Konkurentsivõimet väljendavate näitajate mahu, osatähtsuse ja suhete väärtused annavad ettekujutuse ajaloolise arengu käigus saavutatud olukorrast, millelt järgnevas arengus tuleb startida.
Konkurentsipositsiooni saame välja selgitada majandusharu konkurentsivõime näitajate väärtuste võrdlemisel mingi etaloniga (nt edukaima või keskmisel tasemel konkurendi näitajate väärtus
tega). Kokku saab kõigi näitajate alusel välja toodud osavõrdluste alusel sünteesida majandusharule rajasõltuvuse koondhinnangu konkurentsipositsiooni aspektist.
Konkurentsivõime positsiooninäitajate juurdekasvutempo võimal
dab hinnata konkurentsipositsiooni eri aspektide senise muutu
mise suunda ja kiirust. Ka konkurentsipositsiooni näitajate juurde- kasvutempot tuleb võrrelda etaloniga. Nendest võrdlustest kuju
neb majandusharu rajasõltuvuse koondhinnang konkurentsi
võime dünaamika aspektist.
Vaadeldava majandusharu konkurentsipositsiooni ja selle dünaamika näitajate väärtuse võrdlemisel võib kasutada järgmisi etalone:
• edukaimate konkurentide konkurentsipositsiooni ja selle dünaamika näitajate väärtused (benchmarking), et hinnata vaatlusaluse majandusharu mahajäämust maailmamajanduse tipptasemest;
• konkurentide kogumi konkurentsipositsiooni ja selle dünaa
mika näitajate keskväärtus, et hinnata majandusharu toime
tuleku võimalusi, võrreldes keskmiselt toimetulevate konku
rentidega maailmamajanduses;
• edutuimate konkurentide konkurentsipositsiooni ja selle dünaa
mika näitajate väärtused, et hinnata majandusharu maailma
turult väljatõrjumise ohu suurust.
Konkurentsipositsiooni ja selle dünaamika näitajate skaalad moodustavad joonisel 2 . 1 toodud määratluse kohaselt iga konku
rentsivõime aspekti jaoks konkurentsivõime välja, kus abtsisstelg kujutab endast positsioonimõõdiku skaalat ja ordinaattelg dünaa- mikamõõdiku skaalat. Nende telgede lõikepunktiks on analüüti
lise otstarbekuse seisukohalt soovitatav valida mõlema skaala keskväärtus (vt joonis 2.2).
А T,
I kvadrant II kvadrant
edasipürgijad liidrid
Yi
IV kvadrant III kvadrant
kaotajad liidrirollist taandujad
Joonis 2.2. Majandusharu konkurentsivõime hindamise väli näitaja Yj taseme ja dünaamikaskaala дк; alusel. (Autori koostatud)
I kvadrandis paiknevad keskmisest madalama konkurentsiposit
siooniga, aga keskmisest kiirema juurdekasvutempoga majandus
harud (liidrite jälitajad). II kvadrandis asuvad keskmisest kõrgema konkurentsipositsiooniga ja juurdekasvutempoga majandusharud (liidrirolli kaitsjad). III kvadrandis on keskmisest kõrgema konkurentsipositsiooniga, kuid keskmisest madalama juurdekasvutempoga majandusharud (liidrirollist taandujad). IV kvadrandis paiknevail majandusharudel on nii konkurentsi
positsioon kui ka juurdekasvutempo keskmisest madalam {kaotajad).
Konkurentsivälja meetodit rakendades saab läbi viia majan
dusharu konkurentsivõime analüüsi konkurentsipositsioonist ja selle dünaamikast lähtudes.
1. O saanalüüs. Majandusharu konkurentsipositsiooni ja dünaa
mika osaanalüüs toimub võrreldavate konkurentide kogumis iga konkurentsivõime osanäitaja alusel Yj eraldi. Paigutades vaatlusaluse osanäitaja taseme ja dünaamika näitajate alusel moodustunud konkurentsivõime hindamise väljale koos analüüsitava majandusharuga ka selle edukaimad ja edutuimad konkurendid, saame kompleksse kirjelduse majandusharu konkurentsivõimest osanäitaja Yj alusel. Analüüsitava konku
rentsivõime osanäitaja olemus viitab aga üldjoontes juba ka vajalikele harusisestele töösuundadele ja avaliku sektori meetmetele, mis on vajalikud majandusharu konkurentsivõime parandamiseks.
2. M ustri analüüs. Majandusharu konkurentsivõime mustrist saame ülevaate, kandes ühele konkurentsivõime analüüsi väljale kõigi vaadeldavate osanäitajate alusel leitud konku
rentsipositsiooni ja -dünaamika hinnangud. Normeerides konkurentsivõime osanäitajate alusel leitud positsioonihinnan- gute ja vajadusel ka dünaamikaindeksite variatsiooni võrrel
davate konkurentide kogumis (mõõtühikuks kujuneb sel juhul hälve keskmisest standardhälvetes), muudame eri osanäitajate
taseme ja dünaamika näitajate skaalad sarnaseks. See muudab konkurentsipositsiooni ja -dünaamika hinnangud kõigi konku
rentsivõime osanäitajate lõikes võrreldavaks. Erisuguste konkurentsivõime osanäitajate alusel kujuneb hinnang majan
dusharu konkurentsipositsioonile ja -dünaamikale erinevaks.
Konkurentsivõime mõnes aspektis võib majandusharu olla liider, teises edasipürgija, kolmanda näitaja alusel liidrirollist taanduja ja neljanda alusel hoopiski kaotaja. Majandusharu konkurentsivõime eri aspektide kompleksne võrdlevanalüüs võimaldab luua majandusharu konkurentsivõime mustri tervik
liku kirjelduse, mille alusel saab välja tuua nii üksikud kriiti
lised momendid majandusharu konkurentsivõime kujunemisel kui ka sünteesida ettevõtete strateegiad ja avaliku sektori poliitikad konkurentsivõime parandamiseks.
3. D ünaam ika analüüs. Majandusharu konkurentsivõime dünaa
mika analüüsiks kantakse konkurentsivõime hindamise väljale majandusharu konkurentsipositsiooni ja -dünaamika hinnangud eri aegadel (nt aastatel). Konkurentsivõime prognoosimisel on tähtis näha majandusharu arengutrajektoori konkurentsivõime hindamise väljal viimase 5-10 aasta jooksul kas võrreldes teiste riikide sama majandusharu saavutatud positsiooniga või arengutrajektooriga. Arengutrajektoori muutused iseloomus
tavad seni rakendatud ettevõttesiseste abinõude, avaliku sektori poliitikate ja turukeskkonnas toimunud muutuste mõju tule
musi.
Konkurentsivõime hindamise välja meetodi kasutamisel on pea
miseks eesmärgiks majandusharu konkurentsivõime avaldumise eri aspektide väljatoomine ja seostamine, et luua alus konkurentsi
võime kujunemise mehhanismide mõistmiseks ja mõjurite otsin- gusuuna määramiseks.
Sageli kerkib aga küsimus majandusharu konkurentsivõimele osa- näitajaid sünteesiva ühese võrdleva komplekshinnangu andmisest.
Sünteesnäitajal on suurem illustratiivne jõud, võrreldes kümnetest osanäitajatest koosneva kogumiga. Eelkõige on selline kontsent
reeritud käsitlus vajalik laia avalikkuse tähelepanu tõmbamiseks probleemidele, mille spetsiifilistesse aspektidesse süüvimine on keeruline. Üheste võrdlushinnangute ja järjestuste näilisel liht
susel rajaneb kõikvõimalike riikide (potentsiaalse) konkurentsi
võime, inimarengu, majandusvabaduse jm s indeksite populaarsus.
M aja n d u sh aru konkurentsivõim e (ning eraldi konkurentsi
positsiooni või -dünaam ika) sünteetilise kom plekshinnangu väljatoomisel saame kasutada eelkõige determineeritud käsitlust.
Determineeritud komplekshinnangu metoodika koosneb järg
mistest etappidest.
1. Majandusharu konkurentsivõime hindamiseks oluliste näitajate tervikliku süsteemi loomine Yj (/ = 1, . . . , « ) - tagada tuleb kõigi majandusharu konkurentsivõime oluliste aspektide kajasta
mine.
2. Näitajate väärtuste у jj ( / = 1,...,« ; j = 7,...,m ) leidmine võrd
luseks valitud konkurentidel — valik peab andma võimaluse majandusharu konkurentsipositsiooni ja -dünaamika adekvaat
seks võrdlevaks hindamiseks.
3. Näitajate mõõtskaalade võrdsustamine (üleminek võrdse muutumisulatusega skaaladele (0,1; 1,1 0; 1 , 1 0 0 vms), mille puhul kõigil näitajatel antakse skaala väikseim hinnang kogumi nõrgimale väärtusele, skaala suurim hinnang kogumi tuge
vaimale väärtusele ja ülejäänud väärtuste hinnangud kujunevad proportsionaalselt väärtuse paiknemisele nõrgima ja tugevaima väärtuse vahelisel teljel - sellega muudetakse erinevates ühi
kutes väljendatud näitajad kvantitatiivselt võrreldavaks.
4. Näitajate Yj sisulise tähtsuse alusel võrdluskoefitsientide a, omistamine - võrdluskoefitsiendid peavad kajastama näitajate suhtelist kaalu majandusharu konkurentsivõime iseloomus
tamisel;
5. Majandusharu konkurentsipositsiooni M Y sünteetilise komp
lekshinnangu arvutamine:
(2.1) M Y = , i= 1
kus ^ a/ = 1.
Näitajate võrdlevhinnangute alusel saadud summa paigutab sün
teetilise komplekshinnangu kõigi näitajate jaoks ühtsesse skaalasse.
Probleeme tekitab asjaolu, et erisugused konkurentsivõime näitajad kajastavad mingil määral korduvalt ühtesid ja samu konkurentsivõime aspekte (kordusarvestuse ulatust iseloomus
tavad statistiliselt näiteks näitajatevahelised paariskorrelatsiooni kordajad), mis muudab sisuliselt võimatuks neile näitajatele adekvaatselt suhtelist tähtsust väljendavate võrdluskordajate at omistamise.
Piisavalt suure võrdluskogumi korral on konkurentsivõime sün
teetilise komplekshinnangu leidmisel võimalik metoodikat täius
tada, kasutades stohhastilist lähenemisviisi - matemaatilis-statisti- lise analüüsi meetodeid. Sel juhul minnakse näitajatevaheliste paarikorrelatsiooni kordajate maatriksi alusel komponentanalüüsi meetodit rakendades konkurentsivõime näitajatelt Yf üle näitajate süsteemi infokomponentidele K j. Infokomponentidel К j on omadusi, mis muudavad sünteetilise komplekshinnangu leidmise mõneti lihtsamaks - neid on tarvis algnäitajate arvust oluliselt vähem, nad on esitatud samases mõõtskaalas (keskväärtus null ning standardhälve üks) ja nad on statistiliselt sõltumatud (ei sisalda kordusarvestust). See muudab lihtsamaks neile suhteliste tähtsuskordajate omistamise. Samas on komplitseeritud kompo
nentide К j olemuse tõlgendamine (vt Karu, Reiljan 1983).