Keskkonnakahju puudutav kohtupraktika

Kohtupraktika keskkonnakahju ja selle heastamise osas on Eestis veel vähene. Kohtuvaidlus seoses keskkonnakahju mõistega on siiani teadaolevalt tekkinud vaid ühel korral seoses Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagiga MTÜ Kablirand vastu¹⁶⁵ (edaspidi Kabliranna kaasus).

Kabliranna kaasuse asjaolud:

MTÜ Kablirand tasandas buldooseriga Liivi lahe kaldal rannaluiteid. Tööde käigus teisaldati 15x60 m ulatuses rannaluide. Luitel kasvas villane katkujuur, mis on III kategooria kaitsealune taim. Villase katkujuure kasvukohta teisaldati seega 900 m² ulatuses. Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse (edaspidi KLOS) § 23 lõikele 2 oli keelatud III kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtade kahjustamine ning taimede korjamine ulatuses, mis ohustab selle liigi säilimist kasvukohas. Hävitatud taimede hulk on kindlaks tehtud Keskkonnainspektsiooni 20.05.2002.a. koostatud paikvaatluse protokolliga. Ühel ruutmeetril kasvas keskmiselt 10 taime. Kuna planeerimise käigus teisaldati pinnast 900 m² ulatuses, hävitati seega 9000 villase katkujuure taime. Kostja tunnistas hagi, kuid

163 Jahiuluki elupaiga hävitamine ja kahjustamine on defineeritud Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2003. a määruses nr 48 “Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad”. Jahiuluki elupaiga hävitamisena käsitletakse elupaiga muutmist ulukile elamiskõlbmatuks.

Jahiuluki elupaiga kahjustamine on elupaiga tingimuste ebasoodsamaks muutmine (varje-, sigimis- või toitumistingimuste halvendamine), välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhul. Lõikes 2 tehakse erand jahipidamisele - õiguspärase jahipidamise käigus jahiuluki uru lahtikaevamist, kopra pesa, uru või tammi lammutamist, samuti seaduspärast tegevust jahiulukikahjustuste kõrvaldamiseks ei loeta jahiuluki elupaiga hävitamiseks ega kahjustamiseks.

164 Kalapüügiseaduse § 25 lõige 5: Kilu-, räime-, rääbise- ja tindivarule tekitatud kahju hüvitamise määr ei või kilo kohta olla väiksem kui 10 krooni ega suurem kui 150 krooni.

Kalapüügiseaduse § 25 lõige 6: Isendi kahjustamisel püügikeeluajal või -kohas või kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral võib kahju hüvitamise määr isendi kohta olla kuni selle liigi isendi kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud kümnekordne määr.

165Pärnu maakohtu 04.03.2003.a otsus nr 2-850/2002.

väitis, et kaitsealust taime ei hävitatud. Taimed taastusid tasandatud alal juba 02.06.2002.a. MTÜ Kablirand liikmed istutasid teisaldatud taimed ümber rannavallile 26.07.2002.a. Keskkonnainspektsioon jäi esitatud hagi juurde.

Keskkonnainspektsioon selgitas, et kahju on tekitatud, kuna luitel olnud konkreetsed taimed hävitati. Need taimed, mis sinna istutati ja kasvasid, on uued taimed. Kostja esindajad kohtuistungil vaidlesid hagile vastu põhjendusega, et rannavallil kasvab rohkem taimi, kui enne, kuna allesjäänud taimejuurikatest hakkas villane katkujuur ise seal kasvama ja mittetulundusühingu liikmed istutasid sinna ise ka taimi juurde. Kohus leidis, et asjas on leidnud tõendamist, et kaitsealuseid taimi vigastati, kuid see ei toonud kaasa taimede hävimist, kuna taime juurestik jäi maasse. Samuti hakkasid kasvama taimed seal kuhu nad planeerimise käigus lükati. Seega kahju tuleb kostjalt välja mõista pooles ulatuses s.o. summas 22 500 krooni.

Antud juhtumil eirati küll kaitsealuseid taimi ümber istutades ja kasvukohast eemaldades kehtestatud nõudeid, kuid nagu nähtub kohtuotsuses esitatud asjaoludest, siis kahjulikku tagajärge ei saabunud. Taime osaline eemaldamine kasvukohast olulist negatiivset mõju ei omanud. Taimed taastusid ning ka kahju tekitajad heastasid tekitatud kahju taimede asendamisega. Kohtu seisukoht jääb seetõttu arusaamatuks, sest norm, mille vastu kahju tekitaja väidetavalt eksis eeldas taimede sellisel määral kahjustamist, mis ohustab taime säilimist kasvukohas. Kuna antud juhul taime säilimine ohtu ei sattunud, siis võiks öelda, et KLOS § 23 lõikega 2 MTÜ Kablirand tegevus vastuolus ei olnud. Keskkonnainspektsioon rõhutas individuaalse taime väärtust (ehk taime iseväärtust).

Hõlpsasti paljundatava taime asendamisel teise sama liiki taimega kahjustatakse tõepoolest (taime) iseväärtust, kuid selle kahjustamist ei olegi võimalik kuidagi heaks teha. Kahju kasutamisväärtusele ja eksisteerimisväärtusele on samas pea olematu, sest taim on ühiskonna jaoks asendatud samaliigilisega, eeldades, et selleks ei ole kahjustatud oluliselt teisi taimi, keda asendamiseks (paljundamiseks) kasutati. Kui taime eristab teistest samaliigilistest mingi omapära näiteks vanus, ebaharilik vorm vms, siis ei ole võimalik täiel määral tagada taime kasutamisväärtuse ning eksisteerimisväärtuse kaitset, kuna ainulaadsed omadused ei ole asendatavad. Antud juhtumil jääb selgusetuks, kust võeti taimed ümberistutamiseks st kas selle tegevusega ei ohustatud mõnes muus piirkonnas taime kasvukoha säilimist. Kahju heastamisel on oluline, et saavutataks enne kahju tekitamist eksisteerinud olukord, kuid seda ei tohi saavutada ühegi teise piirkonna keskkonnakvaliteedi arvelt.

Riigikohtu praktikas ei ole seni otseselt keskkonnakahju mõistega seotud vaidlusi esinenud.

Sellele vaatamata on Riigikohus kahel korral käsitlenud keskkonna väärtustega seonduvaid küsimusi ning seejuures eristanud keskkonna kasutamisväärtust ning eksisteerimisväärtust ja iseväärtust.

Riigikohus on Jämejala pargi kaasuses¹⁶⁶ juhtinud tähelepanu keskkonna eksisteerimisväärtusele¹⁶⁷ ja keskkonna iseväärtusele,¹⁶⁸ mida vangla rajamine parki keskkonna kasutamisväärtuse¹⁶⁹ kõrval mõjutaks.

Riigikohtu seisukohast nähtub, et keskkonda ei peaks vaatlema vaid selle üksikute komponentide kaudu, vaid tervikuna. Seejuures keskkonnakahju tekitamine ei eelda terve ökosüsteemi hävitamist, vaid kahju võib tekkida ka üksiku keskkonna osa kahjustamisel. Keskkonna kahjustamisena tuleks käsitleda ka miljöö rikkumist ning keskkonnaelementide poolt üksteisele pakutavaid teenuseid.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-109-97 toonud samuti keskkonna kasutamisväärtuse kõrval välja selle eksisteerimisväärtuse, millele tekitatud kahju tuleb hüvitada.

Kolleegium märkis: “Nende põhimõtete kohaselt on mets loodusvara ja tal on omaniku jaoks olulisele kaubalis-rahalisele väärtusele lisaks ka objektiivne, omaniku seisukohast sõltumatu väärtus, mille kahjustamine tuleb hüvitada.”¹⁷⁰ Kuivõrd kohus viitab kahju hüvitamise kohustusele, siis võiks sellest järeldada, et silmas on peetud just eksisteerimisväärtust. Oluline on see, et Riigikohus on rõhutanud keskkonna teiste väärtuste (peale kasutamisväärtuse) olemasolu ning pidanud vajalikuks ka nende kahjustamisega tekitatud kahju heastamist. Riigikohus on juhtinud tähelepanu keskkonna eksisteerimisväärtusele ning leidnud, et tekitatav kahju vahepealsete kaotuste näol ei ole reeglina lühikese aja jooksul korvatav ning seda kahju ei korva ühe puu asendamine teisega, mis ei ole asendatavaga omadustelt väga sarnane.

166 RKHK 14.10.2003.a otsus nr 3-3-1-54-03.

167 RKHK 14.10.2003.a otsus nr 3-3-1-54-03. “Botaanikaaia arvamuse kohaselt on aga just kompositsioon, s.o üksikute pargi osade vaheline harmoonia vaidlusaluse pargi üks põhilistest väärtustest.” “Keskkonnakahju kompenseerimise kohta peab Riigikohus veel vajalikuks märkida, et kuigi iga maharaiutava puu asemele on põhimõtteliselt võimalik istutada uus puu, tuleb arvestada, et need ei asenda oma haljastuslikult väärtuselt kohe vanemaid maharaiutavaid puid. Väärtuse taastumiseks kulub aastakümneid. Samuti ei taasta uue puu istutamine maharaiutava puu võimalikku kultuurilist väärtust.”

168 RKHK 14.10.2003.a otsus nr 3-3-1-54-03. “Puude raie võib peale puude endi avaldada mõju ka teistele pargis ja selle ümbruses kasvavatele ja elavatele liikidele. […] Need nähtused ei saa ilmselgelt harmoneeruda pargi olemusliku miljööga, mis seisneb eelkõige looduskeskkonnas, […].” Vt ka H. Veinla. Saaremaa sadama ja teiste samalaadsete projektide arendamine. Õiguslikud riskid Euroopa Ühenduse looduskaitsedirektiivide kontekstis.

Juridica, 2005, X, lk 694.

169 “[…] tuleb arvestada ka tervikmiljöö muutumist pärast vangla rajamist parki. Vanglat iseloomustavad müürid, turvatsoon, jälgimisseadmed, pidev eriolukorra tekkimise risk. Need nähtused ei saa ilmselgelt harmoneeruda pargi olemusliku miljööga, mis seisneb eelkõige […] rahus ja puhkamist võimaldavas ümbruses. Kolleegium arvab, et pargi miljöö on võimalik hävitada või seda märkimisväärselt kahjustada ka ilma ühtegi puud maha raiumata, kui parki või selle kõrvale rajatakse vangla.”

170 RKKK 16.12.1997.a otsus nr 3-1-1-109-97.

Seega nähtub Riigikohtu kahest lahendist, mis on küll üldistuste tegemiseks liialt napp kohtupraktika, et eristatakse selgelt keskkonna kasutamis- ja eksisteerimisväärtust ning eraldi hüvena on välja toodud ka keskkonna iseväärtus. Tähelepanu vääriv on ka see, et kahju suuruse hindamisel tuleb arvestada nii keskkonna eksisteerimisväärtuse kui ka kasutamisväärtusega.

2.5. Keskkonnakahju mõiste käsitluste kokkuvõttev analüüs