INSTRUKTIIVSED PRE- JA POSTPOSITSIOONID

Nagu rõhu- ja määramäärsõnad nii on ka enamik pre- ning postpositsioone tuletatavad kindlast adverbaalsest funktsioonist.

Ühe rühina moodustavad inP baasil arenenud suunda märkivad postpositsioonid, mis e s i n e ­ vad kas elatiivse ja ablatiivse põhisõna järel (tähendusega 'pool.t') või illatiivse ja al- latiivse põhisõna järel (tähendusega 'poole') (vrd. 2.2.2). Kuna põhisõna kääne sõltub v e r ­ bist, mitte postpositsioonist, puudub terav piir juhtude vahel kus instruktiivset vormi võib lugeda iseseisvaks positsionaalse tähendusega lauseliikmeks, kus postpositsiooniks.

Eesti ja liivi keelest niisuguseid po st positsioone registreeritud pole. (Liivi -pedSn -pidin ^ - p e n on registreeritud ainult koos a d v e r b i t ü v e d e g a .) Postpositsioonidena k a s u t a ­ takse /S+/ vorme substantiividest *jalka, *kä6i, *ni&ka, *pää Näiteid: vdj natta vizga- taz enttäi pii (VK p H ) 'tatt visatakse endast eemale' sm Sul kun naimisiin mennyt n a i ­ nen käy miehelättä ja lo in it än tä k o d i n a (SK jaloin) * k u i abielus naine käib mehe juurest isakodus' Nmes tiiltä Hämmeettä ki ti n (SKM 1945:146) 'sealt Häme poolt' Soa Entiki l ä ­ hinnä kiKkolle piin (SKM 1945:119) 'alguses läksime kiriku p o o l e 1; krjP kontie matkai hitflakkaiteh m ettäitä ja lo in (KKS I jaloin) 'karu tuli tasakesi metsa p o o l t 1 krjA aj- jatpuudu vedäv aidah niXkoin (KKS I aijatpuu) 'aiapuid veetakse aia juurde'. Vepsa k e e ­

les on positsionaalse kasutuse baasil välja arenenud käändelõpp substantiivi *p ää instruk­

tiivist - nt. vpsÄ tut!en m e t 6 ä 6 p a i ( Tunkelo 1951 : 154) 'tulen metsast' vpsÄ oiktasi teta- KaA-pii külob U n d i i n e pajatab (ibid.) 'kuuleb, (et) parema teeharu pool linnuke räägib',

v p s K hän abidoitud g u ma ja 6p ii i K a ü a 6 p i i (SVJ abidoittaa) 'ta on solvunud jumala ja r a h ­ va peale' Samu postpositsioone kasutatakse ka suunaadverbidega nt. vdj taz meväd ette- pii (VK ete) 'lähevad jälle ettepoole' lv tagäpedi, t a yggi6ped!i (Vääri 1974:64) 'tagasi-

pidi'

Illatiivse põhisõnaga kasutatakse ka mitte ruumilisi suhteid väljendavaid p o st po si ts i­

oone - nt. krjA hivondah nilkoin otidgo ko vazimed (KKS I hivonta) 'kas sa ihumise jaoks võtsid kovasi' vpsK noidihe po tt n mina en teda nimida (SVJ polin) 'nõidadest ei tea ma midagi'; viimane esineb siiski ka genitiiviga: vpsL ma 6anun i£6en polin (Tunkelo 1946:380)

'ma räägin endast'

Harva kasutatakse positsionaalse tähendusega instruktiivi *piin ka prepositsionaal selt partitiivse substantiivi ees - nt. vdj pii kanta (VK päi) 'ranna poole' sm Kalan antaa laivan mennä piin tuulta (SK lu ua t) 'lase minna pärituult' NurJ anto koht piin tauluu (SK piin)' 'andis lausa vastu vahtimist' Prepositsionaalselt koos partitiivse

pö-|\ _ ** #

hisõnaga kasutatakse ka instruktiivi * p enin (nom. p e i ä ) - nt. e Plv petti vet (EK p ä K i ) 'pärivett', lv penin päuvvz (Suhonen 1975:10) 'päripäeva' - ja *pikkin, *poikin - nt. sm Sul pitki vei pintoo (SKM 1945:17) 'piki veepinda' is uin poiGin jokke (IK poiGin) 'uju

sin risti üle jõe' e Lai pfriGi tiV (EK põiki ), Kod p i & u kü lb i (EM IV 309) 'piki külgi' - e rl. ka *lap pi n nt. HJn p i k i välja, p o i k i välja, / lapi välja, laia välja (ERL 11:2 3095:3-4).

Omaette rühma mo od ustavad inL-iga kokku langevad 1 i i t t a r i n d i d , t a r v i t a t a k s e kas pre- või postpositiivselt. Üldisem on p r e p o s it si on aa ln e kasutus (põhisõna partitiivis) nt. e Se hobizil l ö ze h i m 7 ka tt i po t i kala (EK kakti) vdj ka hg i p u < M £ £ väiä ji t tiito- zivad nid'd'a0 _u (VK põji) 'kahel pool väravat' sm Vilj me v a t i mm an kä lt n ti it ä (SK käti)

is

'vasemat kätt teed' Ka pr ep os it si on aa ls e tarv it us e juures võib atribuut er istada ruumi­

list kolmeaspekti 1 isust - nt. sm Tär toite.la p u g l i v väülä ot[ ki ikko (Kettunen 1930a: 136) 'teisel pool väina on kirik' Hui mutta p o jj ät he it ti oi\kintat tojJtilllj ja t o gt tl lt p pua- letf ki vv i (Kettunen 1930a: 19) 'heitsid ühele ja teisele poole kivi' Harva on põhisõna ge­

nitiivis. Siis võib instruktiivtarindit kasutada kas pr ep os it si on aa ls elt - nt. sm Torn k a i­

vat tuulin kuopan al at in pu ol in po lt in (Salonius 1891:286) 'kaevad värava alt läbi' - või p o st positsionaalselt - nt. sm Rääk k uluki mäin to it il a pu ol en (SKM 1945:107) 'läks te is e­

le poole m ä g e 1 Rääk kuulin kitk um it ta ja va iv ot ut ta mäin to i s i t t a p u o l i i ibid.) 'kuulen teiselt QDalt mäge' Ka di stributiivse varjundiga lokaalne instruktiiv on andnud kaassõnu - nt. e paigm. mida kasutatakse nii ruumiliste kui ajaliste suhete välj en da mi se ks postpo- sitsionaalselt koos geniti.ivse põhisõnaga: Muh ühna iltama pa i G u köiVi vahil (EK paigu)

^ v/ ^ V

'üsna Hellamaa küla lähedal' LNg liuna paiGo (ibid.) 'lõuna paiku' Samal substantiivil baseeruvast liitsõnast on registreeritud prepositsi on aa ln e kasutus partitiivse põhisõnaga:

^ N

Emm k n i k ki tkpaiGu küla (EK kitkpaigu) 'keset küla'

Mitmetes keeltes väljendatakse sotsiatiivsust sõna *kitki / S - / vormilise postposit­

siooni abil (Alvre 1972:222-223) (vrd. 2.4). Tarindi numeraalset põhisõna peetakse tavali­

selt genitiivseks (Tunkelo 1946:381)- ent kuivõrd täpselt samas fu nktsioonis kasutatakse / N-/ instruktiivset vormi võib siin näha juhtu, kus instruktiivsele vormile vähese markee- rituse tõttu lisandus veel sama funktsiooniga instruktiivne postpositsioon (vrd. sissejuha­

tusest Brugmanni 6. kriteerium) Näiteid: is mä nniit ko lm in ki zi n (Porkka 1885:130). krjL myö o h m m a kolmin ki tt i (KKS II kolme.) vpsÄ ku di n kitkin vinihit (Kettunen 1943:250).

Huvitav on märkida, et vepsa keeles esineb samatüveline po stpositsioon ka lause objektiga seoses, kuid siis ka objekti käändes, s.t. partitiivi lõpuga: vpsL t i g Z m ä kõ mi n kitkid

■tegime kolm (last)' Eesti liivi ja vadja keeles on postpositsioon sulanud eelneva inst­

ruktiiviga kokku - nt. e Hls v l jikti miiV otti (EM I 125) lv lä',mi' k d U t k i n m i i ' ' n ? (Vääri 1974:61) 'lähme kahekesi' mig uom k u tk in (Vääri 1974:62) -oleme kuuekesi', vdj t Z ü m mi ni ät si zz ii (VK) 'kümnekesi' Eesti keeles võib selle sufiksiga ko nt amineeruda veel teinegi instruktiivne sufiks * - [ t \ t i n * s * - [ t ) t i n - nt. Lai ni ljakkiiiti, Jõe kahiGitti

(EK). Sama kaassõna esineb prepositsi on aa ls elt tähenduses 'keset' (Alvre 1972) - nt. is fee- zen la ptia (IK kizin) verbi juures ab imäärsõnana 'pooleli' - nt. vdj tötä tiizzi ib jätä (VK ttizzi ) - ja määramää rs õn an a - nt. krj ki tk in 'mitte päris' (KKS II)

Genitiivse põhisõnaga esineb veel määra näitav postpositsioon sõnast *veita - nt. e Wiedemann mSga m S n x a uiaiandut 'ein Vermögen von dem Werthe des Schwertes (vrd. ka 2.9.2).

Lisaks nimetatud kolmele tähe nd us li ku le grupile leidub muidki instruktiivseid pre- ja postpositsioone. Temporaalse tähendusega on *e nn en - nt. sm ennen (nii pre- kui po s t p o ­ sitsioonina - Penttilä 1957:445), e en ne hommikut. Osa kaassõnu pole adverbaalsete f u n k t ­ sioonidega üheselt seostatavad - nt. krjL miun jyty

im

pagizi («KS I jytyin; nom. -jytyt 'millegi moodi olev') 'rääkis minu m o o d i 1 vpsK nece knig Aapiidi vaihuin (SVJ .vaikuin ) 'see raamat on laste j a o k s 1 Eesti keeles kasutatakse postpositsionaalselt ka II infinitii-vi instruktiive pidi, taati 6aate., taudi ~ tauti - nt. Muh küiii pidi kinni, Aud

omi-\ N

gu6t saati, Lüg mida taate 6ii käib 'mismoodi see k ä i b 1 (Univere 1970:183-187).

3. K O K K U V O T E

Im Dokument INSTRUKTIIV LÄÄNEMERESOOMEKEELTES (Seite 98-101)