Lühendamine
§23 l ü h e n d s õ n a d on lekseemid, millest puudub alussõna(de)ga võrreldes mingi tüveosa. Lühendamise teel moodustatud sõna on morfoloogiliselt ühemorfeemiline ja samastub lihtsõnaga.
Tulemuseks on enamasti fonotaktiliselt sobiv sagedase ja avatud muuttüübi analoog, nt ühesilbiline vältevahelduslik, kahesilbiline vokaaltüveline, harvem kolmesilbiline astmevahelduseta sõna.
Lühendsõnu moodustatakse kolmel viisil.
50 Sõnastruktuur ja sõnamoodustus Üks võimalus on, et pikemast sõnast jäetakse ära mingi osa, tavaliselt sõna lõpuosa, nii et tulemuseks on ühe- või kahesilbiline lihttüvi. Nii on eesti keeles omal ajal moodustatud näiteks sõna male (< malev). Enamik selliselt moodustatud lühendsõnu põhi
neb võõrsõnadel (a), argikeeles ka omasõnadel (b):
(a) aku (< akumulaator), info (< informatsioon), labor (< labora
toorium), teler (< televiisor), stipp (< stipendium), inter (< inter
naat), reuma (< reumatism), sots (< sotsiaaldemokraat), demo (< demonstratsioonsalvestis), promo (< promotsioon), proff (< pro
fessionaal), opp (< operatsioon), komm (< kommentaar), stripp (< striptiis), nats (< natsionaalsotsialism, bronn (< broneering) (b) trenn (< treening), kunn (< kuningas), jätt (< jäätis), somm
(< soomlane), miil (< miljon), konn (< konjak), komm (< komp
vek), ports (< portsjon), suht (< suhteliselt)
Lühendsõnade hulgas on ka selliseid, mille alussõnaks on liitsõna või selle struktuuriga laen (c). Neist on ära jäetud liitsõna teine osis ja algselt kompleksse sõna tähendust jääb kandma alles jäänud tüvi. Sellisedki lühendsõnad põhinevad enamasti võõrsõnadel.
(c) auto (< automobiil), buss (< autobuss, omnibuss), homo (< homoseksuaal), kilo (< kilogramm), troll (< trollibuss), kop
ter (< helikopter), nett (< internet), porno (< pornograafia), hevi (< hevimuusika)
Samal printsiibil lüheneb ka võõradjektiivide tüvi, nt retrospek
tiivne e retrospektiiv- ehk retro-, digitaalne e digitaal- ehk digi- (vt § 24), mida sageli omakorda kasutatakse argikeele sõnana (digisse ümber võtma, täielik retro).
§ 24 Teine lühendsõnade moodustusviis on selline, et mitmeosalisest sõnast või sõnaühendist võetakse juurmorfeemide algusosad ja liidetakse kokku uueks sõnaks, imiteerides komplekskeelendite keeleajaloolist sulandumist. Nii on eesti keeles omal ajal tekkinud näiteks sõnad veski (< vesi + kivi), peats (< pea + ots) ning loodud
selmet (< selle asemel et). Seda tüüpi lühendsõnad on ülekaalukalt kahesilbilise vokaaltüvega:
sudu (< suits + udu), masu (< majandussurutis), kapo (< kaitse
politsei), mupo (< munitsipaalpolitsei), kulka (< kultuurkapital) Sellise moodustusviisiga on sageli mitmesõnalisest kirjeldavast nimetusest saadud omapärane firmanimi: Taliko (< Tartu liha
kombinaat), Tarmeko (< Tartu metsakombinaat), Karete (< katse- remonditehas), Amerest (< Ameerika + Estonia), Tallegg (< Tallinn + egg muna’), Talleks (< Tallinna ekskavaatoritehas).
Sõnaosadest koosnevaid lühendsõnu on omal ajal eesti keelde tulnud otselaenudena vene keelest, tänapäeval liigitub osa neist historismideks: kolhoos, sovhoos, komsomol partorg. Lühend
sõnade hulgas on liitsõnu, kus lühenenud on liitsõna esimene osis:
orgkomitee, sotsrealism, medõde, medpunkt, dokfilm, popmuusika, digiretsept, ökojalajälg, retroviirus, narkokaupmees.
§25 Kolmandana võib lühendsõnaks pidada ka selliseid, mõnikord tähtsõnadeks, akronüümideks või siigliteks kutsutud sõnu, mis on moodustatud sõnaühendi algustähtedest ja mida hääldatakse üle
kaalukalt tähekaupa veerides: PR (peeärr < public relations), WC (veetsee < water closet), LP (ellpee < long play Vinüülplaat, mis ei ole singel’), SKT (eskatee < sisemajanduse kogutoodang). Täht- sõnade hulgas on palju institutsioonide nimesid, millest osa on eesti algupära (ÜRO), osa lähtekeele päritolu, nagu USA, KGB, või levinud ka lähtekeele häälduses, nagu BBC (biibissii). Kui tähtsõna häälikkoosseis võimaldab, võidakse seda lugeda kokku sõnana:
ROK (rokk < Rahvusvaheline Olümpiakomitee), ETA (eta < Eesti Teadeteagentuur), ÕS (õss < õigekeelsussõnaraamat), VIP (vipp
< very important person), NATO, USA. Sõnana väljaloetavaid tähtlühendeid võidakse hakata kasutama iseseisva lekseemina:
ufo, aids, vets, vipp, itimees (< IT 'infotehnoloogia’). Pejoratiivse tähendusega sõnast võib sündida sõna esitähest moodustunud uus eufemismsõna: ell (< lits), pee (< perse).
52 Sõnastruktuur ja sõnamoodustus Märkus. Lühendsõnad, eriti suurtähtlühendid kuuluvad suuremasse lühendite rühma. Sellest rühmast ei saa lühendsõnaks pidada puhtor- tograafilisi lühendeid, mis esinevad üksnes kirjutatud tekstis ja mida loetakse nendega osutatud lühendamata sõna või ühendina, mitte täht
haaval, nt nr (number), jne (ja nii edasi), s.o (see on), eKr (enne Kristust) jne. Lühendsõna on fonoloogiliselt omaette keelend, mida hääldatakse kirjakujule vastavalt ja mis ei pruugi (eriti võõrpäritolu puhul) oma pika lähtevormiga (alussõna, -sõnaühendi või -nimega) seostuda.
Lühendsõnade kasutamine on iseloomulik argikeelele. Lühend
sõna on stiililt sageli mitteametlik ja keelemänguline, kuigi pakub ka selget väljendusökonoomiat, nagu suht suhteliselt’ adjektiivi või adverbi laiendina. Slängisõnade hulgas on eri viisil moodusta
tud lühendsõnu: õps, kleps (< kleebispilt), esta, mata, dire, kehka, jota,jäts, nats (< natuke), kilt (< kilomeeter), aint (< ainult), tegelt (< tegelikult). Lühendamisega võib kombineeruda liitesarnaseid sõnaosi või sõnatüve muutusi. Osa lühendsõnu on siiski neutraal
sena kirjakeelde juurdunud (auto, aku, info, masu, sudu).
§ 26 p ö ö r d t u l e t u sehk r e g r e s s i i v d e r i v a t s i o o n tähendab niisugust lühendusviisi, et tuletisest või tuletisekujulisest sõnast jäetakse ära tuletusliide - kasutusse tuleb lühem ja morfoloogiliselt lihtsama koostisega sõna, mis kuulub tavaliselt alussõnast erinevasse sõna
liiki. Seotud verbitüve muutmist iseseisvaks substantiiviks on mõnevõrra kasutatud oskuskeeles: eelistama > eelis, ravitsema >
ravi, seletama > sele selgitav illustratsioon. Pöördtuletusena on tõlgendatav eeri-liiteliste verbide asendamine noomenitüvelistega (protesteerima > protestima). Pöördtuletuse teel on moodustatud osa tänapäeva eesti keele liitverbidest, millest algselt on kasutusel olnud mine- või ws-deverbaaliga moodustatud liitsubstantiiv:
ilulugema < ilulugemine, riistvõimlema < riistvõimlemine, ravi- võimlema < ravivõimlemine, väärkohtlema < väärkohtlemine, iseteenindama < iseteenindus, kiirparandama < kiirparandus, kuri
tarvitama < kuritarvitus
Üksikuid näiteid leidub ka tekstisidusa juhumoodustuse kohta:
henn s a a r i: Päriselt ei tohi me neid unustada, sest unu varjus on igasugustel liialdustel hea uuesti sigineda, ak: Järgmise, meie neljanda lapsega isapuhkan ka kindlasti.
Pöördtuletust saab vaadelda vaid diakroonilisest aspektist, selle äratundmine eeldab teadmisi sõnade päritolust. Tänapäeva keele seisukohast võiks tuletussuund niisama hästi olla eelis > eelistama, ravi > ravitsema, ravivõimlema > ravivõimlemine. Samal moel ei ole sünkroonvaatluses oluline muu reanalüüs ja pöördtuletus lae
nude mugandamise kaasnähtusena. Nt laenates inglise termini liising (< leasing), allutatakse see eesti tuletusanalüüsile (liisi-ng) ning reanalüüsi tulemusel sedastatakse ka alusverb (liisi-ma).
Nulltuletus
§ 27 n u l l t u l e t u s ehk k o n v e r s i o o n tähendab uue lekseemi moodus
tamist ilma sufiksit lisamata. Sõnatüvi püsib, aga sel on alussõnaga võrreldes uus funktsioon ja teine sõnaliik. Identse tüvega noomeni ja verbi tuletussuhe võib olla selline, et noomenist on tuletatud verb (a) või verbist on tuletatud noomen (b):
(a) puur > puurima, liim > liimima, saag > saagima, etikett > etiket- tima, parkett > parkettima; h a ri: harja > harjama, vän t: vänta >
väntama, julge > julgema, kuiv > kuivama
(b) mõjuma > mõju, kuluma > kulu, uskuma > usk, sundima > sund, kõndima > kõnd, röövima > rööv, jahtima > jaht
Tuletussuunda määratakse tähenduse alusel - rikkama tähendu
sega sõna on tavapäraselt teisest tuletatud ja lubab end alussõna kaudu seletada. Enamasti saab seda näidata tähendusanaloogia alusel: liiteta tuletisel on oma alusega samasugune tuletussuhe kui liitega tuletisel, vrd puur > puurima ja õng > õngi-tse-ma, etikett >
etikettima ja tara > tara-sta-ma, julge > julgema ja laisk > laisk-le- ma, mõjuma > mõju ja toetama > toet-us. Nulltuletuse puhul on
54 Sõnastruktuur ja sõnamoodustus oluline, et alussõna ja tuletis moodustavad sõnapaari, millel on sel
lega kõrvutatavaid samasuguse semantilise vahekorraga lekseemi- paare liitelise sõnatuletuse valdkonnas.
Nulltuletust esineb peamiselt vaid verbide ja noomenite vahel, kus see on mingil määral produktiivne. Palju ühesuguse struktuu
riga substantiive ja verbe on eesti keelde tulnud inglise otselaenu
dena: klikk ja klikkima, meil ja meilima, skaip ja skaipima, breik ja breikima, folk ja folkima. Nende vahel ei pruugi olla tuletus
süsteemile iseloomulikke semantilisi suhteid. Ka muude sõna
liikide, näiteks substantiivide ja adjektiivide kasutuse vahel võib täheldada motivatsioonisuunda adjektiivist substantiiviks (haige, tark, pime, loll) või substantiivist adjektiiviks (sant, koer, räbal, maru), mille puhul üks kasutus on primaarne, teine sekundaarne, aga sellist kasutust ei peeta harilikult tuletusvahekorraks.
Prefiksid ja prefiksilaadsed sõnaosad
§ 28 Prefiks ehk eesliide on seotud morfeem, mis liitub sõnatüve ette.
Prefiksitega moodustatakse uusi lekseeme. Oma funktsioonilt on eesliide võrreldav järelliitega või liitsõna esikomponendiga.
Tähenduselt selgepiirilise rühma moodustavad eitusprefiksid eba- (a) ja mitte- (b). Need on sõnamoodustuses ka mingil mää
ral produktiivsed. Erinevalt järelliidetest on neil ühiseid tunnu
seid vabade morfeemidega: mitte esineb eitussõnana, eba- võib tüvimorfeemina liita endaga tuletusliiteid ja olla uute lekseemide moodustamise aluseks: eba-rd, eba-le-ma. Lisaks on mitmeid võõrapäraseid eitusprefikseid (c).
(a) eba-kindel, eba-oluline, eba-tavaline, eba-sobiv, eba-normaalne, eba-mugav, eba-määrane, eba-tervislik, eba-viisakas; eba-usk, eba-soosing, eba-sümpaatia, eba-teadus, eba-õnn, eba-voorus (b) mitte-ametlik, mitte-kohustuslik, mitte-küllaldane, mitte-rahul-
dav, mitte-vajalik, mitte-soovitav, mitte-kortsuv, mitte-statsio- naarne; mitte-kallaletungileping, mitte-tulundusühing;
(c) a-teist, a-loogiline, anti-paatia, anti-biootikum, anti-fašist, anti-kristus; de-formeerima, de-generatsioon, de-gradeerima;
de-kodeerima; dis-harmoonia, dis-proportsioon, dis-sonants; im
personaal, im-potentne, in-finitiiv, in-diskreetne, non-konformist Eitusprefiksiga sõna antonüüm võib olla tema prefiksita või positiivse prefiksiga vaste: eba-kindel - kindel, mitte-tulundus- ühing - tulundusühing, anti-paatia - süm-paatia, de-struktiivne - konstruktiivne.
Peale nimetatute on hulk muid mitmesuguse tähendusvarjun
diga võõrprefikseid, nt eks-, post-, pre-, re-, bi-,polü-, multi-, semi-, mono-, homo-, sub-, trans-, pro-, proto-. Võõrprefiksiga sõnad on harilikult laenatud terviksõnana. Mõned võõrprefiksid võivad lii
tuda ka omasõnadele: antikangelane, eksabikaasa, pseudoteadus, miniseelik, megaüritus.
Nende kõrval on terve rida selgelt leksikaalseid või leksikaal
sest suuremal üldistusastmel (grammatikasse kalduvaid) kinnis- morfeeme, mis esinevad liitsõna esikomponendina ja tuletiste tüvena paljudes tuletustüüpides, nii et neist võib rääkida ka kui selgemini või vähem selgelt prefiksilaadsest sõnaosast; nt ala-, üli-, üla-, kesk-, era-, eri-, igi-, kaas-, lähi-, sega-, ulgu-, vaeg-, liba-, puht-. Prefiksitega või prefiksilaadsete sõnaosadega moodustatud lekseeme kirjeldatakse liitsõna peatükis.
56 Sõnastruktuur ja sõnamoodustus