Veevarule ja liikidele või elupaikadele tekitatud kahju heastamine

Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II punkti 1 kohaselt heastatakse veevarule või liikidele või elupaikadele tekitatud kahjustused keskkonna algse olukorra taastamisega. Eristatakse järgmisi heastamismeetmeid - esmane, täiendav ning kompenseeriv heastamine.²²⁰ Heastamismeetmete eesmärgid on mõnevõrra erinevad ja see määrab ka meetmete rakendamise järjekorra.

Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II punktis 1.3.1. sätestatakse kriteeriumid, mille abil tuleb leida sobivad heastamismeetmed.²²¹

3.2.3.2. Esmane heastamine

Esmase heastamise eesmärk on taastada kahjustatud loodusvara või teenuse baasolukord.²²² Esmane heastamine hõlmab meetmeid, mida rakendades püütakse jõuda keskkonna algse seisundini. Seejuures tuleb kõigepealt otsustada, kas üleüldse rakendatakse mingeid meetmeid või on algse seisundini võimalik jõuda pelgalt looduslike protsesside abil, st loodusliku taastumise kaudu. Esmased heastamismeetmed on kõige elementaarsemad meetmed keskkonnakahju tõrjumiseks – kõrvaldatakse kahju tekitanud faktor (näiteks nafta), piiratakse kahjustuse põhjuse levikut jne. Esmaseid heastamismeetmeid võiks sisustada välistuste kaudu,

219 Sellise normi sisustamise viisi vastu räägib grammatiliselt siiski traditsioon kasutada sellisel puhul direktiivides eesti õiguskeeles tavatut “ja/või” vormelit.

220 Analoogne on ka USA naftareostuse seaduse alusel toimuv heastamine. L. B. Burlington. Valuing Natural Resource Damages: A Transatlantic Lesson. Environmental Law Review, 2004, 6, p 88.

221 Silmatorkav on kriteeriumite sarnasus USA naftareostuse seaduses sätestatuga. Oil Pollution Act, 15 CFR § 990.54(a) viidatud L. B. Burlington (2004), p 89 kaudu.

222 Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II p 1.1.1.

ehk siis öeldes, millised meetmed ei ole esmased heastamismeetmed. Esmased heastamismeetmed ei hõlma tegevusi, mis on suunatud kahju tõttu tekkinud vahepealsete kaotuste korvamisele ega kahjustatud loodusressursi asendamist. Iseloomustaksin heastamismeetmeid mõnevõrra vähem komplitseeritud olukorrast (kui kahjustatud keskkond) toodud näitega. Kui peosaali rikutud põrandat on võimalik korrastada puhastamise ja lihvimisega, on need esmaste heastamismeetmetena endise seisundi saavutamiseks piisavad. Kui on vajalik saali põhjalikum hooldus, näiteks tuleks põrand ära vahetada, ning seetõttu on peosaali omanik pidanud loobuma saalis ürituste korraldamisest, siis tuleb rakendada täiendavaid (põranda asendamine) ja kompenseerivaid meetmeid (kahju tekitaja hüvitab remondi tõttu saamata jäänud tulu).

Keskkonnakahjuks loetakse vaid olulist kahju. Selle heastamine on võimalik mõistliku aja jooksul üksikutel juhtudel. Seepärast on raske ette kujutada olukorda, mil heastamise käigus oleks võimalik piirduda vaid esmaste heastamismeetmete rakendamisega. Reeglina ei ole kahju tekitamisele eelnenud seisundit võimalik saavutada ainult esmaseid heastamismeetmeid rakendades. Piltlikult öeldes vajab keskkond enamasti peale “kasvaja” kõrvaldamist ka “ravi” ja

“taastusravi”. Esmastele heastamismeetmetele lisanduvad sellisel juhul täiendavad ning kompenseerivad heastamismeetmed.

3.2.3.3. Täiendavad heastamismeetmed

Täiendavate heastamismeetmete eesmärgiks on keskkonnavastutuse direktiivi lisa II punkti 1.1.2.

kohaselt saavutada loodusvarade ja nende teenuste samaväärne tase, mis oleks olnud, kui kahjustatud territooriumil oleks taastatud algne keskkonnaseisund. Seejuures võidakse meetmeid rakendada mitte kahjustatud kohas, vaid mujal. Keskkonnavastutuse direktiiv võimaldab kvaliteedi vähenemise kompenseerimist heastamismeetmete kvantiteedi tõstmisega.²²³ Ilmselt võiks selle näiteks olla esindusliku elupaiga kahjustamisel selle asendamine vähemväärtusliku sama tüüpi elupaigaga, millest võetakse kaitse alla suurem ala, kui on kahjustatud elupaigas.

Heastamismeetmed peaksid vastavalt direktiivi lisa II punktile 1.2.2. tagama sama tüüpi ja kvaliteedi ning kvantiteediga loodusvarade ja nende teenuste olemasolu. Kui see ei ole võimalik, võivad loodusvarad ja nende teenused olla ka alternatiivsed. Seega on direktiivi alusel võimalik taastamine peale algse seisundi ennistamise ka kahjustatud loodusvara asendamise kaudu.

Esmajärjekorras tuleb kaaluda kahjustatud loodusvara asendamise võimalikkust samasugusega.²²⁴

223 Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II p 1.2.2.

224 Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II p 1.2.2.

Keskkonnavastutuse direktiiv ei välista siiski ka asendamist alternatiivse loodusvaraga.

Loodusvarale või selle teenusele alternatiivi leidmise kriteeriume direktiiv samas ei sätesta.

Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II punkt 1.2.3. võimaldab sisustada täiendavaid heastamismeetmeid väga laialt. Keskkonna ja selle teenuste kahjustamisega tekitatud kahju suurus määratakse kindlaks rahaliselt. Pädev asutus võib kohustada kahju tekitajat rakendama heastamismeetmeid, mille maksumus on võrdväärne tekitatud keskkonnakahjuga. Ilmselt ei saa pädev asutus kohustada kahju tekitajat siiski rakendama mistahes meetmeid, näiteks liigi hävitamisel korraldama ja rahastama mõne teise ohustatud liigi kaitset. Pädev asutus on piiratud heastamismeetmete legaaldefinitsiooniga, mille kohaselt tuleb heastamisel taastada või asendada kahjustatud loodusvara sama või võrdväärse (ingl. k – equivalent alternative) loodusvaraga.

Võrdväärseks ei saa kindlasti pidada mistahes loodusvara.

3.2.3.4. Kompenseerivad meetmed

Paralleelselt täiendavate heastamismeetmetega rakendatakse kompenseerivaid heastamismeetmeid. Nende eesmärgiks on korvata vahepealsed kaotused.²²⁵ Vahepealsed kaotused on loodusvara või selle teenuste poolt kahjustamise hetkest kuni algse seisundi saavutamiseni täitmata jäänud teenused. Ehk linnud või kalad, kes keskkonnakahju tekkimise tõttu ei koorunud, taimed, mille kasv jäi kängu või mille ajutise puudumise tõttu pidid loomad leidma uue toitumiskoha jne. Kompenseerivaks heastamiseks ei loeta avalikkusele suunatud rahalisi hüvitusi.²²⁶ Kompenseeriv heastamine tähendab lisaks vahepealsete kaotuste korvamisele ka loodusvarade või nende teenuste heastamisele suunatud lisameetmeid kahjustatud territooriumil või alternatiivsel maa-alal.²²⁷

Kui täiendavad heastamismeetmed on suunatud otseselt kahjustatud keskkonna endise seisundi taastamisele, siis kompenseerivate meetmete abil püütakse heastada keskkonna “rikkisolekut”

teatud ajaperioodil. Täiendavate ja kompenseerivate meetmete koostoimes peaks olema saavutatud kahjustatud keskkonna algse seisundiga võrdväärne olukord igal ajahetkel, kuni kahju

225 Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II p 1.1.3. Eesti keelde tõlgitud nii “vahepealsed kaotused” kui ka “ajutised kaotused”. Ingl. k. - interim losses. Käesolevas töös kasutatakse terminit “vahepealsed kaotused”, kuivõrd kahju tekitamise tagajärjed ei pruugi olla tavamõistes ajutist laadi, baasolukorra saavutamine võib kesta aastaid. Samas tähistab sõna “vahepealne” kahju tekitamise hetke ning taotletava tulemuse saavutamise vahele jäävat perioodi, mida direktiivis ongi silmas peetud, ühtlasi ei viita selline sõnakasutust erinevalt sõnast “ajutine” kahjustuse esinemise lühiaegsusele.

226 Keskkonnavastutuse direktiivi lisa II punkt 1 d.

227 Mõnevõtta eksitav on direktiivi eestikeelne versioon, mille lisa II punktis 1.1.3 on tõlgitud kompenseeriv parandamine läbi “täiendava parandamise”, sel terminil on aga täiesti iseseisev ja erinev tähendus. Ingliskeelses direktiivi tekstis kasutatakse terminit “additional improvements”.

täieliku heastamiseni. Kompenseerivate meetmete roll on kõige suurem kahjustuse järgselt ning väheneb ajapikku selle võrra, mil kahjustatud keskkond hakkab ise toimima. Seega peaks kompenseerivate meetmete tähendus ajas vähenema võrdeliselt esmaste ja täiendavate meetmete rakendamise edukusega. Täiendavad ning kompenseerivad heastamismeetmed ei eelda kahju hüvitamist kahju tekitamise kohas. Nende meetmete rakendamine ei ole seotud kahjustatud kohaga, kuid on seotud kahju tekitamisega olemuslikult. Meetmete rakendamise kaudu tuleb jõuda kahjustatud ressursi asendamiseni sama või alternatiivse ressursiga.