Bauer, Laurie, Productivity: Theories. - Pavol Štekauer & Rochelle Lieber (eds.), Handbook of Word-Formation. Springer, 2005: 315-334.
Hakulinen Auli, Maria Vilkuna, Riitta Korhonen, Vesa Koivisto, Tarja Riitta Heinonen, Irja Alho, Iso suomen kielioppi. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 950.) SKS, 2004.
Hohenhaus, Peter, Lexicalization and Institutionalization. - Pavol Štekauer & Rochelle Lieber (eds.), Handbook of Word-Formation.
Springer, 2005: 353-373.
Kaalep, Heiki-Jaan, Kadri Muischnek, Eesti kirjakeele sagedussõnastik Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
Kasik, Reet, Eesti keele sõnatuletus. Kolmas, parandatud trükk. Tartu:
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.
Kasik, Reet, Sõnatuletus leksika ja grammatika vahel: nd- ja ndus-lii
telised verbaalnoomenid. - ESA 56 (2010). Tallinn: Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2011: 63-90.
Kasik, Reet, Sõnaliik oskuskeeles: e-tuletised ja nende alusverbid. - Maire Raadik ja Tiina Leemets (toim), Sõnaga mõeldud mõte.
Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012: 50-66.
Kasik, Reet, Nulltuletus ja konversioon eesti keeles. - Keel ja Kirjandus 2012, 11: 793-806.
Kerge, Krista, Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. Soome-eesti kontrastiiv- seminar (Tallinn 1988). (Ars Grammatica.) Eesti NSV Tea
duste Akadeemia ühiskonnateaduste osakond. Preprint KKI-51.
Tallinn, 1990.
Kerge, Krista, Vormimoodustus, sõnamoodustus ja leksikon. Oleviku kesksõna võrdluse all. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 1998.
Langemets, Margit, Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010.
Mikone, Eve, Deskriptiiviset sanat. Määritelmät, muoto ja merkitys.
Helsinki: SKS, 2002.
Mäearu, Sirje, Sufiksi liitumine tunnusele eesti kirjakeeles. - Ars Grammatica 1986. Tallinn: Valgus, 1987: 23-43.
Saari, Henn, Sõnamoodustuse mõisteid. Liigivaheldus. - Keel ja Kirjan
dus 1993, 2: 87-97; 3: 148-159; 11: 649-659; 12: 726-738.
Stump, Gregory, Word-Formation and Inflectional Morphology. - Pavol Štekauer & Rochelle Lieber (eds.), Handbook of Word-Formation.
Springer, 2005: 49-71.
Vare, Silvi, Lähtekohti eesti derivatsiooni käsitluseks. (Ars Grammatica.) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut,
1979.
Vare, Silvi, Kazuto Matsumura ettekandest Debreceni kongressil ning verbi ja verbaalnoomeni vahekorrast. - Keel ja Kirjandus 1991, 7: 408-415.
Vare, Silvi, Konversioonist eesti keele sõnamoodustuses. - Virittäjä 1993, 1: 34-50.
Vare, Silvi, Back-Formation of Verbs in Estonian. - Helle Metslang &
Mart Rannut (eds.), Languages in Development. München:
Lincom Europa, 2003: 123-132.
Vare, Silvi, Potentsiaalsetest sõnadest leksika ja grammatika vaate
nurgast. - Keel ja Kirjandus 2008, 7: 531-551.
Viitso, Tiit-Rein, Structure of the Estonian language. Phonology, mor
phology and word formation. - Mati Erelt (ed.), Estonian Lan
guage. (Linguistica Uralica Supplementary Series. Volume 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers, 2003: 9-129.
VERBITULETUS
VERBILIIDETEST
§ 29 Verbiliidetega moodustatakse verbe noomenitest ja verbi
dest, harvem adverbidest ja partiklitest. Sõnamallid võimalda
vad moodustada teatud tuletustüüpidesse kuuluvaid verbe (nt deskriptiiwerbe) ka ilma alussõnata. Verbe moodustavaid liiteid ja liitevariante on umbes veerandsada. Iga liide ja seda sisaldavad verbid moodustavad morfoloogilise tuletustüübi (vt § 19). Nende tüüpide arvukus ja produktiivsus varieeruvad. Lekseemide hulga, produktiivsuse ja sõnade morfoloogilise läbipaistvuse põhjal on ühed tuletustüübid kesksemad kui teised. Vaid mõni verbiliide on tänapäeva keeles täiesti ebaproduktiivne (-bu, -bi, -ka, -/). Verbi- tuletistest võib moodustada uusi verbituletisi teatud morfoloogi
liste reeglite järgi.
Tüüpiline eesti verbiliide on ühesilbiline V-. CV- või CCV-kuju- line (nt -u, -le, -sta). Kahesilbilisi VCV-kujulisi liiteid on vaid -ise ja -ata. Viimasel on ka VCCV-kujuline variant -ahta. Verbituletiste vokaaltüvi on kahe- või kolmesilbiline, a-, e- või «-lõpuline, /-lii
telised verbitüved on alati kahesilbilised, neljasilbilisi ja pikemaid verbitüvesid on vaid sta- ja Ze-liitega. Kolme- ja enamasilbilised verbid on alati tuletisekujulised: ka alussõnata mitmesilbilisel ver
bil (nt kritseldama, manitsema, arenema) on mingi tuletustüübiga sarnane tüve lõpuosa (vrd läbipaistvad tuletised häda-lda-ma, tüli- tse-ma, haru-ne-mä). Liitsõnast või liitsõnasarnase struktuuriga alussõnast moodustatud verbid võivad olla ka pikemad (võidu
rõõmutsema, erakonnastuma).
Verbide tuletustüübid
LIIDE VARIANDID ALUSSÕNA
VERB NOOMEN MUU
ta kasva-ta-ma töö-ta-ma püsti-ta-ma
t söö-t-ma muu-t-ma
da pimen-da-ma ahel-da-ma eel-da-ma
a tuul-a-ma lahk-a-ma
nda loe-nda-ma kava-nda-ma valla-nda-ma
Ida liia-lda-ma
rda tuige-rda-ma käpe-rda-ma
sta rebe-sta-ma pime-sta-ma ära-sta-ma
le tege-le-ma ring-le-ma
tle küsi-tle-ma ime-tle-ma
dle suu-dle-ma
skle ole-skle-ma
u kand-u-ma selg-u-ma mööd-u-ma
bu saa-bu-ma maa-bu-ma
du keel-du-ma juur-du-ma
gu val-gu-ma näu-gu-ma
ku tõr-ku-ma hau-ku-ma
i lükk-i-ma sõd-i-ma
bi käi-bi-ma öö-bi-ma
gi mää-gi-ma
ki röh-ki-ma
ne rebe-ne-ma halve-ne-ma eel-ne-ma
tse ahmi-tse-ma veri-tse-ma sala-tse-ma
ata liig-ata-ma pots-ata-ma
ahta hirn-ahta-ma kõm-ahta-ma
ka pil-ka-ma oh-ka-ma
ise vir-ise-ma
60 Verbituletus
Liitliited
§ 30 l i i t l i i t e moodustavad tuletises üksteisele järgnevad sama sõna
liigi liited. Enamik verbiliiteid liitub vaid lihtverbitüvele. Mõned verbiliited (regulaarsemalt -ta, -u, piiratumalt -le, -i) võivad liituda ka tuletatud verbitüvele, nii et kaks verbiliidet moodustavad liit
liite. Tuletiste liigitamise seisukohalt on määrav viimane, verbitüve lõpus olev liide. Esimese liite fonoloogiline kuju võib teise liite ees muutuda: klusiil võib astmevaheldusreeglite sarnaselt nõrgeneda (du > u ,b u > vu, bi > vi) või vokaal kaduda (ise > is, ne > n ,ta > t, ka > k). Kombinatsioon ta + le annab kahesilbilisele lihttüvele lii
tudes kaks sünonüümset liitliidet - esimese liite vokaal võib le-liite ees kaduda või muutuda a > e: ta + le> tle ja ta + le> tele.
Verbiliidete kombinatsioonid
1. LIIDE 2. LIIDE NÄIDE
U ta lai-u-ta-ma
du ta juur-u-ta-ma
bu ta loo-vu-ta-ma
bi ta söö-vi-ta-ma
ise ta hel-is-ta-ma
ne ta suure-n-da-ma
ta u riie-t-u-ma
sta u killu-st-u-ma
nda u aste-nd-u-ma
Ida u era-ld-u-ma
ta le aru-t-le-ma, aru-te-le-ma
ka i oh-k-i-ma
Põhiliselt reguleeritakse tuletatud verbitüvele lisanduva liitega (-ta, -ü) verbide transitiivsust-intransitiivsust. Deverbaalsete tran
sitiivsete ja intransitiivsete verbide moodustamise põhimallid on üheliitelised: kui lihttüvi on intransitiivne, siis saab sellest moo
dustada transitiivse verbi ta-liite abil: kasvama > kasva-ta-ma, ja
kui lihttüvi on transitiivne, võib sellest moodustada intransitiivse verbi w-liite abil: kandma > kanduma. Sellega derivatsiooniprot- sess piirdub - pikemaid tuletusahelaid ei moodustata. Liitliited esinevad regulaarselt mitteverbaalse lihttüvega tuletistes. Lihttüve struktuurist sõltuvalt on kasutusel üks kahest võimalikust tuletus- mallist. Lihttüvest võib moodustada intransitiivse u- või ne-tuletise ja sellest fa-liitelise transitiivse verbi (all > all-u-ma > allu-ta-ma, suur > suure-ne-ma > suuren-da-ma) või vastupidi: lihttüvest võib moodustada transitiivse ta-tuletise ja sellest w-liite lisamise teel intransitiivse verbi (riie > riie-ta-ma > riiet-u-ma). Üksikute kolmeliikmeliste verbiahelate puhul (sööma > söö-bi-ma > söövi- ta-ma, pidama > pea-ta-ma > peat-u-ma) on regulaarne tuletus- vahekord vaid kahe tuletatud verbi vahel, tuletispaar on lihttüvega võrreldes leksikaliseerunud.
Rohkem kui kahest liitest koosnevaid liitliiteid, kus kordub sama liide või kaks sarnase kategoriaalse tähendusega liidet, esineb eesti verbituletussüsteemis harva. Üksikuid näiteid on liitliite -utu kasutamise kohta, mis sisaldab kahte w-liidet (sirge > sirg-u-ma >
siru-ta-ma > sirut-u-ma; kallas : kalda > kald-u-ma > kallu-ta-ma
> kallut-u-ma). Sellise moodustusmalliga sõnaraamatulekseeme on seitse, u- ja ufw-tuletistel on erinev tähendus. Ühiskeeles levi
vad ne-tuletiste asemel produktiivse «-tuletuse analoogial moo
dustatud ndu-tuletised (ne + da + ü): muganduma, peenenduma, leevenduma. Normitud kirjakeeles sellist tuletustüüpi ei aktsep
teerita; näiteks käibiv õigekeelsussõnaraamat neid ei registreeri, vaid pakub samas tähenduses ainult «e-tuletisi (muganema, pee- nenema, leevenema). Seletavas sõnaraamatus on registreeritud 16 rööpset sama lihttüve ne- ja ndu-tuletist. Toimetamata tekstides on
«dw-tuletus produktiivne:
im: Rakud uuenevad ja noorenduvad. Lehekülg täiendub reaalajas artiklitega. Niimoodi suitsugaasid lahjenduvad ja pigi tekib vähem.
Pöördumisel ümber ülemise veovõlli tühjenduvad kopad kaasa
toodud mullast. Kuvanduse peale klõbides see suurendub.
62 Verbituletus