KRISTIINA ROSS
INSTRUKTIIV
LÄÄNEMERESOOME
KEELTES
EESTI NSV TEADUSTE AKADEEMIA KEELE JA KIRJANDUSE INSTITUUT
KRISTIINA ROSS
INSTRUKTIIV
LÄÄNEMERESOOME
KEELTES
Retsenseerinud filoloogiakandidaadid IC.. Must ja U, Leppik
Toimetanud filoloogiadokbor A. Laanest Kaane kujundanud R. Rea
Ross.K.
Instruktiiv läänemeresoome keeltes. — Tln.sValgus, 1988. — 15Ö lk.
ISBN 5-440-00371-1
Monograafia fikseerib kogutud näitematerjali põhjal instruktiivi võimalikud semantilised funktsioonid läänemeresoome keeltes ja üksik
funktsioonide morfosüntaktilised realiseerimisinallid ning selgitab instruktiivi positsiooni läänemeresoome keelte kääneteslisteemi aja
loolises arengus.
Vajalik raamat keeleuurijaile. 81
„ 460200O000 - 193
R 9ÖŽ(1 "5) — t e l ll tu d
ISBN 5-440-00371-1 © EjflSV Teaduste Akadeemia, 1988
B u n y m e H o n o 3 a x a 3 y hK&jipmvL H a y K 3 C C P
TARTU ÜLIKOOLI
RAAMATUKOGU
S I S U K O R D
Lk.
Si s sejuhatus 5
1 Ülevaade instruktiivi m or foloogiaga seotud problemaat i kas t 12
1.1. Tüvi 12
1.2. Formant n 15
1.2.1 Formandi n päritolu 15
1.2.2. Formandi n esindatus tänapäeva läänemeresoome keeltes 21
1.3. Formant *j 24
1.3.1 Formandi *j päritolu 24
1.3.2. Formandi *j esindatus tänapäeva läänemeresoome keeltes 25 1.3.3. Formandi *j suhe pa ra di gmaatilise mitmuse tunnusega *j 33 2. Instruktiivi semantilised funktsioonid läänemeresoome keeltes 36
2.0. Si ssejuhatavaid märkusi 36
2.1. Instrumentaalne instruktiiv 37
2.1.0. Funktsiooni üldiseloomustus 37
2.1 1 Instrumentaalse instruktiivi esinemus üksikkeeliti 38
2.1.2. Üldistavat 47
2.2. Modaalne instruktiiv 49
2.2.0. Funktsiooni ü ldiseloomustus 49
2.2.1 Situatiivse instruktiivi esinemus üksikkeeliti 50
2.2.2. P ositsionaalse instruktiivi esinemus üksikkeeliti 55
2.2.3. Üldmodaalne instruktiiv 61
2.2.4. Üldistavat 66
2.3. K omitatiivne instruktiiv 68
2.4. S otsiatiivne instruktiiv 69
2.4.0. Funktsiooni ü ldiseloomustus 69
2.4.1 S otsiatiivse instruktiivi esinemus üksikkeeliti 69
2.4.2. Instruktiivsed määra- ja hulgaad ver b id 74
2.4.3. Üldistavat 74
2.5. D i s t r i b u ti i v n e instruktiiv 75
2.5.0. Funktsiooni ü l d i s elo o mus t us 75
2.5.1 D i st ri b u t i i v s e instruktiivi esinemus üksikkeeliti 7®
2.5.2. Essiivse või t r a n s l a tii v se varj un d iga d i s t r i b u tii v n e instruktiiv 82
2.5.3. Üldistavat 83
2.6. Temporaaln e instruktiiv 84
2.6.0. Funktsiooni üldise l oom u stu s 84
2.6.1. Temp ora als e instruktiivi es inemus üksikkeeliti 84
2.6.2. Instruktiivsed a j aadverbid 88
2.6.3. Üldistavat 88
2.7 Lokaalne instruktiiv 89
2.7.0. Funktsiooni üldisel o omu s tus 89
2.7-1 Lokaalse instruktiivi esinemus üksikkeeliti 90
2.7.2. Üldistavat 92
2.8. M u i d ‘fu nktsioone 93
2.9. Adnom ina aln e instruktiiv 94
2.9.0. Üldist 94
2.9.1 Adjektiivi f unktsioonis adnomi na aln e instruktiiv 95
2.9.2. Instruktiivsed määra- ja rõhumäär sõ nad 95
2.9.3. Instruktiivsed pre- ja p os tp os it s i oo ni d 97
3. Kokkuvõte 100
3.1 Instruktiivi m o rf ol oo gi li ne iseloomustus 100
3.2. Instruktiivi üldtähendus ja a 1amtäh endu s te o m ava h eli s ed seosed 101 3.3. Instruktiivi eri funk t sio on id e m o r f o s ü n t a k t i 1 ised r e a l i s e e r u m i s m a l 1 id 102
3.4. Instruktiivi leksikaalse valiku d i apasoon 103
3.5. Instruktiivi kasutus ak ti iv su s eri lä änemeresoome keeltes 104
3.6. Instruktiivi kategor ia al ne kuuluvus 105
LISAD 107
LISA 1: Tabel id ! 0 7
LISA 2: Töös es inevate instrukt ii vi vo rm id e register 110
LISA 3: Instruktiiv tä napäeva eesti k ir jakeeles 130
Lühendid ja sümbolid 142
Kirjandus
Eesti ki r jakeele näidete allikad 1 5g
S I S S E J U H A T U S
Lää n emeresoome keeled on tuntud oma kää ne ter o hku s e poolest. Peale 1ä ä n e m eresoome-permi keelte ning ungari keele on nii kä änderikkaid keeli veel ainult kaukaasia keelte hulgas, kus k äänete arv on kohati koguni kaks korda suurem (Tauli 1952:14) Uurali algkeeles o l e t a t a v a s ti eksiste e rin ud kuu e k ä ändelisest süsteemist (Itkonen 1966a:2fi1) on tänapäeva läänemeresoome keeltes välja arenenud k ä ä n e t es ü s t e e m , milles ü ldt a rvitatavaid produktiivseid käändeid on 13:
nominatiiv, genitiiv- partitiiv kolm s i s e k o h a k ä ä ne t, kolm v ä i i s k o h a k ä ä n e t , translatiiv, e s siiv- abessiiv, komitatiiv; üksikkeeliti lisanduvad veel terminatiiv (e v d j ) ja daativ (lv) (Laanest 1975:99, 107 110) Lisaks mai n ituile on läänemeresoome keeltes veel nn. e b a p r o d uk tiivseid käändelõppe, "jotka esiintyvät en immäkseen tai ainoastaan p a rt ikkeleissa" (Särkkä 1969:9). Nendeks on latiivi ekstsessiivi ja prolatiivi tunnused. Instruktiiv asetseb kahe maini tud grupi vahel. Ebamäärane kuuluvus käände ja adverbi piirimaile on põhjustanud v a s t a kaid seisukohti instruktiivi käsitlemisel.
Analüüsimaks instruktiivi morfoloogilisi ning süntaktilisi erijooni tuleb s i s s e j uh a t a valt peatuda kään dekategooria mõistel
Grammatilisi kategooriaid mää ra tl et ak se kas ainult f unk t sionaalsete t äh e nduste põhjal (süntaksikeskne lähenemine) või funktsiooni ning vormi ühtsuse alusel ( m o r f o fo n e m a a t i1ist realisatsiooni arvestav lähenemine) - vrd. Bondarko 1976:25-33. K ä ändekategooria süntaksi- kesksele käsitlusele pani 1935. a. teo r eetilise aluse L. Hjelmslev teoses "La c a tegorie des eas" kuulutades otsesõnu: "Une categorie g r amm aticale est definie par la valeur- non par 1■expression" (Hjelmslev 1935:77). O bjektiivset tõsiasja, et on olemas ühelt poolt käänete tähendused ning teiselt poolt neid tähendusi väljendavad morfoloo g i l is e d elemendid, t u n n i s t a vad kõik uurijad. Küsimus seisneb t e gelikult vaid termini kääne r a k e n d a m i s u l at u s e s . Hjelmslevi seisukoha järjeki n d l a i m a k s edasi ar en du se ks on g ene r atiivse grammatika tööd, kus terminiga kääne täh i sta takse süvastruktuuri s ü nt a k ti1i s - s e m a n t i1isi suhteid, mis seovad n oo m enifraasi verbiga, ning terminiga käände vorm (case form) nende suhete väljendamist ükskõik kas afiksi- te, supletiivsuse, kliitiliste partiklite või sõnajärje abil (Fillmore 1968:21). Niisugusel kujul on kääne un iversaalne kategooria, mis esineb kõigis keeltes, ka seal kus noomen ei flekteeru (nt. hiina keeles - vrd. Hjelmslev 1935:68-69). Kui seejuures eeldatakse, et s ü v a struktuuri s ü n t a k t i1i s -s e m a n t i1ised suhted on universaalsed, tingib see terminipaari avatud ja v ar jatud kategoo ri a d kasutuselevõtu, sest mõni neist suhetest ei pruugi konkreetses keeles üldse mingil moel väljenduda (Fillmore 1968:3) Puh t sün taktiliselt mä ätatleb käänet ka näi-
teks, V- Martõnov. ent eri k äänete g e n e r e e r i m is me h h a n is m tema k ä si tluses erineb o l u l i s e l t C h .
Fillmore'i omast (Martõnov 1982:76).
Ehkki Soome Gr am m a t i k a k o m i t e e k ä ä n de d e f i n i t s i o o n i s - "Ne eri suhteet, joissa nomini l a u seen jäsenenä on toiseen lauseen jäseneen, ilmaistaan eri k a a suk s il l a eli s i j a m u o d o i n # * Ne muodot, jotka tässä suhteessa ilmaisevat samaa merkitys t ä, m uod o s t a v a t y h d e n sijan" ( I t konen 19 6 6 a :261) ei sisaldu sõnase lge l t v or mi l ise ühtsuse nõuet, on termin kääne l ä ä n em e r e soome k e e l e teadu se praktikas kasutusel oma t r ad i t s i o o n i l i s e s tä henduses, mis t ug i n e b vormi ja tähen d use ühtsusel Mõlema komponendi k o o s kä s i t l e m i s e va j a l i k k u s e l e juhtis täh e l e pa n u R. Jakobson oma k las si ka li se s k ä ä n d e k ä s i t l u s e s "Beitrag zur a l l g em e i n en K a s u s l e h r e " , r õ hu t a des: "Wenn es/ ./ allzu gefä hr li ch wäre, den Begriff der g ram m a t i s c h e n Kateg o r i e von ihrer objektiven Äusserung, d.h. von der lautlich v e r w i r kl i cht e n g ram m a t i s c h e n Form l o s z u t r e n n e n , so darf man anderseits den Begriff einer d e r art i gen Ka tegorie von ihrem o b je kt i v e n Werte, d.h.
von der Bedeutung, die ihr in der Sprache ("langue") zum Unt e rs c h i ed von den anderen Katego- rien zugehört, nie absondern" (Jakobson 1966:52) Tr a di t s i o o n i l i s e k ä s i tl u se korral saab mor- f o f o n e m a a t i1ine real is ats i o o n t e ge li ku lt koguni p r imaarseks k r i te e r i um i ks k äänete eristamisel, st. üheks käändeks loetakse kõik vormid, millel on ü hesugune tunnus. Nii k äs i t l e t a k s e lääne
m e r e so om e algse akusatiivi f un kt s i o o n e praegu genitiivi all kuivõrd ak u s a ti i v hää 1 ikumuutu- se *m > n tagajärjel gen it ii vi ga v o rm il is el t ühte on langenud. D i a kr o o n i l i n e v aatlusviis teeb neil algse vo rmi l i s e er in ev us e alusel muidugi vahet.
Tr adi tsi o o n i l i s e l e k ä ä n de k äs i t l u s e l e t uginedes osutub instruktiivi se is u ko h a l t eriti olu
liseks piiri tõmbami n e k ä ä n d eka t ego o ria ning adverbi vahele. Ka selles küsi m us e s puudub ü l d
keele t ead u ses üksmeel ehkki probleem kerkis üles juba antiikajal S ü n t a k s i k e s k s e t e k ä s i tl u s te korral kuulub vahe teg em in e välise vormiga seötud k ü sim u steringi ega ole kuigi oluline.
Näiteks L. Hjelmslev kes def i nee r ib käänet äärmiselt a b str a kts e l t kui k a t eg ooriat, mis v ä l
jendab suhet kahe objekti vahel (kõige laiemas mõttes) jõuab siit loogilise järelduseni: "II est certain que la forme a dv erbiale doit etre comptee parmi les cas" A (Hjelmslev 1935:98).
Seevastu on näiteks H. Sweet väitnud, et subjekti märkiv nominatiiv on ainus tõe l i ne kääne, kõik teised noomenil e lähedased vormid lauses on adverbid (refereeritud Fillmore 1968:6 p õh jal). Indo-euroopa keelete a d us es on t r ad it si oo nik s jagada käänded a b s t r a k ts e t e ks e. g r a mm a t i listeks ja konkree tse t e k s e. lokaalseteks. J. Kury+owicz d e f ine e ri b g ra m m a t i l i s e käändena käänet, millel on pr imaarselt s üntaktiline fu nktsioon, st. mille primaa r se k s f u n k t si o o n ik s on osal em ine t r a n sf or m a t s i o o n i p r o t s e s s i s . Konkreetsetel käänetel on p r im a a r se l t se m a nt i li n e fun k tsioon (adverbi tähendus), ent sekunda ar se l t kannavad nemadki g r a m matilisi funktsioone.
Kury+owiczi kontseptsiooni kohaselt on tõelised käänded ainult need k o n kr e et s e d käänded, mis on saanud sekundaarse s ü n t a ktilise funktsiooni; kõik muud, ainult se m a n ti l is e t äh e nd u s e g a vormid on adverbid (Kury*owicz 1964:179-206). Ehkki vastavad uu rimused puuduvad, t undub p e a liskaudsel otsustamisel et Kury*owiczi poolt indo-euroopa käänete suhtes r ak e ndatud trans- f o r m a ts i ooni nõu e nihutaks mõnedki läänemeresoome "täisvää rtu s lik u d " käänded adverb i d e hulka.
Väljaspool seda nõuet jääb aga piir g r am ma ti l i ste ja semantiliste f u n k t s i oo n id e vahel ähma
seks. Kord peetakse, näiteks, instrum ent a als e t funktsiooni gramma t i l is e ks (Lyons 1973:299), kord loetakse ta konkreetsete käänete f u n k t si oo n ide hulka (Itkonen 1966a:268, Kury+owicz 1964:193)
Niisiis pole funktsioonist lähtu-des võimalik käände ja adverbi vahele piiri tõmmata. Iga
päevases praktikas käibiv ettekujutus käände ja adverbi e r inevusest t ugineb väitel, et kääne on noomeni (ennekõike substantiivi) muutevorm, adverb aga muutumatu sõna. Käände ja adverbi e ri st am i n e noomeni mõistest lähtudes on s isuliselt t a u t o l o o g i1ine ning sedalaadi d e f i n i t s i o o nide p a ika p ida matus t tõestab siit tulenev järeldus, et k ä änd e kategooria alla peaksid kuuluma kõik vormid, kus mingi üldise t ähendusega vo rmiline element liitub substantiivi tüvele - nt.
e Kida/miti. Sageli jaotataksegi mo rf oloogilisi tunnuseid, käändelõppudeks ja a d ve r bitunnus- teks just selle kriteeriumi põhjal Näiteks nimetab T Särkkä e k s t s e ss i i v se te s t p a r t i k l i te st erinevalt - tegevusest või olukorrast lahkumist väljendavat ekstsessiivi "elavaks k ä ä n deks" kuivõrd niisuguses funktsioonis võib ekstsessiivi lõpp liituda ka sub st a n t ii v id e le (Särkkä 1969:141) Käände süntaktilisel funkts i one e rim i sel tulevad aga arvesse mitm e d l is a te gurid. Mõningaid neist on läänemeresoome k eel eteaduses siin-seal esile toodud: on rõhutatud ühilduva adjektiivatribuudi e s i n e m i sv õi ma li kk ust (Penttilä 1957:148) ja vaieldud selle üle, kui lai peab olema "täisväärtusliku" muutevormi leksikaalne rea 1 iseerumisdiapasoon (Rätsep 1977b, Hint 1979), kuid t eoreetilist üldistust pole esitatud.
Indo-euroopa võrdlev-aj a loo l ise s kee leteaduses on K. Brugmann juba sajandi algul k o k k u võtlikult loetlenud välised kriteeriumid, mis tulevad ilmsiks käändelõpu kivistumisel adver- bitunnuseks. Muidugi ei saa ühe keelkonna käänetesüsteemi jooni teisele ke e l k o n n a l e m e h h a a n i liselt üle kanda, sest eri k ee lkondade käänetesüs t eem i d võivad üksteisest o l uliselt erineda.
Loodame, et parema puudumisel võib aga aluseks võtta ka K. Brugmanni esitatud väliste k r i t e e riumide loetelu, kui sealt välja jätta punktid, mis puudutavad s p et siifiliselt indo-euroopa keeli (nt. gr ammatilise sooga seotud küsimused), ning lisada mõned kommentaarid. Niisiis, kui mingi m o r f olo ogili ne tunnus, mis on varem esinenud k ä ä n d e l õ p u n a , k i vistub a d v e r b i t u n n u s e k s , iseloomustavad teda järgmised jooned. 1) Tunnus liitub suletud arvule noomeneile; ka sellisel juhul võib su bstantiiviga kaasneda adjektiivatribuut, ent ka adjektiivatribuudi valik on s u letud. 2) Tunnuse tähendus on kitsenenud või laienenud. 3) Mitmuslikke vorme kasuta ta k se ka siis, kui sisuline mitmus puudub. 4) K ä ä n e t e s ü s t e e m is t , milles kõnealuse tunnuse abil käänet moodustati, on säilinud vaid üksikud, samuti ad v erbistunud vormid. 5) "Tunnus ei võta osa ana- loogiamuutustest. 6) Esineb vormilist uuenemist, st. adverbistunud vormile lisatakse u u s i , s a m a t ä h e n dus l ikk e adverbitunnuseid. 7) Tunnus esineb süntaktilistes seostes, milles ta k ä ä n d e lõpuna ei esinenud (Brugmann 1911:672-676).
Instruktiivi suhtes on eriti olulised 1 ja 3. punkt. Läänemeresoome keeltele on i s e l o o mulik, et k äändevormis s u bstantiiviga võib kaasneda ühilduv adjektiivne, numeraalne või pro- nomi n aal n e atribuut. (Atribuudi ühildumist peetakse tavali s elt germaani või balti keelte mõ-
juks, ent kongruentsi esineb ka lapi m ordva ja mari keeles -Itkonen 19 6 6 a :320-321 ). Ühilduva atribuudi es inemi ne i n s t r u kt ii vt ar in de is ongi peamisi põhjusi miks instruktiivi ka eesti k e e les aegajalt käändeks on tituleer i tud . Ilmekaks näiteks kõnealu s e k r i teeriumi olulisusest k ään
d etun n use a d v e r b i s t u m i s a s t m e m ääramisel on juba main i tud e k sts essiiv. Noom en i le liituvate,
"elava käändena" kasut a t u d v ormide hulgas on r e g i s t r e e r i t u d ainult üks ühilduva adjektiivatri- buudiga väljend *pze .m n t ä poikanta, kusjuures te gem i st on ilmse p üs i ühendiga, st. antud subs
tantiiv esineb alati t ä i e n d i g a ja alati ühe ning selle sama täie n di g a - nt. S i i n ä o olt p i i n e n t p o i k a n i a t tik k a (Särkkä 1969:151) 'seal ta on olnud väiksest peale' (Adverbistumise 1isa tunnusena võib märkida kõ ne al us e väljendi esin e mis t alati koos s a m a t ä he n d u sl i ku postposit
siooniga - vrd. 6. punkt.) Instruktiivi k ä sit l ede s tulebki rõhutada seoses nn. püsiü h en d it e ga ü les k e r k i v a t aspekti a d j e k t i i va tr ib uu di kasutuses, mis erist a b ki v istunud väljendeid tava
listest käände vor mid e st : kuivõrd atribuudil puudub otsene seos lause põhisituatsiooniga, siis enamikul juhtudel on teda võimalik lausest ära jätta, ilma et lause lakkaks olemast"
(Erelt 1986:39) Üksikjuhtudel pole atribuudi ärajä tm in e küll võimalik ning teatud sõnaühendi
tes osutub a dje k t i i v a t r i b u u t ka taval is te k ä ä n d evo r mid e korral o b l i g a to o rs e k s , ent enamasti sõltub atribuudi o b lig a t o o r s u s põhisõna l eks ik aa l set es t omadustest, mitt e v ormist (Rätsep 1978:71) Atribuudi f a k u l t a t ii v sus e nõuet tava li s te käänete korral võib s õ nastada järgmiselt:
kui mingi verbiga saab mingis fu nk tsioonis kasutada mingi t substantiivi teatu d käändes ilma atribuudita, siis saab sama verbiga kasutada samas funk tsi o oni s sama s ubstantiivi samas kään
des ka mingi (ühilduva) atribuudiga, ja vastupidi. I llu s tra tsiooniks öel d ul e v õ rr e ld a g u j ä r g
misi lauseid, a) Inessiiviga: Ma elan Linna s lKu6?) ja Ma elan 6 uute* L i n n a 4 (Kuä?);
b) i ns truktiiviga (rl ) J at a taita, ma T a l l i n n a [Mille, abil?) ja Ma m a g a n p a t j a jalu. [Ku.id.a6?) Nagu näeme, on inessiivis liht- ja liittarind sa m atä h enduslikud, instruk ti i vi s aga e rineva t ä hendusega: lihttarind vä ljendab vahendit, liittarind viisi.
Mis puutub 3. punkti siis siin võib lä än emeresoome keeltes indo- eu r oo p a kee lt eg a v õ r r e l des erinevusi olla. Indo-euroopa keeltes on d eklinatsiooni m o r fo l o o g i l i s e d tun n u s ed kumulatiiv
sed: üks ja see sama element väljendab korraga käänet, arvu (ja sugu). Indo-euroopa võrdlev- -ajaloolises keeleteaduses peetakse noomeni vormi käändeks alles siis, kui ta juba e ri st a b ain- suse-mitmuse opositsiooni st. kui leidub mingi teine vo rmiline element, mis vä l je n d a b sama käänet (ja sugu) aga erinevat arvu: les formes casuelles sont des adverbes d en o m i n a t i f s de provenance. Or il parait qu'il y a au moins un critere formel qui permet de d i st i n g u e r les deux categories. Une forme am bivalente qui ne diff er enc ie pas les nombres (sing. : pl.) n'est pas encore une forme casuelle au sens propre" (Kury+owicz 1977:143). Lä ä n e m e r e s o o m e keeltes on aga mitmuse paradigma isegi sünkroonses plaanis (väikeste e randitega) ainsuse omast t u l e t a tav. Mitmuse tunnus on vormi t a s a n d i 1 iseseisvalt väljenduv element ja lää n em e r e so o me võrdlev- -ajaloolises keelete a d u s e s on üldine seisukoht, et mitmus e paradigma tekkis ainsuse o mast h i l jem, sellele tuginedes (Laanest 1975:95). Järelikult peetakse käändeks ka neid vorme, mis veel
arvu ei eristanud. Tänapäeva lä änemeresoome kää net e süs t eem i s kehtib siiski sisulise ainsuse / m i tm us e ja vormilise arvutunnuse puudumise / e s inemise korrelatsioon. Instruktiivi kõrval on siin ainsaks erandiks *j'nefe-komitatiiv millel ainsuse vorme üldse ei esine.
Niisiis võib läänemeresoome k ä ä n de kat ego or ia m o r f o s ü n t a k t i 1 ist r e a l is e er u m i st k i r j e l d a da m alliga /(A*v N ~ P) S/iy. kus A * adjektiiv. N « numeraal, P = pronoomen, S = substantiiv;
+ ja - m ärgivad vastavalt arvutunnuse esine mi st või puudumist! y märgib k ä ä n de l õ p pu ja ü ma r sulud v ä ljendavad atribuudi fakultatiivsust. Ühilduva atribuudi kõrval võib täien d in a e s i n e da ka nimisõna või määrsõna. Käesolevas töös om samaväärse t ä i e n dk o mp on e nd ina käsitletud t a v a liselt ka liitsõna esikomponenti, mille erist am ine substantiivsest ja adverbi 1isest atribuu- dist t ugineb sageli vaid ortograafilisel tr aditsioonil. Käändekategooria rea l i s ee r um i s e ühil- dumatu üldmall on /(X ^ A v )S i y / kus X = substantiiv genitiivis või liitsõna esikomponent, Av
= adverb, kohakäändes substantiiv või ühildumatu adjektiiv, numeraal või pronoomen. (Edaspidi jäetakse m a l l i de esitamisel sümbol y märkimata.)
Senises eesti keele grammatilises trad it si oon i s on instruktiivi k äsitletud kord k ä ä n d e na, kord adverbina. Et H. Stahl lähtub käänete esitamisel ladina k ä ä n e t e s ü s t e e m i s t , on 1637 a. ilmunud esimeses eesti keele grammatikas kajastuvad üksikud i n s t ruktiivivormid esitatud ootuspä r a selt adverbide all nt. alamjaotuses adverbia qualitatis: toi jitao 'anders* (Stahl 1974:29) Adverbide all esitatakse instruktiivsed vormid ka järgmistes g rammatikates, mis eesti keele käänetesüsteemis juba paremini orienteeruvad. E. Ahrens, kes eesti keele k i r j e l damisel lähtub soome keelest, liigitab instruktiivsed vormid adverbide osas eraldi alamjaotis- se pealkirjaga adverbial, öeldes: "Dieser Casus, welcher im Finnischen auf In endet, und No- mina in Adverbe verwandelt, kommt in Ehstnischen nur noch verstümmelt vor" (Ahrens 1853:111- 112) Esimesena käsitleb eesti instruktiivi omaette käändena M. Veske teoses "Untersuchungen zur ve rgleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" (Veske 1873) Nii siin kui ka 1879. a. ilmunud teoses "Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse wiis" esitab Veske instruktii
vi k ä äne tetabelis viimase käändena. Kuid umbes samal ajal ilmunud teostes käsitlesid F.J. Wie- demann ja K. A. Hermann instruktiivivorme endiselt adverbide all (Wiedemann 1875, Hermann 1884) Käesoleva sajandi esimese poole kirjakeele gr am matikais vaadeldakse instruktiivi kord adverbide all (nt. Jõgever 1919), kord käänete all viimase käändena ja seletava l i s a m ä r k u se ga (nt. Loorits 1923, Muuk Mihkla 1936). Tuliseks instruktiivi propageerijaks oli J. Aavik, kes andis 1920. a. välja koguni eraldi brošüüri "Elustet instruktiiv", kus ta käsitleb ka instruktiivi vormilise moodu sta m ise reegleid ning pakub, peamiselt soome keelele toetudes, omalt poolt välja uustuletisi mida elav kõnekeel enam ei kasutanud. O o t uspäraselt vaatleb ta ka 1936. a. ilmunud "Eesti õigek eel s use õpikus ja grammatikas" instruktiivi käändena. A r u t l u sed instruktiivi ümber jätkuvad hiljemgi, ent nüüd peetakse teda juba kõikjal ü k smeelselt a d verbiks (nt. Kindlam 1959, Alvre 1964b, Villup 1969:21) Segadust tekitab veel ainult atribuu- diga tari ndit e k o k k u - l a h k u k i r jut a mis e probleem, mida arutati viimati 1980. a. veebruaris va-
bariikliku õ i g e k e els u sk om i s j o ni istungil Lühemates k äsitlustes pöö ra t ak s e t ä h e l ep a nu ka sisu listele probl eem idele (Rätsep 1977b, Hint 1978, 1979).
Soome k irj akeele g r a m m a t ika i s k ä s i t let a kse instruktiivi üksmeel s e l t käändena. Soome m u r dekeeles on instruktiivi kasutus elavam kui eesti keeles ning käesoleva sajandi algul on i n s t ruktiiv i d a m u r d e i 1e toetudes ka k irjakeeles ku n stl i kul t uuesti p r o d u kt i iv s e k s m u u d e t u d (Haku
linen 1979:1 06 ) Teiste lääneme re so om e keelte aj a 1o o l i s - v õ r d 1eva kall a ku g a uur i m us t es v aa d e l dakse instruktiivi tunnust koos muude k ä ä n d e l õ p p u d e g a , talle erilist t ä h e l e p an u pööramata.
Läänemer esoom e instruktiivi tunnuse *n päritolu ning instruktiivi vormides sisalduva *j suhet p a rad i gm a a t i l i s e m it mu se tunnuse g a *j on käs i tle t ud m i tmetes artiklites, mill el e vi id a takse m o r fo l oog ia peatükis. Vormil ise s t küljest tekib instruktiivi kui k ä ändevormi k ä s i t le m i
sel kaks probleemi: a) instruktiivi k e e l e a j a l o o l i n e tunnus *« langeb kokku genitiivi t u n n us e ga, b) vormilt m i tmu sl i k u d i ns tr uk t i i v t a r i n d i d ei pruugi v älj endada sisulist mitmuslikkust.
Et kahe käändevormi eristamisel on pr ima a rse k s k r i t e e r ium i ks just m o r f o l o o g i l i n e opositsioon, peaks ainsuse vormide põhjal instruktiivi ja genitiivi üheks ning samaks käändeks pidama. Mit
muse vormides on m or fo l o o g i l i n e o p o s its i oon olemas, k uivõrd instruktiiv kasutab arvu tunnust
*i ge n itiiv aga tunnust *£ või kahe tunnuse kombin a tsi o oni ^
Instruktiivi s ü n t a k t i 1 istest er ij oo n t e s t ning s e m ant i lis t es t f u n k t s i o o n i d e s t läänemeresoo
me keeltes pole ühtegi üldi st av at käsit lu st ilmunud. Esile on tõste t ud ainult kolme aspekti:
a) instruktiivi tunnus liitub piiratud arvule substantii v ide l e, b) instruk ti i vn e substantiiv võib lauses esineda koos ühilduva täiendiga, c) sageli on täiendi-ks ühildumatu, kohakäände lõ
puga atribuut (Penttilä 1957:195, Kan ga sm aa -M in n 1970:25, Rätsep 1977b, Hint 1978, 1979, Mo- reau 1980:22). A. Penttilä on esitanud ka suhtelis e lt põhjaliku loetelu instruktiivi f unktsi
oonidest soome (kirja)keeles (op. eit. 439-445).
Käesoleva töö e esmärgiks on fik s eerida kogutud n ä itematerjali põhjal instruktiivi võima
likud sem a ntilised funkt si oo ni d l äänemeresoome keeltes ja ük s i k f u n k t s i o o n i d e m o r f o s ü n t a k ti1i- sed r ea l i s e e r u m i s m a l1 id ning selgitada instruktiivi positsiooni lä ä n e me r es o o m e keelte k ä ä ne t e
süsteemi ajaloolises arengus. Töös vaadeldav ainestik esindab keele kahte arengujärku: a) re
givär si lis t e r ahvalaulude keel (eesti vadja, karjala ja Lääne-Ingeri r a hv a l a u l u d e andmeil) ning b) hilisem murdekeel, mida eelmisele vastandades ni met a tak s e t i n g li k u l t t ä n ap ä ev a m u r d e keeleks, ehkki osa kasutatud näitematerjal ist on regist r ee rit ud eelm is e sajandi teisel poolel.
1P. Ariste ongi instruktiivina käsitlenud ainult mit m us l i k k e vorme ning lugenud kõik ain
suslikud *n -adve rbi d genitiiviks (Ariste 1952:105-106). Instruktiivi ja genitiivi m i t m us e vor
mide m o r f o l oog ili ne lahknemine on toimunud nende erineva t e fu n kt s i o o n i d e alusel (vt. 1.2.1) Funktsiooni ja vormi ühtsuse põhimõttest lähtudes (vrd. tsitaati R. Jak o b s on i lt lk. 6) on õ i gem ka a ins uslik ke* n- vo rm e instruktiiviks lugeda, kui neid kas u t a ta k se instruktiivi f u n k t s i oonis, ehkki nad vormilt ainsuse g enitiiviga kokku langevad. Liiatigi võivad (eriti r a h v a l a u lu keeles) ühe ja sama sõna *j-lised ning ilma *J-ta instru kt iiv iv or m id tä h en d u s e l t täiesti kattuda ning koguni ühes ja samas kontekstis suvaliselt läbisegi esineda.
K ir ja k e e l t e instrukti iv ik as ut us t ei analüüsita. Töö lõpus k äsi tletakse eraldi alaja o ti s e s ai nult instruktiivi positsiooni tänapäeva eesti kirjakeeles. Et ob jektiivsetel põhjustel on e e s ti mur d e id puudutav materjal kõige põhjalikum, esitatakse see kõikjal esimesena; järgnevad liivi vadja, soome, isuri (mille juures vaa deldakse ka Lääne-Ingeri rahva l au l ud e näiteid, ehkki pole välistatud, et osa neist X u u lu b soome keele ingeri murdesse), karjala (siin all ka lüüdi) ja vepsa keel.
Analüüsi aluseks olevad keelenäited pärinevad väga erinevatest allikatest. K ä s i k i r j a l i s
test m at er j a l i d e s t on uurimuse aluseks olnud J. Peegli kandidaadiväitekiri "Eesti vanade r a h valaulude keele morfoloogia" (Peegel 1954:269-281) kus instruktiivina on käsitletud küll a i nult *j-lisi vorme, ning kaks instruktiivi funktsioo n ide alast Helsingi Ülikooli üliõpilaste laudaaturtööd: A. Kivi "Instruktiivin m e r k in tö t e htä v ät V. Porkan kokoamissa Län s i- I n k er in r u noissa" ja E. Nylander "Instruktiivin ja komitatiivin m erk i ntötehtävät Vienan läänin v a n ho i s sa runoissa" Muus osas pärineb kasutatud näitematerjal trükitud te ks t ik o g u de s t ja s õ n a r a a m a tutest ning Eesti NSV TA KKI-s ja Helsingi Ülikoolis leiduvatest k ar t o t eekidest (EK, VK, SK, H S K , IK) Viiteta Lõuna-Karj a i a ja Lõuna-Vepsa näited on kirja pandud ekspe di t s i oo n id e l 1976.
a. ja 1977- a. Boksitogorski rajooni kar j alastelt ja 1981. a. vepslastelt. Töös on säilitatud viidatud allikmat erj a l i d e transkriptsioon. Üldistavas kontekstis on kasutatud eesti ja soome keele puhul k irjakeele t r anskriptsiooni, isuri keele osas soome kirjakeele t ranskriptsiooni, karjala ja vepsa keele osas vastavate sõnaraamatute märksõnakuju (K K S , SVK) vadja keele osas KKI soome-ugri keelte sektoris valmiva vadja sõnaraamatu märksõnavormi liivi keele puhul t o e tut a kse liivi vanasõnade (LVS) registri koostamise põhimõtetele. Kõiki lä änemeresoome k e e
li puudutavas üldises kontekstis on tärniga (*) m ärgitult kasutatud ül d lä ä nemeresoomelisi r e ko nstruktsioone.
1 Ü L E V A A D E I N S T R U K T I I V I M O R F O L O O G I A G A S E O T U D P R O B L E M A A T I K A S T
1 1 TÜVI
A s t m e v a h e l d us k e e lt e s on instruktiivi t un n u s e "« (vt. 1.2) või -in (vt. 1.3) liitumisel vo- k a a l t ü v el i s t e k a h es i l b i l i s t e a s t m e v a h e ld u s li k e sõnade tüvi h ä ä l i k u s e a d u s l i k u l t nõrgas astmes:
j a lan < *jalka * n, j a l o i n < *jal ka * In. A s t m e v a h e ld u s l i ke ko n so n a n t t ü v e l i s t e sõnade tüvi on hääl ikuseadusl iku.lt t ug ev as astmes: hampa[h) an, hampa{h)in.
Gr a m m a t i l i s e k at eg oo ri a r e ali s e e r u v u s k o n k r e e t s e s t sõnast sõltub e eskätt sõna leksikaal
sest tähend usest , st. sellest, kas sõna on m õ e lda v s ü n tak t ili s es ja seman t i l is e s funktsioonis, mida antud k ateg oor ia väljendab. Kuid on juhitu d t ähe l e p a n u sellelegi et teatud rolli võib realiseeruvustõenäosuses mängida ka sõna f on o l o o g i l i s e ehit u se sob i v u s / s o b i m a t u s vastava kate
gooria m o rf o l oo g i l i s e vormiga (vrd. Penttilä 1957:195). Instruktiivi m o r f o l o o gi l i n e vorm võib kõige suuremaks t a ki s t u s e k s osutuda eesti keele murretes, kus puudub p a r a d i g m a a t i1ine i -mit
mus: kuivõrd tunnus on eesti keeles kadunud (vt. 1.2.2), peaks neis mu r r e te s * j- 1 ine inst
ruktiiv vä l jenduma süsteemi väi ise (või vä hemalt puud ul ik u lt süsteemse) tü v e v ar i an d i n a, ilma ühegi mar k an t s e m a 1 i s a t u n n u s e ta . Eriti segavaks osutub n i isugune ti n gi m us nõrge n e v a tüvega laad iv ah e ldu slike s sõnades, kus *y-lise instruktiivi hää l iku l ine seos p a r a d i g m a a t i1iste vor
midega liialt nõrgaks võib muutuda. Ka liivi keeles ei esine x -m i t m us läbi kogu paradigma, kuid seal puudub astmeva h eld us ning tunnus -n on säilinud (vt. 1.2.2). Teistes lä ä n e m e r e s o o me keeltes on -t-mitmus paradigmaatiline.
A st m evahelduseta, tugevneva tüvega laadivah eld u sli k es ning gem i n a at k lu s i i 1 i a s t m e v a he l dusega või hilise vä lt ev aheldusega sõnades on eesti keeles proble e m ik s ainult mi t m u s e tüve vokaal (vt. 1.3.2). nõrgeneva tüvega laadivahe ldu s lik e s sõnades aga kogu n õr ga a s t m e l i n e t ü vekuju. Vaadelgem */- l is te instruktii v ivo r mid e esi nda tu s t eesti m u r r e te s ü k sikute laadivahel d us t üüpide kaupa.
1) (C)VCV : (C)VV- N õ rg a a s t m e 1i sed vormid: Se p o e (nom. poZQ ). 4ao (nom. 4 a d a ), Wiede- mann ao (nom. a e g ); mujal t ug ev aa st me li se d analoogiavormid: (vana) igl, [ükii) l a g a 2) (C)VVC:
( C )VV või (C)VVC : (C)VVV. Registreeritud ainult a - mit m uslikke vorme: Khk kiuua (nom. k iu d ), Hls rl Kiia (nom. Kiid ). 3) (CjVC^Cg : (C)VC^V- Nõ r gaa s tme l ise d vormid: Se v ihu (nom. v i h k ) Se Pst l&hi (nom. Izhi ) üldlevinud jalu; t ug ev a ast m eli s ed a n a l o o gi a vo r m i d Trv [üt6i) vihku,
Vai lpalia) iaLGo. 4) C V V C ^ : CVVt^V või C V C ^ C j : C V C ^ V . Registr e er i t u d ainult a-mit- mus l i k k e vorme: Rei t uXta (nom. tui&k) laiema levikuga viixa (nom. m ü k q ) 5) C 1 : C£. Nõr- gaa s t m e l i s e d vormid: Kod Nõo Ran Har San Vas Se [iitii) jäli JMd Muh [iikii) jäl i , Wiedemann (üfea-t) j&Ki (nom. jäng ), Kuu rl. kilvu (nom. *kilpa ), üldlevinud tili, kal i ; t u g e v a a s t mel ised vormid: Khk Emm Kos Liig Plt [ükii) jälGi Kam [ät6i) jätiGi 6) ( ^ 2 : C 1C 1 Soodne tüüp n õrga a s t m e l i s e *j-ilise tüvevariandi jaoks: Lai (kahe)Gon.fie „ Muh [päi)Gonne 'päev-päe- valt' Plv Ipäiv) konni rl kõnnu (nom. k o n d ) , tuKKifpom. taud ), ka n na (nom. ,kand ), üld-
. O \ ^ ^ V.
levinud nnu; Kodaveres ja saarte murdes a-mitmuslikud vormid: pella, pinna, killa.
7) T u g e v a a stm elise -c-mitmusega l aa di va helduslik tüüp on üldlevinud nt. küüti, neiti, täiti.
Nagu näeme, ei ole astmevaheldus takistu seks instruktiivi moodustamisel murretes, kus
^-m itmus on paradigma a t i l i n e (eriti selgelt Setu murrakus). Teised murded kasutavad k e e r u k a matel laadivaheldusjuhtudel h ä ä l i kus e adu sl ik ke *y - 1 isi instruktiivivorme ainult sõnadest, m i l le -i-mitmuse tüve baasil on keeles muidki tuletisi või teisi käändeid kasutavaid p ü siühendeid (vrd. jalu/tama, jäli/tama, t e l i / li, kälilli) Muudest sõnadest ka s utatakse hää li k us e a d us l i- ku vormi asemel kas a- mitmuslikku vormi (vt. 1.3.2) või a s tmeüldistusega t u g e v a a s t m el i st ana- loogiavormi. Pole tõenäoline, et niisuguste tugeva a stm e lis t e vormide taga võiks peituda t u g e vaastme l i ne -t-mitmus. Vrd. nt. tarindi ükti jäli tugeva- ja n õ rgaastmelist levikut. T u g e v a astmeline -t-mitmus on aga muudes käänetes peale genitiivi kasutusel Tartu, Võru, Mulgi ja idamurdes (Saareste 1955:96. kaart), kuid teda esineb paiguti ka Loode-Eestis ja r a nn i k u m u r des (Alvre 1967:24-25). Seega ei lange t ug ev aa s t mel i se instruktiivi levik kokku t u g e v a a s t m e lise -t-mitmuse levikuga. Liiati.gi esinevad tugevaastmel ised vormid m õ n ikord nõrgaas t m e li s eg a
1/ ' v ühes tarindis koos; nt. ütti vihku.
Tugevaastmelisi vorme leidub peale mainitud laadivahelduslike sõnade muudeski tüüpides.
J. Peegel on ra hvalauludest re gi st reerinud SJn täiti m o e k u Han veiititi mõeku Vig i h u tud moeka, Kaa pooli mõeku, nähes n iisugustes vormides instruktiivi asendumist partitiivi või illatiiviga (Peegel 1954:276).
Ka tänapäeva mu r dekeeles esineb sp oraadiliselt analoogiavorme v ä l t e v a h el d u sli k e st sõna- dest, mille fonoloo gi li ne struktuur mingil moel ei nõua tugeva astme kasutamist: pi kk i ^ X
pi k ku [-J pikki ~ pikku), po i k i ( * poiGi) ; keli (~ kili) ti i mi (~ 6ilmi)
Tugevat astet esineb ka soome ka g umurdeis rannikualadel vadja keeles ning isuri keele Alam-Luuga murdes hilistes vormides, mis lähtuvad mitmuse genitiivist (Leppik 1975:158, 162, Laanest 1986:107) - nt. sm Yläm [palja4) jalk o in M u01 [paljai) jalkoi-,v<lj Ko [pal'£ä) jajikõ is Alam -Luuga [kaktin) keitoin.
Väga harva esinevate p o s s e s si iv su fi ks ig a instruktiiv i vor m ide tüvi on astmevahelduslikel sõnadel o otu spära sel t tugevas astmes: sm En väiky omin väkini, omin l u p i nt a (Penttilä 1957:
195). Karjala keeles esineb p o s ses s iiv s ufi k siga instruktiivi positsioonis selle asemel enamas
ti vormilt komit ati iv ne substantiiv, ehkki adj e kti i vat r ibu u t jääb vormilt i n s t r u k t i i v s ek s : omin A u l i n jaUtoiiet, min tu li n omin lupinen, hiä elää omi n v a ioinee (Genetz 1880:192). V i i
dates sellele, et ka "tõelise" komit atiiv i puhul on mõnikord "Kalevalas" ja sageli soome k i r jakeeleski at ribuut vor mi lt in struktiivis, kui ta n e-tunnusega kolme- või e n a m as i lb i l i s e k s muutuks, leiab A. Genetz siit lisatuge kahe kään de ühisele päritolule, pidades l ä htesufiksiks
komitatiivi ne-d nagu mi tm ed teisedki (vt. 1.2.1). R ahv alaulu keeles võib karjalaski kohata p o ss e s s i i v s u f i k s i g a s u bstantiivi instruktiive: En 6a.no {omin 6 an04.nl \, 6an o n \ J l m akt tn 6a-
nollia | (SKVR II 7 6 9 : 4 0 - 4 n .
Sõnatüvede käsitlemisel tuleb peatuda ka t ü v e k on so n a n t i d e g e m i n a t s i o o n i 1. Nn. üldgemi- - natsioon, mis esineb juhtudel kus l üh ikesele rõhul is el e järgneb rõhutu silp, milles esineb klusiili n õ r gaas t me l i s e vaste või h kao tagaj ä rje l te kki n ud pikk vokaal või diftong, on oma- - ne isuri ja vadja keelele, lõuna-Eesti ning o sadele soome murretele. K a h e s i lb i li s t e sõnade i nst r uktiivivorme seesugune gemin a tsi o on ei haara, kuid paiguti on ge m in a t s i o o n laienenud ka m uudele pika vokaali või diftongi juhtudele, kohati esineb instruktiivis aga sporaadiliselt analoogilist geminatsiooni, mis teenib t õ e nä o lis e lt samasugust selgema m a r k e e r i t u s e funktsi
ooni nagu ülalvaadeldud sp or aa diliselt esinev tugev aste. Liivi keebe t ü v ek o n s o n a n t i d e gemi
natsioon on erinevat päritolu kui kõnea l une üldge min a tsi o on (Kettunen 1 9 3 8: X X X I ) ning pole instruktiivi seisukohalt oluline.
Eesti keeles esineb gemin at si oo n peamiselt Lõuna-Eesti murdeis. Lõuna-Eesti häälikusea- duslikult gemineerunud tüve ko ns on an t on kadunud h ees III vältes, muu de k onsonantide kao korral II vältes (Kettunen 1962:193). Ka kah e sil b ili s te sõnade i n s t r u kt i i v iv o rm i d e s esineb Lõuna-Eestis geminatsiooni ehkki siin selleks h ä ä l ik u sea d usl i kk e eeldusi pole. Enamasti on instrukti ivi vormide a naloogiline geminaat II vältes: Vas hüvvi, Rõu 6gnnu, Har
Võn vannu -cfefe-t. Ent võib kohata ka k o l ma nd av ält e lis t a nal o ogilist geminaati: Nõo vannu lk- kl, Hls iuvvz.
Kuna Idavadjas ja Matis alluvad reeg li pä ras e le g e m i na t sio o n il e kõik sõnad, milles rõhu
lise silbi järel esineb h i 1 istekkeline diftong või pikk vokaal ku sjuures t ek kinud geminaat on lühike (Kettunen 19 3 0 b :119-121) siis on nendel aladel i n s t r u k t i i v i sk i , nii ainsuslikes kui mitmuslikes vormides nõrgaas tm el in e geminaat ootuspärane, kuivõrd n-i kadu on andnud pi
ka vokaali (vt. 1.2.2) nt. M (vlzi) pütha, kahhz, tZäzzi, kgvvl, üvvl, I vähhl, kahhZ. Läänevad- jas e s i n e b-gem ina tsi o o n ainult k ontraktsiooni teel tekkinud pika vokaali või diftongi ees.
Geminaat on tugevas astmes (ibid.): vaKKajL.
Soome murdeis esineb ü l dge m ina t sio o n väga laialdasel alal (Rapola 1966:24-30, Kettunen 1940: 2. kaart). Kuid osades murretes on gem i nat s ioo n laienenud a lg s et e l e diftongidele, haa
rates ka kahe silbi li s t e sõnade -õ-mitmuse vormid (ja imperfekti vormid) Niisiis jagunevad ge- m i n a ts io o n ia 1used murded kaheks: 1) Häme, Kesk- ja P õ h j a-P o hja n m aa ning Kainuu murded, kus gemina tsi oon esineb kõikide difto n gid e ees, 2) A l a - S a t a k u n n a , Peräpo h j o la ning Savo murded, kus g eminatsioon esineb ainult k o ntraktsiooni teel te k kinud d i f to n gi de ees. Teine grupp ja
guneb omakorda veel kaheks, sõltuvalt diftongi kvantiteedist: a) Savo murded, kus algsed ning kontraktsiooni teel tekkinud difton gi d k van t ite e dil t erinevad, ning b) A la - S a ta k un n a ja
Peräpoh j ala murded, kus di ft ongide kvant it ee di s er inevust ei ole (Paunonen 1973). Esimesest gru pis t võib instrukt i i v i v o r m ide seast leida järgmisi näiteid: Sääk Tyrvää Ruov jalloin, Kiim v a K K o l m teise grupi kontraktsiooni teel tekkinud diftongi ees esineva geminaadi kohta:
Antr P-a r i , Kurk kaKKZin. Kuid instrukti ivi vormides võib Savo ja Peräpohjala murrete alal kohata geminatsiooni s poraadiliselt ka algsete d ift ongide või hi 1 istekkeliste pikkade vokaalide ees: Ilo Sui Salm jalloin, Pors kovviint ehtfki üldi-semad on siiski gemioge r um at a võrmid: Antr Muol jalol, Rautu j a l o i n ; vormides, Jsur diftongi järel k o mp o ne n t on kadunud, geminatsiooni ei esine: Kauk Pari Sor jalo, Sul jalon.
Isuri keeles puudutab g eminatsioon peamiselt Alam-Luuga murret, kus intervokaalne k on kadunud (vama-Ln, v e n m l n ) ja mitmuse tüvi m ood u sta t aks e mitmuse genitiivi analoogial kus
T . " # w
geminatsiooni võib kohata ka 2 - s i l b i 1 istes sõnades {kä&6ln < kätittn ).
1.2. FORMANT n
1.2.1 FORMANDI n PÄRITOLU
Instruktiivi tunnuseks on V arasemast ar e ngujärgust võeti läänemeresoome algkeelde üle peale instruktiivi veel teisigi käändeid, mille tunnuseks on -n või mille tunnuses s i s a l
dub n: na-/nä -lokatiiv. n-genitiiv. jne.k -komitatiiv Hääl ikumuutuse n > n tagajärjel sai ka varasem n-latiiv läänemeresoome keeltes tunnuse -n. A s tme v ahelduskeeled näitavad-, et h i l jemalt ast mevahelduse t e kkimise ajal pidi instruktiivi tunnus olema ilma vokaalita, kuid instruktiivi n-i on seostatud kõigi nimetatud sufiksitega.
Lokatiivi -na/-nä on ü l d s oo me u g r i 1 ine sufiks, mille p õ hifunktsiooniks on koha väljenda- mine. On oletatud seost ka indoeuroopa lokatiivse sufiksiga -n ~ -en (Cop 1975:55-57) Inst
ruktiivi tunnust on peamiselt funktsi on aa ls e läheduse alusel lokatiiviga sidunud juba M. V es ke (Veske 1873). Põhjalikumalt on lokatiivi ja instruktiivi suhet käsitlenud L. Kettunen (Kettunen 1924, 1950) Ka Kettunen tugineb oma väites ennekõike instruktiivi ja lokatiivi fu n k t s ion a alse le lähedusele ning mõn in ga te le p a r alleelsetele esinem i s v õi m al u s te le tänapäeva läänemeresoome keeltes. Kahe käände m o r fol o ogi l ise lahknemise põhjuseks toob Kettunen selle, et instruktiiv olevat esinenud enamasti lausefoneetili selt rõhutus asendis ja juba lä ä n e m e r e soome algkeeles sageli pigem partiklina kui täisvä ä rtu s lik u lauseliikmena, mistõttu alguses kadus vokaal niisugustes partik lis a rna s tes vormides, hiljem aga üldistus vokaali kadu sealt kõikidele instruktiivi j uhtudele (Kettunen 1924:92-93). Vastu vaieldes P. Ravilale, kes inst
ruktiivi ja komitatiivi lo ka ti iv-essiivist h ä ä l i kus e adu s lik e le arengutele tuginedes rangelt lahus hoiab (vt. allpool) väidab Kettunen, et rangete h ääl i kuseaduste kõrval tuleb a r v e s t a da k õ i kvõ i mali ke faktoritega, mis keele arengut mõjutada võivad: ps ü hh o loogiliste f a k t o r i t e ga, r õ h u s u h e t e g a , sellega, missugust katego or ia t antud vorm lauses esindab jne. (Kettunen
käände te k k i m i n e 1950:29). Jääb siiski küsitavaks, kas on usutav uue, vormili se lt iseseisva
juhuslike p ar tiklite analoogial kui sel uuel käändel ei ole kanda 1ä h te k ää n d e st 9 lahknevat funktsiooni sest just f u n k t s i o o n i d e osalisel kattumisel instruktiivi ja l o k a t n vi ühe n damine tuginebki Instruktiivi ja lokatiivi k e ele a j a l o o l i s e l t ühise al g upära võima tust on p õ h jal ikuma lt t õ e s t an u d E. Itkonen (Itkonen 1957 19 6 6 b :72-74). Ehkki viimasel ajal pooldab enamik teadlasi instruktiivi n-i ü he ndam i st genitiivi formandiga, ei ole lokatiivse päritolu t e o o ri ast lõplikult loobutud. Vt. nt. Zaitseva 1981:87 kus autor D. Bubrihile toe
tudes esitab selle ainsa seletusena. Kuna vepsa keeles a st m eva h el d u s puudub ja vokaali kao tagajärjel i nstruktiiv ja lokatiiv ka hää 1 ikuseadus 1 ikult vormil i s el t täiesti ühte langevad, ei sisalda niis ugu ne selgitus vepsa keele sei s uko h alt vaadetes tõesti m ingeid vastuolusid.
On oleta tud k om itatiivi tun n use * - j m k soome-ugri algupära ning seostatud seda ka in- doeur oopa p r o n o m i n a a l s e t e s tüvedes e sineva n+V - i n str u men ta al i ga (Cop 1975:58-61) V Ka lää
n eme r e s o o m e instruktiivi ü h e nda m ine k om it a t i i v i g a t ugineb peamiselt nende funktsionaalsel lähedusel Li satuge n i i s u g u s e l e o l e t u s ele annab mõlema s sufiksis sisalduv element *j mis kummaski käändes sisulist arvu ei väljenda (vt. 1.3.3). Instruktiivi ja komitatiivi on üheks ja samaks käändeks pidanud juba E. Lönnrot ja J. Krohn, neile toetudes ka E. Setälä
(Setälä 1899:380) Komitatiivi ja instruktiivi aja loo l ist identsust pooldab ka B. Collinder (Collinder 1965a:54). P õ h i m õ t t e l i s e l t seostab instruktiivi ja k omitatiivi omavahel ka L. Ket
tunen, kuid er ine val t eelmai n itu i st, kes peavad lähtesufiksiks komitatiivi tunnust U)ne(fe) mill e st sõnalõpul is e muu tu se e > l tagajärjel arenes -nl, kust seejärel l kadus, peab Ket
tunen mõlema 1ä h t e s u f iksiks lokatiivi n a / n ä - d, m illest t uletab nii genitiivi (algselt daa- ti v -genitiiv) instruktiivi po ss es si i v s u f i k s i g a komitatiivi kui ka nl -terminatiivi (Kettu
nen 1950). Viimasel ajal on lokatiivi komitatiivi ja instruktiivi ühist algupära püüdnud tõestada veel J.-L. Moreau, tuginedes peamiselt lapi a n dmetele (Moreau 1980) Komitatiivi ja lokatiivi ühise algupära teoorial on rohkesti pooldajaid (Maitinskaja 1979:124, Korho
nen 1981:225, Hakulinen 1979:107)
Instruktiivi päritolu osas pooldatakse lä ä nemeresoome k e e l e t ea d us e s tänapäeval e n amas
ti P Ravila seisukohta, kes seostab i n s t r u k t i i v i n - i g e n i t i i v i « -iga (Ravila 1941). Kui ee l
mised hüpoteesid tuginesid peamiselt instruktiivi (osalisel) funkt s i o na a ls e l kattumisel lo
katiivi või komitatiiviga, siis instruktiivi ja genitiivi ühise algup ä ra teoor i a põhineb nende kahe käände formantide m o rfoloogilisel samasusel A insuse vormides langevad mõlemad käänded täiesti ühte. Mitmuses on genitiivis arvutunnu s eks t ( v õ i * i+t ) i n s truktiivis aga alati ainult i Seega avaldub nende kahe käände m o r f o l o o g i l i n e o p o s it s i o o n mitte käände- formandis endas vaid kasutatavas a rv u t u n n u s e s . 1 p. Ravila juhib tä h el e p a n u sellele, et p e a le läänemeresoome keelte kannab paljudes teisteski keeltes instruktiivi ja genitiivi funkt-
Ehkki nagu nähtub allpool (1.3.3), ei ole instruktiivi osas a r vu t un n u s es t rääkimine sisuliselt õigustatud. Seetõttu võiks genitiivi ja instruktiivi mo r f o l o o g i l i s t o positsiooni läänemeresoome keelte raames näha siiski käändetu n nus e s endas: geni t ii v i s -n instruktiivis -In (või "«)
sioone m o r fo l o o g i l i s e l t iden t ne sufiks, lokatiiv ja instruktiiv erinevad t e i n e t e is e st h ä ä li k u liselt aga kõikides uurali keeltes. P- ftavLla järeldab siit, et algselt polnud genitiivi ja instruktiivi vahel vahet: n m o r f o l o ogi l ise tunnu sen a märkis lihtsalt määra tu s t (vastandudes m a r k ee ri mat a vormile). Lahknemine toimus süntakt i lis e st funkts.ioonist lähtudes: genitiivi k a sutati adnomi.naalselt, instruktiivi adverbaalselt.
K. Wiklund on soome, lapi, mordva ja samojeedi keelte*alusel oletanud, et uurali a l g k e e les esines kõigis ainsuse paradigma obl i ikv a k ä ä n d e i s tunnus -n, mis koos p o s s e ss i i v s uf i k s i t e ga esines ka kõigis mitmuse käändeis. Sisuliselt tä h endab seegi, et n - i abil vastan d us i d a i n suse nomi nati ivi le kõik muud käänded (refereeritud Colli nde r 1965 :131 järgi).
Genitiivi tunnusena esineb -n peale lä änemeresoome keelte veel mordva keeles (hilisareng n > n'), mari keeles ja samojeedi keeltes ( n või t < n) Permi ja ugri keeltes n - g e n i tiiv puudub. Seepärast peab P- Ravila 1ä ä n e m e r e s oom e -mo r d va ja samojeedi genitiive paralleel- seiks arenguiks, mille ühiseks lähteks on posse ssi iv n e adj e ktiivsufiks (Ravila 1941:77). Geni- t i i v i n - i uurali või soome-ugri algupära eitab ka Gy- Farkäs, kuid erinevalt P- Ravilast peab ta genitiivi (ja instruktiivi) formandi lähteks n-tüvelist dem o n st r at i i v p r o n o o m e n i t (Farkäs 1956:11-12) Ent on peetud võimalikuks ka genitiivi arenemist käändeks juba uurali algkeeles.
Sellisel juhul oleks ta permi ja ugri keeltes hiljem kadunud (Itkonen 1966a:263). V Tauli oletab uurali ja altai n-genitiivi ühist algupära (Tauli 1952:40). On pü ü t u d t õ e stada ka uura- 1 i-altai-indoeuroopa n-genitiivi ühist algupära (Eop 1975:53-55).
Näiteid instruktiivi f u nktsioone kandva n-i kohta võib aga leida kõigist soome-u.gri k e e l test, v.a. handi keel (H. Rätsep 1979:81; aga vrd. nt. hnd leiman 'kolmekesi' - Osnovõ 1974:
249). Suhteliselt palju esineb niisuguseid n-ilisi adverbe volga keeltes. Toetudes sellele, et erinevalt ge nitiivist võib n-instruktiivi kohata ka permi keeltes, peab B. A. Serebrenni- kov n-i e sialgseks f u n ktsiooniks just i nstruktiivsuse väljendamist, mille baasil hiljem t e k kis mordva ja mari (ning võib-olla ka läänemeresoome) genitiiv (Serebrennikov 1967:15-17) M a ri keeles on -n kõige p ro duktiivsem adverbi s u f i k s . Tähendus on tal enamasti just instruktiiv- ne. I. S. Galkin on veendunud, et vähemalt algmari keeles (aga võib-olla varemgi) oli sufiks
~n iseseisva i nst ruktiivkäände tunnus, millel oli ka komitatiivne tähendus (Galkin 1964:25- 28). Näib, et läänemeresoome instruk tii v itu n nus e ja volga keelte i nstruktiivsete ad verbide n ~ tunnuse kokku kuulu vus e s ei ole kahtlust (Bereczki 1978:87).
Seevastu kaugemates sugulaskeeltes samas f u nkt sioonis esineva n-sufiksi (nt. u fee-t-ten 'kahekesi' ja azepen 'ilusti') genee til i ses ühtsuses läänemeresoome instruktiiviga k a h e l d a k se (Hakulinen 1979:106-107) Permi keelte n - s u f i k s i 1ised adverbid ühendatakse t a v aliselt ins trumentaalse käände sufiksiga, mis on tagasi viidav lokatiivi na-/nä -le (Grammatika sov- remennogo udmurt skogo jazõka 1962:308, Sovremennõi komi jazõk 1955:255, Osnovõ 1974:248). Ka ugri keelte vastavad n-l õp ul is ed vormid seostatakse lokatiivi na-/nä -ga (Osnovõ 1974:248- 249), ehkki lokatiivi vokaal obi-ugri keeltes h ä ä lik u sea d usl i kul t säilinud peaks olema. M õ
ningaid n-adverbe seo statakse n- la ti i v i g a (Osnovõ 1974:258). Ometi on v o l g a .ke elte n -sufiksi- ga instruktiivsete adverbide käsitlemisel j uhitud t ä h e l ep a nu sellele, et permi ja ugri keeltes esineb n täpselt samas funkt s i o oni s (Galkin 1964:26, S e r ebr e nni k o v 1967:15)
Instruktiivset, in st ru mentaalset või laiemalt m o d a a l s e t t ä he n d u st võib n (keeliti n > t, 71 q ) kanda ka samojeedi keeltes. Siingi langeb see v o r mi l ise l t kokku n-g en i t i i vi ga . Seetõttu oletatakse ka algsamojeedi keeles g e ni t i i v s e - m o d a a l s e sufiksi n o lemasolu, mis h a r g n es ühelt poolt genitiivi sufiksiks, teiselt poolt küllaltki e r i n eva t e f u n k t s i o o n i d e g a m o d a a l s e k s sufik
siks väljendades eeskätt just instruktiivsust, i n s t ru me n ta al s us t ja t e m p o r a a l su s t. Peetakse tõenäoliseks selle sufiksi g eneetilist sugulust soome-ugri vastava n - s uf i k s ig a ning mõlema ühist algupära uurali algkeeles, kuid ot ses e lt instruk tii v se või in st rum e n t a a l s e «-käände ek sisteerimist uurali algkeeles s i iski ei eeldata (Künnap 1971:153-154).
Mitmed uurijad on juhtinud täh e lepanu sellele, et ka altai k eeltes e s in e b n-sufiksiga instrumentaalseid adverbe. Järgnevalt e sit a tag u kitsamate f u n kt s i o o n i g r u p p i d e kaupa ülevaade mõningatest võimalikest par al le el id es t lääneme reso o me instruktiivi ja k a u g em a te k e elte n-ad- verbide v a h e l . 1
L ä ä n e m e r e s o o m e : e kuue m ehe 'mehed k u u e k e s i '; vdj k e j me ' k o l m e k e s i 1 ; sm kah
den käkiin 'kahekesi'; is k olmem meh e n 'mehed kolmekesi'; krj t u l i m m a n et l än 'tulime nel
jakesi; v o l g a : mr k o kt fs n 'kahekesi' ku m3t / »n 'kolmekesi m l h t f o n 'neljakesi iy- ku/h ' pa l j u k e s i '; p e r m i : ud üo m/eH '(kahekesi) koos' or/eH 'üksinda'; km kyk/Õn mu- n&ny 'kahekesi lähevad' m o d Õ d cim k u ji m/ Sn 'läksime kolmekesi' Hejib/õH 'neljakesi' vitfon munitny 'viiekesi läksid' o t k/Öh 'üksi'; u g r i : hnd tf>lm/9n 'kolmekesi'; mns kit/an 'kahekesi' haim/an 'kolmekesi' ni l/an 'neljakesi ; u k e t t / e n ■k a h e k e s i 'th a f m / a n 'kolme
kesi negy/en 'neljakesi'; s a m o j e e d i : kitis k umä f n ** k üm e / n 'kui pai j u ? '; a l t a i : tr HKKe/H 'kahekesi ByHH / a H 'kümnekesi'
L ä ä n e m e r e s o o m e : e k o l m i ' k o l m e k a u p a i i k & i i v i ' i v a h a a v a 1 1 ; l v v i z i n 1 v i i e - k a u p a ' ; v d j k a h z i ' k a h e k a u p a 3 v ä h h i i i z i ' v ä h e h a a v a l ' ; s m y k i i n l u k i e n ' ü k s h a a v a l l u g e d e s 3 ; k r j ü k & i n m i e h i l ö i n ' ü h e m e h e k a u p a ' ; v p s k a h t i i n a n d j o b ' k a h e k s a k a u p a a n n a b 1 ; v o l g a : m d v e j k e n - v e j k e r l ' ü h e k a u p a k a v t o n - k a v t o n ' k a h e k a u p a ' k e m S n » n - k 9 m » n 9 n ' k ü m n e k a u p a ';
p e r m i . : u d K u i c / e H - K u i c / e H koidkh3i>i ' k a h e k a u p a l ä k s i d ä r a ' c o o c c h 3 i > h m / e H — c H 3 b U M / e H jiio- K a c b K b i j i H s u ' k o g u n e s i d s e i t s m e k a u p a c r o p c / a H - c n p c / s H j i h k t h 3 u ' t u h a n d e t e k a u p a t u l i d * A a c / s H - - A a c / s H T u p u H H ' k ü m n e k a u p a a s e t a s i d ' , o r / e H - K H i c / e H r u i o T H H a b u j i t h i i o t h 3 u ' ü h e - k a h e k a u p a l ä k s i d ü l e t a m m i ' , ü Ö K t e c K y n H / e H - i c y H H / e H j i o 6 h 3 u ' h a n e d l e n d a s i d k o l m e k a u p a ö m u T / s H •** m w / e H
' v ä h e h a a v a l 1 T p o c / a H ~ y H o / e H ' p a l j u ( k o r r a g a ) ' ; a l t a i : t s v n e p u e / H ' t e r a h a a v a l 1 (vrd.
1Mitte läänemeresoome keelte näited on võetud p e amiselt jä r g m i s t e s t teostest: Galkin 1964:
25-28, Künnap 1971:152-153, Serebren n iko v 1967:15, 238. L isa näited komi k e e le s t pärinevad teos
test Sovremennõi komi jazõk 1955:148, 188, 255-256 ja Komi-p e rmj a ts k i jazõk 1962:297, lisanäi
ted udmurdi keelest pärinevad te ostest Gr am matika s o vr e m e n n o g o ud m u r t s k o g o jazõka 1962:159, 301, 303, 307 308 ja Ud murtsko-russki slovar 1948. Mansi keele n äi d e t e allikaks on Rombande- jeva 1973:190.
e a kti lvi).
L ä ä n e m e r e s o o m e : e jala; lv jälgini vdj jajigä; sm j a l a n ; krj jallan; vps gaugarl; v o 1 g a : mr jol/in ~ jal/in; p e r m i : ud pid/JLn; km podfön; s a m o j e e d i : slk üdi-, a 1 t a i : tsv qypaH; tr jadaf-yn 'jalgsi'
L ä ä n e m e r e s o o m e : e kaktl kal li 'topelt h i n n a g a 1 helli ' h e i l a i t 1 ut i na 1 u s i nalt'; vdj vänl 'v a l e s t i 1, t iine 'kiiresti'; sm kuin 'kuidas' h yvin ' h ä s t i ' pa h o i n 'hal
vasti'; krj k ade hin 'kadedalt' hyvin ' hä st i 1 ; vps hornin 'ilusti'; v o l g a : mr iihc/hh~
üüch/h 'kiiresti' h*o/h 'hästi' buuku */ mh 'peenelt' jieji/ÜH ' r a s k e l t 1 jük/&n 'valjult, häälega' ( j itk 'hääl'). Xa d/an 'vihaselt.'; p e r m i : ud jiymiceM/eH 'salaja' Seu/eH
'heaga, hästi' jieK/uH 'kurjalt, õelalt'; km 6 y p / Ö H 'heaga- rycb/ÖH 'salaja' a oh/õh 'kal
lilt ( flOH 'hind' flOHa 'kallis'), jiöt/öh 'tigedalt, vihaselt' u g r i : u t z e p e n 'ilus
ti ' dnagafn 'kallilt' b lztot/an 'kindlasti ' kö nny/en 'kergelt' ; s a m o j e e d i : slk tõ/n 'hästi' kaj/n 'kuidas'; kms näma/n 'selleks e t 1 n ä r M / n ~ nim»/n 'selleks et, heaks';
a l t a i : tr äinma/H 'soojalt ( araa 'soe'), xa app/^H 'tigedalt' ( xanp 'tige').
L ä ä n e m e r e s o o m e : e küll 'külili; k ü l j e g a 1 teil 'seljaga, seljad vastamisi';
vdj atatpäi 'kummuli' pah en ep pä i 'pahempidi'; is alat^ tuin 'kummuli'; sm nunin 'pahu
pidi'; krj küllln 'külili' tell in selili' tel l in tlnuh 'seljaga sinu poole ' alatmaktoin 'pea alaspidi ; vps m inuhepäi bokin 'küljega minu p o o l e 1 tüugln 'seljad vastamisi'; p e r m i : ud kmm/hh 'põhi ülespidi; näoli' ( K b i M / e c 'otsaesine'), c o j i h mhidk/hh nyKUHU (kellegi
~ millegi poole) seljaga i s t u m a 1 (mmid 'tagumine p o o l 1 MbiuiKa3 'taga'), uyK/HH 'külili k a l du' qyK/nH-õeit/HH BeTjibiHu 'taarudes k ä i m a 1 (Lõtkin: *cuk 'looklev, kõver' - 6eic/hptmhu
'kõrvale painutama'), Mbmflop/HH ~ a3 bqop/HH 6epwKTbiHbi 1 pahupidi ~ õiget piili p ö ö r a t a 1 ( a3b 'õige pool, esikülg' ,nop 'pool, külg'); km KbiM/biHb 'näoli kummuli'
L ä ä n e m e r e s o o m e : e ninna ~ ninna, kõnvu, viina ~ viinu (vt. 2.2.2); p e r m i : ud 6eno.no/eH 'reastikku, üksteise järel' (6euo.no ' reasrakend 1).
L ä ä n e m e r e s o o m e : e maa keeli; sm tuomen kielen; p e r m i : ud Syy kwji/mh ' vene keeli '
v v/ x
L ä ä n e m e r e s o o m e : e r i pinna 'katki läkt killa 'läks kildudeks, puruks'
^ V • y \ ^ y j II
Itlkbima kaittullV llbta 'lõikasime kartulid liistudeks'; krj rl talva ta66uln l o h k l ^ l l a laev laastudeks lõhkuda' olat on otin jaet t u 'õlu on osadeks jagatud'; (vt. 2.5.2) v o l g a : mr mupn/biH 'puruks, kildudeks' ( uibipne 'kild'); s a m o j e e d i : kms t a li/n 1 k a t ki ki Idudeks 1
L ä ä n e m e r e s o o m e : e liivi pettud 'liivaga p e s t u d 1; vdj tappät t täzi ' p e k s t a k se kätega -v k ä s i t s i 1, ampai akk un at avati 'hammastega avas aknad'; krj So*m-tn to i tt i Väinä- möine 'sõrmedega mängis Väinämöine'; p e r m i keeltes vastab sellele funktsi oo ni le üsna täpselt para di gm aa ti li ne instrumentaalne kääne ( TBopHTejibHbifi naflex), mida peetakse arenenuks lokatiivist ( *~na > -n) : ud rojibbiK kh/mh yfl icyTbi 'paljaste kätega ei sa võta' KapaHpaai/eH
ron>HCbKo 'kirjutavad pliiatsitega'; ent vrd. ka s a m o j e e d i : slk imak ot ap tü/n
a m m c l n d i t i 'tulega põletas ta naise', juk ^ a n m b o l / 7 ' n o ag a 1 r[u.ttae.£li/ 9 'käega'; a t a i : tr afzyn - s u u g a '
L ä ä n e m e r e s o o m e : e päi zi päewa 'päise päeva ajal' izlle. talve, 'sel talvel t üGüzi iüGizz 'sügisel'; vdj axvš. ' s u v e l 1 kexKÕ. 'ükskord'; sm ke.Kfian, itn i y k i y n sel sügisel'; krj toliin ai join 'teinekord' fee*dazzn 'ühe korra' (vt. 2.6); v o l g a : mr feec/an 'päeval' Ky r a p H a / H -v Kora p HH/ H 'reedel', apTbime tuji3/hh 'eelmisel kuul' mya/H dios/h 'harva ; p e r m i : ud *ö r/eH 'varsti' Ba3/eH 'varem' yw/H 'öösel' flbip/biH-
- f l b i p / b i H aeg-ajalt' HyHaji/wh— HyHaji/uH 'harva, aeg-ajalt' (HyHaji 'päev') Baflec/sH-Baflec/sH
'aeg-ajalt; paiguti (Baflec aeg; paik'); km oh/öh 'öösel ; u g r i : u te t/tn 'talvel';
s a m o j e e d i : neen p l / ? jen ^ i / 7 ng iiff[ slk pe/n ** pett, kms piin 'öösel' jur j ä l z a / 7 een / e £ e / ? ng jalt/r^, slk tz l/ n cillt, kms t ala / n 'päeval'; a l t a i : tsv r^ljdn 'talvel' uzb s p Ta/H 'homme hoamikul', K e u/hh 'õhtul'; bsk Kum/biH 'talvel' h3/uh
'kevadel'; tr yaz/in 'suvel', k ii/ in 'talvel'
Muidugi oleks permi ja ungari vasteid rang e tel e n o o r g r a m m a t i 1istele hääliku s e a du s te l e toetudes t õ e näo sem seostada n a-/ n ä - l ok ati i vig a juhul, kui pidada genitiivi n-i neis keeltes kadunuks (vrd. Itkonen 1966a:263). Kuid toodud näited sunnivad siiski oletama, et vähemalt kuni permi keelteni vä.lja on n-lõ p uli s te adverb i de sufiksi näol tegem i s t sellesama tunnusega, mis läänem e res oome keeltes i nst r uktiiviks ön arenenud. H ä ä l i kum u u tu s te re g u l aarsust käsitle
des peatub A. Laanest ka h ä ä l i ku mu ut us te gr am matilisel tingitusel Ta märgib, et nimelt Söna- lõpulise n-i osas (eesti keele verbi ainsuse 1. isiku lõpp, karjala illatiivi lõpp) on lääne
meres oom e keelete adu s e s ammugi varjatult tunnustatud, et m u u t evo r mi d e sufiksid ei tarvitse alati h ä ä l i k u seadu st e l e alluda (Laanest 1982:189) Nagu eespool mainitud, on L. Kettunen lo
katiivi ja instruktiivi ühist algupära tõestada püüdes samuti rõhutanud, et tähtsa gr a mm a ti lise funktsi oonig a häälik võib muidu re gu laarsele h ä äli k umu u tus e l e allumata jääda. Instruk
tiivi n-i säilimine liivi keeles ja rudim en taa r se lt ka Lõuna-Eesti murdeis (vt. 1.2.2) peaks niisugust seisukohta läänemeresoome keelte raames veelkord tõestama. Siit lähtudes võiks pidada algse instruktiivse n-i säilimist permi keelteski täiesti usutavaks ka siis, kui g e n i tiivi m kadus, n-i säilimist nimetatud permi adverbitü ü pid e s võis soodustada ka lokatiivist arenenud uue käände, instrumentaali tekkimine, mis h ä äl i kus e adu s li k u arengu na > n t a g a j ä r
jel instruktiiviga kokku langes, liiatigi kuna mõlemad käänded, nagu k o rduvalt rõhutatud, funktsi ona alsel t lähedased on.
1.2.2. FORMANDI n ESINDATUS T ÄNAPÄEVA L Ä ÄNEMERESOOME KEELTES
Tänapäeva läänemeresoome keeltes on -n instruktiivi lõpust kadunud eesti ja vadja k e e les ning osades soome murretes. Kao juhte esineb mujalgi Säilimise korral on -n võinud a l luda l a u s ef o n ee ti 1 istele muudatustele.
Eesti keeles on -n sõna lõpust kõikjalt kadunud, v.a. verbi esimene isik. Lõuna-Ees- tis ning osaliselt ka lääne ja saarte murdes on -n kadunud ka verbi esimeses isikus, n - i kadu L õuna-Eestis peetakse varasemaks kui Põhja-Eestis (Kettunen 1943:106-107). Näiteid inst-
\ v U k ■ W V v \ V S 1/ ,N <■
ruktiivist: palja jalu, p ikki tiimi, meittu, tenv*., nelja mehe. -n on instruktiivist k a d u nud ka rahvalaulu keeles, kuid Lõuna-Eesti lauludes võib ta siiski r u di m entaarselt säilinud olla: Se Siit mine äte aada peäle / R i nn un nenne Kitti pääle; Oh minu kume kungukene, / mit mul oli no oni n p o l v i n ; kolmel juhul vormid j o o tte n l ^ j o t t e n ) , jal un ( ~ j a l o n ~ jallon)
(Peegel 1954:279); San kat om pengi pi i m ä n m õ itu / l aava l aat i n kinju t e du (ERL 1 1 1 :1 4987: 15- 16), Urv kannot ta /.../ olli tan kõnna (ERL 111:2 6230:12). 1953. a. on J. Peegel Kanepis kahel korral kirja pannud vormi pa ul an jal on (Peegel 1954:279). « -ilisi instruktiivivorme on r egistreeritud mujaltki: Krl pal'lin jalun, ku i vin jalan, Ran [kikki] vanBin (EK). Kuna Lõuna-Eestis on n sõna lõpust kadunud varem kui Põhja-Eestis, eeldab J.. Peegel et t õ e n ä o liselt on instruktiivil Lõuna-Eestis olnud reduplit s eer i tud lõpp nagu liivi keeleski ja e e s ti tüübis panemini (op. eit.) Ent millega seletada siis toodud vormide nõrka astet? *jal-
\ \
kainin oleks hääl ikuseaduslikult andnud jalGon jalGun. Seepärast tuleks neiš lõ u n a e e s t i l i s t e s t vormides näha pigem juhte, kus algupärane -n on säilinud, tänu vajadusele m a r k a n t semalt funktsiooni eristada, nii nagu see L. Kettuneni hilisema seisukoha järgi on toimunud ka liivi keeles (vt. allpool) 1
Liivi keeles on -n sõna lõpul kõikjalt kadunud (Setälä 1899:379). Seetõttu on liivi m it muslikud instruktiivivormid põhjustanud m õnevõrra segadust. Ainsuslik vorm, mida esineb väga harva, on hääl ikuseadusl ikult i l m a n - i t a : t e * u v v 3 'suvel' n - i kadu võib täheldada muu-
^ N
deski instruktiivset päritolu sõnades nagu ku, kui 'kuidas' ne, nei, kuiti(-kuXtin) 'puhmhaaval' Ent üldiselt o n i -diftongile tagasi viidavates instruktiivivormides liivi kee-
‘' v ' / ~ V /
les n säilinud ning sealjuures p a l a t a l i s e e r u n u d : kaktin 'kahekaupa vizin 'viiekaupa'
\ v / — i * x /
paikkin 'paiguti' pävin 'päeviti' m etiin 'metsa kaudu' Selle põhjal on E. N. Setälä oletanud, et liivi keeles pidi instrukti ivi « -i le sõnalõpulise n - i kao ajal järgnema mingi vokaal, ja nimelt i, mis sai põhjustada eelneva konsonandi palata 1 i se e r u m i s e , kuivõrd p r o g
ressiivne p alata lisatsioon oleks vähe tõenäoline. Võrreldes liivi instruktiive eesti v o r m i dega kauemini, panemini, leiab Setälä siit lisatuge instruktiivi ja /ie-komitati ivi ühise
1Eesti tüüpi pa n emini võib pidada ( i n st r u k t ii vs e k s ) terminatiiviks (Alvre 1982) P Alv- re oletab samas, et ka liivi instruktiivi puhul võiks niisugune interpretatsioon arvesse tul
la, kuivõrd geminaat « n aitaks seletada nõrka astet.
