktiivtarindi sõnasõnaline tähendus e r i neb tunduvalt kontekstis ilmnevast ülekantud tähendusest, antakse tõlkes võrdusmärgiga s e o tult mõlemad. Lauseid, millest eesti kirjakeele valdaja (eelnevate selgituste najal) e e l d a t a vasti aru saab, ei tõlgita.
2.1 1 INSTRUMENTAALSE INSTRUKTIIVI ESINEMUS ÜKSIKKEELITI Eesti keel
Tänapäeva eesti mu rdekeelest in inl-d regist r eer i tud peamiselt s om a a tilisse sõnavarra kuuluvate substantiivide baasil: anu (A tank; N üki) ^ kammat (a pikk) hääl ^ ään (A + zanz ' v a l j u ' jalg(k +tikinz, tulinz; N kaki, üki; X jookiu-- taga-, amb-; Av u m m i i ; ilma atribuudita) kzzl (A likanz; N poot; P oma, tzinz; mitm e te geniti ivatribuutidega), käbat { paar i s vä 1 j ende i s ) käpp (N nzli) käii (ilma atribuudita) küüi (A käpi, patjat;
X a p a - . kutti; paar i s vä 1 j ende i s ) iilm (A pikk, iuun-, N üki; ilma atribuudita). Väljas
pool somaatilist sõnavara on registreeritud: * nati ai (ilma atribuudita; a rv e statud inl hul
ka lähtudes tähendusest 'ratsahobune- teises tähenduses adjektiiv 'ratsutav ratsa-- Lönnrot 1958) iamm (A pikk; N p o o t ) iõna (N kaki, paan, poot, üki; X moiitu-; ilma atri b u u d i t a )
Üldkasutatavad on atribuudita vormid sõnadest jalg ja +nati ai; e simene malliga /S-/
tähenduses 'jalgsi' teine malliga /S+/ tähenduses 'ratsa' Nt. Trm tu^iV j a t a koV u (EM IV 220) Pöi iiii käidi K atia (Toomessalu 1969:204). Laialt on levinud ka ü lekantud tähenduse
ga ühendadverb kahz jata Katia (Kuu VNg Lüg Tõs PJg Jür Amb Koe) 'jalgsi' Tarind malliga /S + / on registreeritud ka sõnast käii tähenduses 'käsitsi' Nt. Lih konV otiV j ä l l 2
niuk-» w v
izV käii tükkamziz nauuiaV (EK k ä t i ) Instrumentaalse tagapõh j a ga */-lisi paarisvorme mal
liga /S+ S + / on registreeritud sõnade käii, jalg, küüi käbat baasil. Nt. Khk käti. jalu aGai potzi aBii (EK jala) 'käte ja jalgadega = kogu jõuga' Wiedemann k ü z l k ä p a d Ikäba- U ) 'mit Händen und Nägeln (kratzen, scharren)'; EK-s on viimane reg i st r e e ri t ud ainult
liit-' ^ - \
sõnalisena ja ähmastunud tähendusega: Krj kü lt k aBa l i koz kaklzvaV ‘käsitsi k o o s 1 Han käii- kaBali tahaB tzha 'salaja, vargsi Selgema instrumentaalse tähe n du s e g a /S+/ vorme on J.Hurt registreerinud Setust sõnade iÕna ja iilm baasil: m z h z ? i k v a 7 tliml, naiz z * i k v a ? tono (Hurt i907: 240) 'mehed nutavad silmadega, naised nutavad sõnadega'
Kõik atribuudiga tarindid on tugeva modaalse varjundiga; sageli on tähendus abstrahee
runud. Näiteid malliga /A ~ N S/-: Ran zVimälV ntilä kapp ä k ä ppznVäB (EK k ä p p ) 'kakerdab neljakäpakil'; malliga / A i S+/: Muh tammat kanjuB ühna. ^ z a t t z z a L L ; ta ü ijaB ühna ^zaiti
tati (EK zatiz) 'hüüab ~ karjub valjult' Kuu küpt t küüti.; oiiin küll viimati kobiku küpti kün t i (EK k ü p i iküüil ) 'hoidsin hoolega, ihust ja hingest'; m alliga /A S/+: Wiede
mann p l t k l hamba iöma 'ohne Appetit essen' Üldlevinud on viimase m alliga tarin d id
põhisõ-^ — - , w/ ^ v
na iilm baasil - nt. Ran vahiB tuKi. ii lm i kai z lzzöjä (EK ii l mi ) 'vahib suurte
silmade--- ^
---Substantiivide järel on sulgudes esitatud re g ist reeritud t ä i e nd k om po n en di d . Loetelu al
guses ühilduvad adjektiivid (A) numeraalid (N) ja pronoomenid (P); j ä rgnevad liitsõna esi
komponendid ning g e ni tii vatribuudid muutmata kujul (X) ning adverbid(Av) mille alla on ar
vatud ka kohakäändes substantiivid ja ühildumatud adjektiivid, n umeraalid ning pronoomenid.
Ristiga ( ) on loetelus esitatud sõnad, mille nominatiivi tänapäeval enam ei kasutata (vrd. VMS zatiz Muh 'valjusti').
g a 1 Khk ma õVa p i t k i silmi (EK p i kliilmi) 'ootan kannatamatult, i g a t s u s e g a 1 Sõna kiil kasutat a kse instruktiivis kas g en i tii v atr i buu d iga või ühilduva pronominaalse või ad j ektiivse tä ie nd iga ; esineb enamasti *j-lisena, harvem ilma *j-ta mallidena /X S-/ ja / ( A ~ P) S/i.
Nt. Lüg paluii n j uma l a kiile., VNg K äkkii oma k l i h { EK k u l i ) Võn ma k g n i h nut
Gil i (EM III 294), Kod lapi k i n i h B cmi kl ä l l (EK k u l i ) Numeraalse atribuudiga tarin- deil võib modaalse tähendusvarjundi kõrval olla ka d ist r ibutiivne varjund (vt. 2.5) - nt.
Mär ta Käkkli iiktl i õ n u (EK ü k i i i Õ n u ) 'rääkis sõnahaaval = aeglaselt, rõhutatult
Mak seva hen dit märkiva instruktiivina võib interpreteerida Leivu sufiksi 1 ise näite v i zi i a h h u i l mai vana*£ k ab ihiziAi Setu tõlget vlzl iao (EK iähuii) 'viissada (rubla) m a k sis ent paral lee lvõimalusena tuleb siingi arvesse dis t ributiivne instruktiiv 'viiesaja (rubla) kaupa'
Eesti rahvalaulu keeles on inl veel küllaltki elav. Selgelt instrumentaalse t ä h e n d u s e ga /S+/ vorme on re gistreeritud 19 eri substantiivi baasil: jalg, kail, kiil, l i n a k u l
(= piits) pajukooK, õ h k õ r n , käil, klaai liiv, pllm, põlv, Klnd, Kuut, K o o i , Kubla, iii-11, ting (rahaühik), tuKd 'kuiv puu' tina. Nagu näha, ei piirdu inl re aliseerumine rahvalauludes somaatilise sõnavaraga, vaid on leksikaalselt vaba. Nt. Pär R innu K lkku Riia linna, / Polvi Poltt am aa põlita, / J a l u talla ma Tallinn a (Peegel 1954:272) 'rinnaga r i kun, põlvedega põletan, jalgadega tallan' Pöi Lõin illi ohjula koboita, / li n a k i i t i 11- p u k n t a (ERL 1:1 56:34-35) 'lõin piitsaga' Kuu See viib tiili tubaji / t ü l i kannab kambi- K i a i (ERL 1 1 1:3 6606:36-37) 'sülega viib, kannab' Krk Uina manna k u l i k u l o / K u l i k u l o , kaitil kaato (Peegel 1954:273) 'keelega keelasin, kaitsesin kaelaga (?)' Sageli
väljendab instruktiiv ainet, materjali millest miski on valmistatud või mille abil v a h e n dusel midagi tehakse: Muh Uaitai tihti ühid kingad, / Niigid vanniti vanutud, / Pao k u o - Kl paigatitud, / Oti koKti Zm m ilditud (Peegel 1954:276) 'pajukoorega paigatud, õlekõrtega õmmeldud' Muh "Ti k i n n lavad l ii v i piitud, / Ti k i n n pingid plimi piitud /.../ Raamid Kuuda klK jut itud (Peegel 1954:275) 'liivaga pestud, piimaga pestud, ruutudega kaunistatud' Pöi Ti k i tuba t u n t i köitud (ibid.) 'kuivade puudega köetud' Üldlevinud *j -liste vormide kõrval leidub rahvalauludes ka üksikuid ./S-/ vorme - nt. Hei akkina tina v a h t o (ERL III:
2 5197:56) 'tinaga valatud' Rahvalauludes esineb sõna jalg instruktiiv instrumentaalses tähenduses ka kujul / S+/ nagu nähtus näitest Jalu talla ma Tallinna. Ühenduses liikumist väljendavate verbidega on vormi tähendus ab s tra heerunud üldmodaalseks - nt. Se J o i t u jo- il, ja t lon k i w i (Peegel 1954:279) 'kiiresti käis' vrd. ka Wiedemann iii vooikiln jalu taiuia minna 'gerades Weges'
Lisaks mur dekeelest registree r itu i le on rahvalauludes muidki atribuudiga inl juhte.
Somaatilisest sõnavarast lisanduvad loendisse huul (A piin ) hääl (A piin) koKv (A kuKb )• iilm (X ainu- itku- ); muust sõnavarast tõlm (A pÕlini ) ting (N) Näiteid malliga /A S/-: Krk küll miil kuuli kuiv a kÕKv a (ERL 11:1 2325:1) 'kuulsime kurva k õ r v a ga', Noa Hildan p i a h h l i t u d iolmid, / pani ia po l i i i i Õ l m i (ERL 1 1 1:2 5356:10-1 1 ) 'pane
põliste sõlmedega (?)'; malliga /At S+/: Nõo p e en e huuli ia pldanu, / p ee n X häa li halit i t n n u ? (ERL I: 1 224:17-18) 'peente huultega sa pidanud, peene häälega sa häälit s e n ud Võrumurd e listest ra h v a l a u l u d est r e g is tr ee ri tu d nu m eraalse a tribuudiga tarindid malliga /N S/+ ja põhisõnaga t z n g , millel on algselt olnud m a kse vahendi tähendus, on antud k o n tekstis juba selgelt moda al se sisuga. Nt. Se (Ila um tttt ü t6 l tlngl, / K a t il t i n g i k a i vat ot (Peegel 1954:274) 'tehtud ühe tengaga, ka s vatatud kahe t engaga = o d a v a l t 1 San Ä*
tl iki patu pool i tengl, / äi ti iki kaku kat i l t & ngl (ERL 111:2 6152:6-7). Viimast v ärs
si on võimalik interpre t e e r i d a ka d is tr i b u t i i v s e l t - 'kahe ^ poole tenga k a u p a 1 kuivõrd jutt käib raha pan emisest ning järgne va d värsid vliakt väl*lä iki vtitvld. / Kookt väi lä 'Xuubzlid.
Liivi keel
Liivi keelest on r e g i st r eer i tud ainult üks in s tru m ent a als e t ä h e n du s e g a instruktiivne vorm malliga / S + / nimelt sõnast jäiga tä he nduses 'jalgsi' - nt. ma t u j £ jä l g i n (Kettu
nen 1947:70) 'tulin j a l g s i 1
Liivi .vanasõnad 1981 esitab ins tru m ent a als e s täh end u ses tõlkega ka järgmise vanasõna:
v a ynblit kuo^ Kob od p V v v l n k u ybbS', la pit pl l l S b õ d ll i k l n j a i ä 'vanemad korjavad peoga kok
ku, lapsed pilluvad loogustega ära' (LVS I 1981:111). Arvestades seda, et instrumentaalset tähendust kannab instruktiiv liivi keeles muidu ainult ühes adverbis, on t õ e n ä os e m inter
preteerida toodud näidet d i s t r ibu t iiv s ena 'peo(täite) kaupa, looguse(täite) kaupa' kuivõrd distr ibu t iivs es f unktsioonis on instruktiiv liivi keeles elavalt kasutusel (vt. 2.5.1.).
Vadja keel
Vadja keeles on tänapäeval instrumentaalses t ähenduses kasutusel ilma atribuu d i t a t a rindid sõnadest jalka 'jalg' mte.ll 'meel' * nati ai r ilnta 'rind' ill mä 'silm' tiäzl
'käsi' tiüüzi 'kuus' ääni 'hääl Näiteid / S + / malli kohta: tapp al t i ä z l l ptAQZttai optzikä (VK optn) 'pekstakse käsitsi ja sõtkutakse hobustega' ep plä nt p p l ä t X ü i l (VK tiäzl ) 'rebida küüntega' mld tn taho tätä il lml nähjä (VK illmä) 'silmaga = s i lm a o t s a s ki näha Sõnast ääni on nii / S + / kui / S - / malliga t a rindeid reg i st re e ri tu d ainult ü h e n dis sõnaga Itktja 'itkude laulja nt. ani It kt ja on iukulaln; paia l k ä vtl on näitä änZ it k tjita (VK ä n l ) 'häälega - valjult itkeja(id)'. (Vrd. samas funkt si o o n is ablat i iv s e
vormiga äntlt itkt m i n 'itkude laulmine' ) Ühendis verb aal n oom e n ig a on r e g i s t r ee r i t ud / S -/
malliga tarind sõnast ilnta: nJLnnä im ttt ä jä nalzlkko (VK ilnta) 'rinnaga imetav naine' Sõnadest jalka ja *natiai on vastavad instruktiivsed adverbid kasutusel samuti nagu e e s ti keeles /S -/: mlhti iiä jajtgä meP (VK ja.lgä ).; / s + /: l a tt i a ajolm tptzt i t ll äz (VK
K a t U a ). Mod aa lse varjundiga on /X S+/ tarind t X h o - t i l m i (VK) '(vaatama) t äh e le p a nelikult, t i g e d a l t '
P a a r i sin str ukti i v i d e s t tarvi ta ta ks e vadja keeles malliga /S+ S+/ tarin d e id sõnade ka, meeli, itäz i baasil Nt. iit tämä Kömikojjta meni niku JiahzgQ n e l l ä t e a e j o a q õ i t tä z z i
(VK j O A ka ) 'läks neljakäpukil jalgade ja käte a b i l 1 ni on pimiä, me n e t t t a z i m i e l i (VK meli ) 'lähed käte ja meelte abil = käsikaudu'
Vadja rahvalauludes on inl elavam. Lisaks mai nit u ile on r a hv a lauludest r e gi s treeritud veel somaatilise sõnavara alalt instruktiivid substanti i vid e st ammal 'hammas' tÕKm i 'sõrm' tuu 'suu'; muust sõnavarast meti 'mesi' viina 'viin' viitta 'vits' Nt. A m b a i akk un a t avati (VK ammal ) 'hammastega avas', Sitt a it s o i * uiingutetlai (V K v i n g u t e t a ) 'vitsaga vingutas'; ainet väljendavalt Siä meti* metliUtetet / S iä viZnoi7 uituuüttelet (VK me t ü t e l l ä ) 'meega meelitad, viinaga viivitad'
Soome keel
Soome murretest on inl-d r eg is treeritud järgmiste somaatilisse sõnavarra kuuluvate subs
tantiivide baasil: kammat 'hammas' (ilma atribuudita), hyppynen 'sõrm' (A patjat 'paljas'), jatka 'jalg' (N kakti 'kaks'; P oma ' o m a1 ; atribuudita), kieli 'keel' (P tama 'sama';
ge nitiivatribuutidega) kontta 'jalg' (N neljä 'neli'), kopna ^ kouKa 'käsi pihk' (A täyti 'täis'; N kakti 'kaks' p uoti 'pool'; atribuudita), koKva 'korv' (P oma 'oma'), käti 'käsi' (A tuta 'hell paljas, tühi' vaten 'vasak'; N kakti 'kaks' ykii 'üks'; P oma 'oma'; X avo- a v a t u d 1 ; atribuudita) kynti 'küüs' (atribuudita), mieti 'meel' (P kaikki 'kogu'), nynkki 'rusikas' (A tuta 'hell paljas tühi'). nyömä 'jalg' (N m t j ä 'neli'), titmä 'silm' (A pitkä 'pikk'; P oma 'oma'; atribuudita), toKmi 'sõrm' (atribuu- buudita), tuu 'suu' (A tuta 'hell ; atribuudita) tyti 'süli' ( p a a ri s v ä l j e n d e i s ) , vaKvat
'varvas (atribuudita). Väljaspool somaatilist sõnavara on registreeritud substantiivid
*Kattat 'ratsahobune' (atribuudita), tana 'sõna' (A hyvä 'hea') t ukti 'suusk' ( a t r ib u u dita). voima 'jõud' (X kone- 'masina' käti- 'käe' miet- 'i n i m - '; Av iittä 'sel').
Näiteid atribuudita malli / S + / kohta: Rei t itte kouK iv viikattiin nuKii^ te toitellet teinälte (HSK) 'käega visati (v i 1 j a k o t t )' KanA kuni i m pennak kuanittin, ei ottuh
haKu-V
koita (HSK) 'küüntega kooriti' Kiur t o K m i l t atketä (HSK) 'sõrmede abil arvutatakse' Sod te tano t uotta nin ar^kanan olevan että iin ei tiku j a l a katin eikä tu kiin (HSK) 'ei liigu jalgsi ega suuskadega' HKyr kävi, h a m p a i n ki (SK kammat ) 'võttis hammastega kinni', VesS ja kati v vethäv venhetten (Kettunen 1 9 3 0 a : 131) 'käte abil tiritakse paati' Sageli l a i e n dab malliga /S+/ tarind instrumentaalses tähenduses niisugust verbi mis juba oma t ä h e n d u selt a pKioni vastavat vahendit eeldab; instruktiivse vormi lisamine on sellisel juhul p i gem p l e o n a s t i 1ine stiilivõte kui vajaliku info andmine. Nt. Viip katto nyt> t i l mi i viimotel ken (SKM 1945:239) 'vaata nüüd silmadega' Sip meitän poKtat on o ik e i p t i i m i n nähden
Ku-v ennut kai Ku-vamaa n (SK tii ma ) 'silmaga nähta va l t Sod *u.pe.a tuij j u o mh a n (H S K ) 'hakkas suuga jooma'
Atribuudita substantiivi instruktiiv on levinud ka paarismalli /S+ S+/ kujul mida on r e gis t reeritud sõnade käti, kammat, kynti, t yl l baasil Nt. Kars kyllä ti t a v a r a t t a k oo t ta pittä ä ky n t i kam p a a (SK k y m i n h a m p a i n ) 'hoiab küünte ja hammastega = ihnsalt', Kuort ylittää k yni in h a m p a h i (ibid.) 'püüab küünte ja ham mas t ega = kõigest väest' KanN tylin- kä t i (SK ty llnkä ti n ) 'sülega (haarates)' Su b sta n t i i v i d e jalka ja *tattat vormid on ka
sutusel nagu eesti keeleski - / S -/: Kiuk mone k u lki v a kitkko j a l a n (SK jal a n ); /S+/:
t a t ta in (SKES taitu ).
Atribuudiga tarindid võivad soome keeles olla selgema inst r um e nt a a l se t äh endusega kui eesti keeles. Näiteid malli /A ~ N ~ P S/- kohta: Sääm nin kahej jal a ta k äv e l i (SKM 1 9 4 5 : 9 5 ) 'käis kahel jalal' VirL ja titte t uvet ä v veikk o ja l a pp a m a n kahetj kä j e n (Kettu
nen 1930a:282) 'kahe käega lappama' Rym ti t tanota tamati G i ä l e (HSK) 'öeldakse samas kee
les' Väh menö nel!jän k o ntan (HSK) 'läheb neljakäpukil ' Kõigi se e s uguste tari n di te po
tentsiaalses modaalsuses veenab siiski järgmine näide: Kive oli pu h en patti, tanot t il n moitiamett: männoo ka ht n k ä & j t n k a i k e n m i t l t n (SK käti ) 'läheb kahe käe ja kogu meelega
= meelsasti' Erinevate g e n i t iiv a tri b uut i deg a on registr e eri t u d tarin d ei d sõna kieli baa
sil nt. laulaa t u omen k ie l en (Kettunen 1947:253).
Näiteid */-lise malli /A ~ N P S/+ kohta: Raum vai emmin k ä ti te t oi (HSK) 'vasa
ku käega sõi' Konn te männöö nelin könti (SK nelin köntin ) 'läheb nelja jalaga = nelja
käpukil' Sot minä otan tuon jä n ikten k iinni ihan t a li n n y tkin (SKM 1945:154) 'võtan kin
ni lausa hellade rusikatega = ilma püünise või püssita'; d i st r i bu t ii v s e v ar j undiga PieJ otiiõ ja kätiõ kül ü vettän ta t i n k o pli n ja l uv itt a p u ö l i n ko p li n (SK täyt) 'külvatakse t ä i e ~ poole peoga (või 'peo kaupa') Sagedaseks atribuudiks on pronoomen oma, kusjuures niisugusel tarindil on tugev modaalne tähendus: põhisõna on pigem p l e o n a s t i 1 ine lisand ning kogu tarindi tähendus taandub mõiste l e ' i s e 1 (vrd. 2.2.3) nt. Kai J mul i ta n kakt lapa l ui ta, kaki la paluita omiti k o tvin k a li n (HSK) 'oma kõrvaga kuulsin' HeiV läkt viemän kat- pijõ omij j a lon (Kettunen 1 9 3 0 a : 160) '1ä k s omal jalgel = ei saatnud kedagi teist' Son omin käil t ä ottaja (SK käti) 'oma käega võtja = varas' Sor ku hiä olkee omi t i i m i näk
(SKM 1945:355) 'oma silmadega nägi' Veelgi selgema mo d aalse varjundiga on järgm i s e d näi ted: KarTl Kyl mää kato p i t k i ti lm i (SK tllmä) 'vaatasin pikkade silmadega = imetledes' Viit Väki outti p itkin ti im in (ibid.) 'ootas pikkade silmadega = kannatamatult' Teri puhul tulo tain (SK tuu ) 'rääkis sula suuga = ilusti meelitades' Hat ei h y v i n tanon totuta (SK hyvä ) 'ei heade sõnadega = lahkelt riielda'; täiesti ül d m od a al s e tä hendusega
on juba Lau *e oi kaekki tehtä v ä omit t uok i t a (HSK) -omal toidul (olles) teha' (vrd.
2.2.3).
Isuri keel
Tänapäeva isuri keelest on inl-d re gis t ree r itu d kahest somaatilisse sõnavarra k u u l u vast substantiivist: käii 'käsi' ja j a l k a 'jalg'; esimesest kujul /S+/: nt. i i i t män- ni.it, nö m ä h t i i t k ä i i n ja m v i t e l t t i i ie. mato kaikk (Porkka 1885:138) 'haarasid kätega' teisest kujul / S - /: nt. mänin j a l an P i t te n iin (Porkka 1885:146-) läksin jalgsi'
Lääne-Ingeri rahvalauludes seevastu on inl kas u tamine väga elav (Kivi 1931:2-20, 70- 76, 121). Oluline on rõhutada, et puhtalt instrumentaalses funktsioonis võib instruktiiv siin esineda ka ühilduva täiendiga. Üldmall on seega / ( A ~ N ~ P) S / i On r e g i s t r e e r i tud 56 er itüvelise substantiivi i n str u mentaalset kasutamist: ai.no 'aer', aiia ' a-i s ' htlma 'hõlm' heppoin 'hobune' jyv ä in 'ivake' kahmalo 'kamal' kappa 'kapp k i p po 'kruus keeli 'keel' k i n a 'kass' kivi 'kivi' koina 'koer' kolkki 1(õ 11 e )- k a p p ' ka lakontti '(peergudest) korv' k o ukk u 'ahjuroop' kulkku t o nv i 'hingetoru', koonma 'koorem' käii 'käsi' k ä i i v a m i 'käsivars' kättyin 'käeke', k y m i v a m i
'küünarvars' laiva 'laev' k ult a l a n k a i n 'k u l d l õ n g ' naakla 'nael' nappo 'kulp' nynkki 'rusikas' paaii 'paas' palk ka 'palk' palloi n 'pall peukalo 'pöial' pol- vl 'põlv', Kaha 'raha' n a t t a h a t 'vanker (pl. t.)' nati u 'r a t s a h o b u n e naunio 1k i - vihunnik' nauta 'raud' nupia 'rubla', n o oika 'roosk, piits' nuuna '-ruun' iana
'sõna' i,anvi 'sarv' ii l mä 'silm' io nmi 'sõrm' 6 uu 'suu' iyli 'süli' uhlu 'äm
ber' v a m u k k a i n 'varsake' vanvai 'varvas' vaiki 'vask' vzitii 'nuga', vene 'paat1, venkko 'võrk' v e m i 'laul', villa 'vill' vitia 'vits' ääni 'hääl' Atribuudi f u n k t sioonis esinevad adjektiivid heltz 'h e l d e ', hellä 'hell', kultain 'kuldne' ku l la t o n 'kuldamata' paha 'vilets' muita 'must' iu uni 'suur' ning numeraalid.
Näiteid /(A ^ v n) S/+ malli kohta: Kääyy, käp\äellöö\ / Helm o in m|aa£a| h\uutajaa\
'hõlmadega maad peksab', M-tä veikoin ve it it ä ä / ./ Kal a kont in kannetaa' võrguga v e e t a k se, korviga kantakse' M-tä uh l u i n ulpitaa, / Uiä napo i n naaoitaa / Ja ka p oilla k an netaa 'ämbriga ulbitakse, kulbiga lüüakse, kapaga kantakse' Äi jät nuoi i n nopiittii/ Ä mm ä t nynkin nyikittii, / Nä ä l ä t ko u k u i n k o h mit t ii 'rõõskadega ropsisid, rusikatega nügisid, a h juroopidega klohmisid' Miä n a v v o i n naiiitaa, / T e n ä i n a v v o i n temmoitaa 'raudadega r e b i takse, teras rau dad e g a tõmmatakse- nii miä v itioin vinguttaiiin, / Na h k an u o i i n navvutai-
'vitsaga vingutasin, n ahkpiitsaga peksin' Aloin ää nin äikytellä, / Al oi n v e m i n vienetellä, / S a n o i n h e i te ki n ianell a 'häälega ägama, viisiga veeretama, heldete s õ n a d e ga rääkima' S a n o i n it k i i t iaan en m i o t -sõnadega itkesid Sageli kaasneb instrumentaal- susele ka distribu t i i v n e varjund lisatähendusega 'palju eriti kui atribuudiks on n u m e raal - nt. Huonit iouiit, ainot notkuit, / K u m i n ain o in kul l it e l t un 'sõudsid kuue k u l l a tud aeruga- Kipoin, kapoin, k a n n e t t u , / Kipoin, kapoin, kol k in ko lmin 'k r u u s i d e ga . k a p padega kanti, kolme õllekapaga' Eriti selgelt tuleb dis t ributiivsus esile näidetes, kus instruktiiv väljendab sõidu-, 1 i iklemisvahendit - nt. Ku t\ulloo\ mainen matka, / H e
poiil-la tultakaa, / K u m i n kullatuin heppoisin, / Toisin fe|u u «in| k\ullattomin\ / Kuusin Kat-4u in k u l u t e l l e n , / Toisin k\uu*in\ k\ullattomin\ 'tulge kuue kullatud ho b usega ~ kuute kullatud hobustega jne' Nii tuli tuhatin laivoin, / Ja vieii saoin venneehin 'tuli t u hande laevaga ~ tuhandete laevadega jne' Instruktiivi abil v äl j e n da t ak s e ka maksevahendit, tasu, vastusena küs i musele mill e eest? m i ll e ga? - n t .Palkatkaa palkoin mi e h e t 'palga
ke palga eest' Miä opin 0A.ju.e6 6a, / Pahoin palkoin p iiku e66a 'õpin orjaks, viletsa palga eest teenijaks' Heit l e od i a t 0 6 6etaa / ./ K q g i a v a k k a keksin tubiin, / O d i a v a k k a kolmin
*|<ibti.n| / Ru-õauafefea ykeksin * |a b £ i.n |, / V e h n äva k ka viet e n e m m ä n 'ostetakse (iga) kaera- vakk kahe rublaga, odravakk kolme rublaga, rukkivakk üheksa rublaga' Eraldi tähendusliku rühmana võib esile tuua juhte, kus instruktiiv väljen da b ainet, mill e st või mille abil mis
ki on tehtud - nt. Hill on pää kivin kuottu, / Se lkä raunioin laoitta, / Vatsa paasin paik
kailtu 'pea on kivist kootud, selg k iv iv a r e d e s t tehtud, kõht pa ekiviga paigatud', Vel
loin viitta villoin tehty, / Kultalankaisin kuottu 'venna ürp (on) villast tehtud, kuld- lõngast k o o t u d 1
Ehkki valdav enamik Lääne-Ingeri rahv al au l ude s e sin e vai s t vormi d e s t on *j -lised, võib sporaadiliselt kohata ka /(A) S/- malliga t arindeid n t . N i i hään äänen äikytteli, / Kuik
ka t oivin tuikutteli 'häälega hädaldas, hingetoruga kaebles' V e lj e t veitsen vyötteliit 'vöötasid end nugadega' Rahan suuien maks ettun i 'suure rahaga (kinni) makstud', Paltaat vasen valettu 'pardad (on) vasest valatud'
Karjala keel
Karjala keeles on inl võrreldes teiste läänemeresoome keeltega veel tänap ä e va l gi suh
teliselt sageli kasutatav ehkki leksikaalselt valikult piirdub ta siingi peam i se l t somaa
tilise sõnavaraga: hammas 'hammas' (atribuudita), jalka 'jalg' (atribuudita), kieli ' ke e l 1 (A kuita 'kuldne') kopla 'käsi, pihk' (A kova 'tugev' täy s i 'täis'; X jaaho- 'jahu-'). koiva 'kõrv' (atribuudita). kä6i 'käsi' (N k ak6i 'kaks; X k innas- 'kinnas-';
atribuudita), kätyine 'käeke' (P oma 'oma') kynsi 'küüs; jalg, käsi' (A tä y si 'täis';
N neljä 'neli ; p a a r i sv ä 1 j e n d e i s ) silm ä silm' (A elävä 'elav'; a t ri buudita), suu 'suu' (A täysi 'täis'; atribuudita). Väljaspool so m aatilist sõnavara on r e gi s t reeritud s ubstantiivid + [itse) väki ' jõud '. l aija 'põhjapõder' ( N ) . +^-t4aa (atribuudita), *eki
'regi (A täysi 'täis'), lupia 'rubla' (N) maikka 'mark' (N).
Näiteid malli /S+/ kohta: krjL koii a s oi k kah t a i t u i hambahin (KKS I häyhähteäk- seh ) 'haaras hammastega säärest' Ka karjala keeles võib /S+/ m alliga instrumentaalne instruktiiv esineda p l e o n a s t i 1ise stiilivõttena - nt. krjL n e n go z e l k o b u i l a l p i d e ä olla syömistä, syö suin kogo tukkuh (KKS II kopuila ) 'sööb suuga kogu hunniku' krjL en iii yhtä silmin nähnyt (KKS I h e i nakoi ttsi ja ) 'ei näinud kedagi silmadega' *j -liste ad ve r bidena on kasutusel veel itseväin (KKS I i t s e v ä k i ) 'omal j õ u l 1 ja natsakin (SKES latsu)
'r a t s a '
P a a r i s t arind ei d malliga /S+ S+/ on r e g is t r eer it ud s u bst a ntiivide k y n t i 'küüs' ja ham- mat 'hammas* baasil - nt. krjA kynziii ha m b a k i m p i d äy kop e ika z l i ppuo (KKS II k y n t i )
'küünte ja ha mmastega peab kinni hoidma'
Halliga / S - / t a rindeid sõnadest
kiti,
koiva,tiima
t a r vi t at a k s e p l e o n a s t i 1 ise l i s a n d i na kivi s tunu d väljendites koos k in dlate verb id e ga - nt. krjAkäen
ko t k e t t a v o a zi ole. tinuz (KKS II kot kettoa) 'ei saa (isegi) käega katsuda krjL oiinkotvan
kuuluvil,silmän
nägy- vil, nygöi tu tah da d i etäh (KKS II kuu lu vi ll a ) 'kuulsin kõrvaga, nägin silmaga' S u b s t an tiivi jalka baasil tekkinud adverb on karjala keeles kujul / S - /: krjL hevolgo t u l i t vaijollan
(KKS I hepo).Näiteid 1 i ittar indei st malliga /N A S / -: krjL la p ti k&hjt ä l a p i t i n el l ä n k y n n e n {KKS II kynti) 'komberdab neljal jalal' krjL t & y v e n k y n n e n juoktoo (ibid.) 'jookseb täie j a l a ga = täie hooga' Näiteid malli /A ~ N ~ P S/+ kohta: krjL täuntin t u l o i n l e i b i e t'öin (Arst 1964:20) 'täie suuga sõin', krjA hot kui k u ü i n k i e l i m pyiiitin, yktkai jäi (KKS II k u i ta ) 'kuldse keelega = m e el it av al t anusin' krjP akkah k o a pt a ht i ka k ti n k ä t in (KKS II koap- tahtoa ) 'haaras kahe käega' krjL k o v i n k o b i i m pideä lo a doa konnal ollet (KKS II k ova ) 'tugeva käega = kõvasti tuleb tööd teha', krjL tidä m i ett ä mie el ävin t ii m i n en näe (KKS I elävä ) 'elavate silmadega = elusalt ei näe', (sama väljend täiesti abstrah& e r un u lt üldmo- daalse tähendusega:) krjA e l ä v i n ti im i n m in ä hänez en eiuo (ibid.) 'elavana ei l a h k u 1
L i ittarinditega võrreldes veidi selgema in s trumentaalse tähendusega on /S+/ vormid liit
sõnadest - nt. krjL elä
jauhokobKin
vo atteida hieio (KKS I jauhokopia ) 'ära jahuse käega nühi', krjA äläkinnatkäzin
ota (KKS II kin n at k ä t i ) 'ära kinnastatud käega võta'Maks eva hendi t või tasu mä rkivana võib i nterpreteerida järgmisi vorme: krjA p a ie m b on
tavoin nuhiin
kihi i t k ie (KKS II kihla) 'saja rubla peale kihla vedada' Väljendites, kusinstruktiivne vorm märgib otseselt hinda, on sel tugev distri b ut i i v ne lisavarjund - nt. krjA
tavoin Kabiin
kondi em pe zä z m a k t e tti h (KKS II k o n t i e n p e t ä ) 'sada rubla maksti (iga) k a r u pesa eest' Selgelt makse va he nd it väljendab aga sufiksiline vorm - nt. krjA niidun vougiai, h e i nä hy i zin makt oi (KKS I h e i nä k yit i n ) 'maksis heinaga'Sõidu- või t r a n s p o r d i v ahe n dit märgib d i st r ibu t iiv s e varjundiga tarind malliga /N ~ A S/+
- nt. krjP En oniua h tuotih
kymmeniK Kaijoin
kuta mit ä i K e mit t ä (KKS II feu1 ) 'toodi k ü m n e te põhjapõtradega-, k r j LütäižinKegin
vedetUhe ho ugod (Turunen 1946:291) 'täie reega ^ täite koormate viisi veeti'Karjala rahvalaulus r e a liseerub inl leksikaalselt avatud ja s ün t aktiliselt vaba m a l l i na /(A ~ N ^ P) S / i R egistreeritud on teda 50 substantiivi baasil: evä 'uim', hammat
'hammas* helma ' h õl m 1 henki 'hing' jalk a 'jalg' kak ia 'kaer' k amahlo 'kamal' k a n ta 'kand' kt nkä 'king' k ieli 'keel' ko ipa 'koib' kopia 'pihk' koni 'laev', koiva
'kõrv' kynti 'küüs' k y p äi a 'kübar' k ä i i y t 'käru' käti 'käsi' k ä t i v a i ti 'käsivars', k ä t y i n e *kä«Jte' laiva '1-aev' l e i p ä 'Leib' liv utti 'suusk' lyly 'vasaku jala suusk'
ma*fefea 'mark' miti 'mesi' m ii l i 'meel' niikta 'nõel' peukalo 'pihk' p u K t i 'purje
kas' pytty ' p ü s s 1, Kaha 'raha' Ka t t a a t 'vanker (pl. t.) Katta 'ratsahobune-, *uit 'rukis' tana 'sõna' tiivät 't e i v a s ' t i i p i 'tiib- tilmä 'silm- tim a 'mõdu, mesi' toK-
kas' pytty ' p ü s s 1, Kaha 'raha' Ka t t a a t 'vanker (pl. t.) Katta 'ratsahobune-, *uit 'rukis' tana 'sõna' tiivät 't e i v a s ' t i i p i 'tiib- tilmä 'silm- tim a 'mõdu, mesi' toK-