• Keine Ergebnisse gefunden

MUUTEVORMILISED ADVERBID

Im Dokument KOMPLEKSSETE SÕNADE STRUKTUUR (Seite 194-200)

Noomenivormid

§137 Muutetunnusega adverbid moodustavad arvuka adverbirühma.

Need on enamasti noomenitüvelised ja sageli identsed noomeni käändevormidega ning piir adverbi ja noomeni vahel pole igakord selge. Käändevormilised adverbid on näiteks järgmised:

lõpuks, kõigepealt, täkkesse, raagus, kaugel, korraga, asjata, risti, vargile, siiamaani

Osati on ühe ja sama tähendusega substantiivivormi ja adverbi piir vormiliselt markantne (ööl ja öösel, päeval II ja päeval III välde), kohati aga pigem funktsionaalne: käändevormil on määrsõnaga ühesugused süntaktilised omadused (vrd suvel, talvel, öösel, lau­

päeviti).

Ka adpositsioonide ja teiste muutumatute sõnaliikide hulgas on algupäralt käändevormilisi sõnu: juurde, jaoks, ees, pärast, peal, puhul, kahjuks. Siin alapeatükis vaadeldakse kõiki muutumatuid sõnu koos. Osa muutumatuid tüvesid ei saa enam ühegi leksee­

miga seostada, ehkki nad sisaldavad ilmseid käändetunnuste jää­

nukeid ja osal on säilinud vaegne käändeparadigma:

kuni, kuna, üles, sest, miks, kauaks, kokku : koos : koost, kaasa : kaa­

sas, kössi : kössis, nässu : nässus, kuhu : kus : kust, kallale, mujale : m ujal: mujalt, taamale : taam al: taamalt

Kohakäändevormiliste adverbide puhul on vaegne käändeparadi­

gma üsna tavaline. Sellises vaegparadigmas on tavaliselt kaks või kolm vormi, nt ette : ees : eest, juurde : juures : juurest, peale : p e a l:

pealt, taha : taga : tagant. Seisundiadverbidel on tavaliselt kahe- liikmeline vaegparadigma, nt purju : purjus, raagu : raagus, esile : esil, jaole :jaol. Lisaks sellele on osal adverbidest olemas komparat- siooniparadigma, milles on kaks vormi: positiiv ja komparatiiv, nt vara : varem, ruttu : rutem, harva : harvem; vähem selgesti seostu­

vad eel: eemal. Komparatsioonimorfeem ja käändetunnus võivad

194 Adverbituletus moodustada sulandmorfeemi: eemale : eemal : eemalt, taamale : taam al: taamalt.

Noomenitüvelistes käändevormilistes adverbides sisaldub sageli mitmuse tunnus, nt tulvil, käsile, esz/e, pisarsilmil, ja/u/, var- gile, päris, küüsis, muist, nende tüvekuju võib ka muul viisil täna­

päevasest muutetüvest erineda: teoksil, pahuksisse, lukkus, koos (vrd kogu), väga (vrd vägz: väe ja väega, mis on kasutusel stilistilise sünonüümi või murdesõnana).

Uusi käändevormilisi adverbe ja adpositsioone sünnib kahel viisil. Käändevorm võib leksikaliseeruda (arvel, arust, sõnul). Vii­

mastel aastakümnetel on eriti ajakirjanduskeeles tugevasti juurdu­

nud adessiivivormiliste refereerivate adpositsioonide kasutamine:

sõnul, väitel, hinnangul, teatel, ütlusel, kinnitusel, ettepanekul, arvamusel.

a k: Tema sõnul valvas nende firmat Valvekoondis. Plaani lühenda­

mise põhjuseks on RK ütlusel muutunud keskkond. BHC on oma netilehekülje väitel Põhjamaade juhtiv erameditsiinifirma. Sisemi­

nistri kinnitusel on tal kindlaid andmeid, et B. on elus. Ligi kolman­

diku mitte-eestlaste arvamusel peab just naine olema laste peamine kasvataja. Tema hinnangul ei aita mitte laenud, vaid ärikeskkonna parandamine.

Teine käändevormiliste adverbide lisandumisviis on analoogia- moodustus, kus olemasolevas sõnamallis kasutatakse uut sõnatüve.

Näiteks sünnib illatiivi- ja inessiivikujulise sõnamalli analoogial deskriptiivtüvelisi seisundiadverbe, mida iseloomustab muutu­

matult tugev tüvi: nagu sõnadel turri : turris, kössi : kössis, lössi:

lössis, kissi: kissis, vussi: vussis, nii ka p ä n n i: pännis, klatti: klattis, törssi: törssis. Adverbi üks olulisi kriteeriume on, et sellega ei saa seostada kongrueeruvat täiendit ja seda võib laiendada nt inten- siivsussõnaga (täiesti asjata, tugevasti krussis, väga kahju), aga piir noomenivormi ja adverbi vahel ei ole kuigi range.

Käändevormiliste adverbide hulgas on üks täiesti produktiivne sõnamall: kõigi deskriptiivtüveliste in- tuletiste adessiivi vormid on

paralleelselt käändefunktsiooniga kasutatavad adverbidena: müri­

nal, kolinal, vudinal, sahinal.

a k: Maaostuga varises see sinisilmne usk kolinal kokku. Mürinal sõi­

tis majast mööda traktor, ajades sahaga teed puhtaks. Pisarad tilkusid sisinal kuumale metallile, ik: Uute talvede pimedus laskub kohinal alla.

Sõltuvalt käändefunktsioonist võivad laieneda muudki tähen­

dusrühmaga piiratud mallid (nt seenel ja marjul analoogina hun- dimarjal, assaimarjul, kukeseenel, riisikal vm).

Järgnevas tabelis on esitatud muutumatuteks sõnadeks leksi­

kaliseerunud noomenite käändevorme. Piir adverbi ja noomeni vahel on kontiinumilaadne.

Käändevormilisi adverbe

KÄÄNE NÄITEID

NOMINATIIV kesk, tänu, ümber, silmapilk, ükskord, üksjagu, veidike, ilmatu

GENITIIV võidu, jala, kõige, ilma, võrra, korra, tagaselja, üleliia PARTITIIV liiga, keset, poolt, põrmugi, pisut, omapead, otsemaid,

allamäge

ILLATIIV risti, kortsu, juurde, kokku, rakkesse, ülesse, sisse, kägarasse

INESSIIV raagus, lookas, kortsus, koos, sees, ees, umbes, ilmaski, käes

ELATIIV juurest, küljest, eest, väljast, pärast, vastast, tõepoolest, järjest

ALLATIIV vallale, kannule, võõrsile, käsile, esile, jälile, rahule, vargile

ADESSIIV tulvil, käsil, teoksil, viisil, abil, tuubil, kolinal, jaol, asemel, vältel

ABLATIIV kallalt, joonelt, hoobilt, silmalt, osalt, päralt, pealt, kõrvalt

TRANSLATIIV lõpuks, viimaks, korraks, teoks, kauaks, lisaks, miks, õnneks

196 Adverbituletus

term inatiiv kuni, seni, siiamaani, koguni, tänini, pärani, kõrvuni, pilgeni

essiiv täna, toona, kuna, hulgana, noorena, lapsena

komitatiiv rutuga, kiiruga, meelega, hoolega, korraga, seega, kuhjaga

a bessiiv asjata, pikemata, tasuta, otsata, ilmsüüta

Käändetunnusega adverbide kõrval on hulk enamasti kahesilbi­

lisi vokaallõpulise lihttüvega adverbe, mis on algupäralt ajaloolise instruktiivikäände vormid, ehkki kattuvad mitmusetüvega: üksi, kaksi, hulgi, jõude, kiuste, kõrvu, piki, vaevu, õige, avasilmi, palja­

päi, üksipulgi, mesikeeli.

Verbivormid

§138 Muutumatuteks sõnadeks on leksikaliseerunud ka mõningaid verbi infiniitseid käändevorme.

m a-in fin itiiv ia b e ssiiv: kahtlemata, tingimata, kogemata, ütlemata, teadmata, lõpmata, viibimata, vaatamata, hoolimata, rääki­

mata, tahes-tahtmata

d a-in fin it iiv: arvata, mõistagi, teadagi, parata, võib-olla, pealtnäha, omateada

D£S-g erun d iiv: arvates, alates, võrreldes, mistahes, kuitahes, iga­

tahes, möödaminnes

a k: Nendest tõdedest hoolimata on aga tõepoolest olemas üks hul­

gake teistsuguseid juhtumeid. Siin on tal kahtlemata õigus. Keel ei lase end kuidas tahes käsutada. Isamaa kandidaat on teadagi Tunne Kelam. Suurimad probleemid on tema arvates elumajadega. Kuidas saab üldse rääkida elatusraha kiiremast kasvust võrreldes tarbija­

hinnaindeksiga? ik: Üldse tundusid kõik asjad lauast ja voodist alates ja maalitud metsaga lõpetades olevat tummas sihitus liikumises.

Verbi finiitsed vormid on adverbideks leksikaliseerunud vaid erandjuhtudel. Pragmaatiliste partiklitena on (eriti argisuhtluses)

kasutusel nii verbivorme kui ka ühendeid, nt paraku, tähendab, tead, palun, olgu, ku(u)le, oot(a), vaat(a), ütleme, onju (ka kujul on ju), näed, näedsa ja näetsa (ka kujul näed sa), näe, mõtle, eksole (eks

ole), kaspole (kas pole).

r: Viga koolmeisterlikus mõttes on ütleme midagi sellist, kui kahe lause vahele on unustatud punkt panna, im: Kuule ma lähen sõidan ära linna. Kule parem ära tule onju, sa niigi ajad mingit mõttetut jura.

Vaat mis välja kukkus. Tähendab kui tahta relativismist välja pääseda, siis jah.

Muutevormilised adverbiliited

§139 Osas adverbitüüpides eelneb muutetunnusele liiteline osa, aga seda tuletustüve ja liite abil moodustunud tüveosa ei ole leksee­

mina olemas. Adverbi moodustab sulandliide, mille lõpuosaks on väliskohakäände tunnused -/ ja -le. Sellistel tuletistel on kahevor- miline vaegparadigma. Liitelisest osast ja käändetunnusest koos­

nevad sulandliited on -vel ja -vele, -vii ja -vile, -kii ja -kile (liikvel ja liikvele, ärevil ja ärevile, istukil ja istukile).

vel(e)-liitelisi adverbe moodustatakse verbidest. Alussõnadeks on kahesilbilise tüvega verbid, mis liite ees on lühenenud ühesilbi­

liseks tugeva astme konsonanttüveks: liiku-ma > liik-vel{e). Sõna- raamatulekseeme on umbes kolmkümmend:

lendvel(e), muigvel(e), hõõgvel(e), kohkvel(e), õhkvel(e), suikvel(e), läikvel(e), ärkvel(e), ripvel(e), lõõskvel(e), maksvel(e)

Tuletustüüp on avatud ja võimaldab moodustada tekstituletisi astmevahelduslikest verbidest:

ak: Varem viljakas kirvereegel jäeti kehtvele. ik: Hirmunud silmad vaatvel, kas kuskilt uus häda ei lähene.

Liide võib liituda ka deskriptiivtüvele, mis verbilekseemina ei esine: kahkvel(e), kihkvel(e), poikvel(e), kalkvel(e), tolkvel(e).

198 Adverbituletus

§140 vil(e)-liiteliste adverbide tuletustüveks on kahesilbiline esmavälte­

line vokaaltüvi, mis paari erandiga on e-lõpuline. Sõnaraamatulek­

seeme on alla kolmekümne, tuletustüüp on ebaproduktiivne. Vaid üksikud tuletised on seostatavad alusverbiga: hajuma > hajuvil(e), rebima > rebevil(e), sirama > sirevil(e), puhuma > puhevil(e). Ena­

mikus tuletistes on liite ees e-lõpuline kinnistüvi, tuletis korrelee­

rub sageli v-lõpulise adjektiiviga: ärevil(e) (vrd ärev), põnevil(e) (vrd põnev), pinevil(e) (vrd pinev), lodevil(e) (vrd lodev), kohevil(e) (vrd kohev), elevil(e) (vrd elev). Korrelaattüvelised on ka hajevil(e) (vrd haja-meelne), õhevil(e) (vrd õhe-ta-mä), harevil(e) (vrd haru).

Deskriptiivtüvelised on kahavil(e), ehevil(e), kihevil(e), kõhevil(e), virevil(e).

§141 A:/7(e)-liitelisi adverbe on sõnaraamatulekseemidena ligi 150, aga valdav osa neist on deskriptiivtüvelised, mida ei saa seostada mingi alussõnaga ega korrelaatsõnaga: röötsakil(e), upakil(e), längakil(e), kössakil(e), lotakil(e), lidukil(e), lösakil(e), sorakil(e), uurakil(e), räsakil(e). Morfoloogiliselt liigenduvaid tuletisi on umbes kolm­

kümmend. Tuletustüüp on ebaproduktiivne. Enamasti on alus­

sõnaks substantiiv: ninakil{e), seljakil(e), käpakil(e), servakil(e), praokil(e), pilukil(e), naerukil(e), naljakil(e), hirmukil(e). Verbi- tüvelised on nt roomakil{e), ripakil(e), istukil(e), kükakil(e), adverbitüvelised püstakil(e), kallakil(e), irvakil{e), vildakil(e).

Tuletustüveks on kahesilbiline (nõrga astme) vokaaltüvi, v.a ühe­

silbilise tuletustüvegaprao-kil(e). Tuletustüve lõppvokaal on sageli asendunud a-ga: käsipõsa-kil(e), rippuma > ripa-kil(e), kükkima >

küka-kil(e), püsti > püsta-kil{e), kaldu < kalla-kil(e). Substantiivi- tüvelises tuletises varvu-kil(e) on liite ees mitmuse tüvi.

Märkus. Mõnes tuletises esineb muutetunnuse ja adverbiliite kombinat­

sioone ka vastupidises järjekorras, nii et muutetunnus eelneb adverbi- liitele. Selliseid tuletisi on käsitletud vastava adverbiliite tuletustüübis (vt § 126).

KIRJANDUST ADVERBIMOODUSTUSE

Im Dokument KOMPLEKSSETE SÕNADE STRUKTUUR (Seite 194-200)