Järgmise analüüsi etapina seostatakse investeeringud m ateriaal
sesse põhivarasse ettevõtete tulem uslikkusega rentaablusnäitajate põhjal. Joonisel 6.7 näidatakse kogu Eesti töötleva tööstuse kohta agregeerituna, kuidas on muutunud põhivara maksum us ning selle kasutamise tulemuslikkus lisandväärtusel põhineva rentaablus- näitaja - tootlikkus töötaja kohta tuhandetes kroonides - aastatel 2000-2006. Joonisele on kantud koordinaatide algpunktist sirge, mis tõuseb 45-kraadise nurga all - sellel joonel asuvate punktide korral kasvaksid põhivaraga varustatus ja tööjõu tootlikkus võrd
selt. Jooniselt ilmneb arvväärtuste üha suurem kalduvus sellest sirgest paremale. Seega on igal aastal toim unud põhivaraga varus
tatuse ennakkasv. Kui 2000. aastal oli põhivara töötaja kohta 131 tuhat krooni ja tootlikkus 113 tuhat krooni lisandväärtust töötaja kohta ehk iga põhivara krooni kohta saadi 0,86 krooni lisand
väärtust, siis 2006. aastaks olid see suhe langenud 0,79-le. Seega ilmneb kapitaliga varustatuse ennakkasv tootlikkusega võrreldes, st ilmneb kapitaliseerituse süvenemine (<capital deepening). Igal järgneval perioodil on lisandväärtuse kasv nõudnud üha suurem at
materiaalse põhivara maksumust.
Põhivara töötaja kohta tuh kr (jääkmaksumuses)
Joonis 6.7. Eesti töötleva tööstuse arengutee - tootlikkus ja materiaalne põhivara töötaja kohta 2 0 0 0-2006 (tuh kr). Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas 2008.
Eelnev analüüs näitas Eesti töötlevas tööstuses tervikuna ilmnevat vajadust suurendada tööjõu kapitaliga (materiaalse põhivaraga) varustatust, et saavutada tootlikkuse tõus. Järgnevalt vaadeldakse selle seose ilmnem ist täpsem alt ettevõtete suurusrühmiti. Tabelis 6.8 esitatakse ühe töötaja kohta loodud lisandväärtuse maht ja põhivaraga varustatus 2000. aastal ning nende näitajate muutus 2006. aastaks. Huvipakkuv on ju st see, millistes ettevõtete suurus- rühm ades on saavutatud tootlikkuse kasv suhteliselt väiksema põhivaraga varustatuse korral. Selleks on põhivara kasv jagatud tootlikkuse kasvuga ja see näitab, kui palju on olnud vaja lisada põhivara, et saavutada tootlikkuse kasv. Kõige efektiivsem põhi
vara kasutus ilmneb väikeettevõtetes (1 -9 ja 10-19 töötajaga), samuti 100-249 töötajaga ettevõtete rühmas. Kõige kapitali
m ahukani oli tootlikkuse kasv 50 -99 töötajaga ettevõtete rühmas.
Kindlasti mõjutab Eesti majanduse väiksuse tõttu neid tulemusi
ettevõtete suurus kapitalimahukamates tööstuse allharudes (nt paberi-, metalli-, keemiatööstus).
Tabel 6.8. Töötleva tööstuse ettevõtete tootlikkus (rentaablus lisandväärtuse alusel) ning põhivaraga varustatus töötaja kohta 2000-2006 (tuh kr) ja selle kasv
Kokku 112 131 226 285 2,18 2,02 1,08
1-9 60 83 142 165 1,99 2,37 0,84
10-19 90 89 175 165 1,86 1,94 0,96
20-49 93 96 208 232 2,40 2,24 1,07
50-99 114 145 237 382 2,63 2,08 1,26
100-249 150 195 275 346 1,77 1,83 0,96
250 ja
enam 117 127 235 289 2,27 2,01 1,13
Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas 2008.
Saamaks detailsemat ülevaadet tootlikkuse ja põhivarasse tehtud investeeringute seose kohta tööstusharuti, koostati tabel 6.9, kus on esitatud töötleva tööstuse harude vastavate näitajate kasv 2000-2006. Töötlevas tööstuses kasvas põhivaraga varustatus kiiremini paberitööstuses (kasv 4,2 korda, põhjuseks suured investeeringud Kundas), järgnesid metalli- (3,32), keemia- (3,08) ja muude elektrimasinate tootmine (kasv 2,22 korda). Teiselt poolt oli tööstusharusid, kus kapitaliga varustatus töötaja kohta oli 2006. aastaks, võrreldes 2000. aastaga, vähenenud (büroomasina- ja nahatööstus). Aeglaselt oli põhivaraga varustatus kasvanud muude transpordivahendite tootmisel, rõivatööstuses ja ehitus
materjalitööstuses.
Tabelis 6.9 on esitatud ka tootlikkuse kasv lisandväärtuse kasvu alusel ühe töötaja kohta. Tabeli viim ases veerus leidsime põhi
varaga varustatuse kasvu ja tootlikkuse kasvu suhte. See näitab põhivarasse tehtavate investeeringute suurendam ise vajadust, et luua üks ühik tootlikkuse kasvu. Kui see on üle ühe, siis on toot
likkuse kasvuks põhivara ennakkasv. Üldine suundumus on tabeli alusel selge - põhivaraga varustatus kasvab kiiremini kui toot
likkus. Töötlevas tööstuses on see näitaja 1,09, mis tähendab, et iga täiendav tootlikkuse kasv ühe ühiku võrra nõuab 1,09-ühi- kulist põhivara kasvu (vt viim ast veergu tabelis 5.8). Eriti kapitalim ahukas on tootlikkuse kasv paberitööstuses, kus toot
likkuse kasvuks ühiku võrra töötaja kohta on vaja 3,03 ühikut põhivara; järgnevad autode ja treilerite valmistamine (1,60) ja m etallitööstus (1,44). V äikseim a kapitalivajadusega lisandväär
tuse kasv oli muude transpordivahendite (0,71), nahatootmises (0,61) ja ehitusm aterjalitööstuses (0,65).
Tabel 6.9 annab pildi tootlikkuse ja põhivaraga varustatuse m uutum isest ajavahem ikus 2000-2006. Kuid täpsem a ettekuju
tuse tootlikkuse ja põhivaraga varustatuse arengust annab joonis 6.8, mis kajastab kuue tööstusharu - haagise- (A); ehitusmaterjali- (E); toiduaine- (T), mööbli- (M), rõiva- (R); puidutööstuse (P) - arengut seitsme aasta jooksul - 2000-2006. Tööstusharude valikul oli eesm ärk näidata tööstuses väga oluliste toidu- ja puidutöös
tuse, lisaks edukalt eksportiva m ootorsõidukitööstuse, haagiste ja siseturule orienteeritud ehitusm aterjalitööstuse ning maailmaturul vähem edukalt konkureerivate mööbli- ja rõivatööstuse arengu
teed. Joonis 6.8 näitab ehitusm aterjalitööstuse erilist arenguteed, mis on nihutatud vertikaaltelje poole ehk põhivara maksumus töötaja kohta kasvas hoopis aeglasem alt kui tootlikkus. Seega, tootlikkuse kasv nõudis siin vähest kapitaliga varustatuse kasvu.
Toiduainete (T) ja autode, haagiste (A) harudes aga nõudis toot
likkuse kasv väga suuri investeeringuid põhivarasse, toimus tugev nihe piki horisontaaltelge. Erinevus on vaid selles, et haagiste valm istam ise harus on tootlikkus töötaja kohta ligi 100 tuhande
Tabel 6.9. Materiaalse põhivara ja tootlikkuse kasv töötaja kohta 2006. a,
Kokku töötlev tööstus 2,18 2,00 1,09
Kirjastamine 2,13 1,85 1,15
Masinaehitus 2,11 2,48 0,85
Tekstiilitööstus 2,08 1,49 1,39
Toiduainetööstus 2,06 1,91 1,08
Kummi- ja plastitööstus 1,86 1,85 1,01
Mootorsõidukid, haagised 1,79 1,12 1,60
Kontorimasinad ja arvutid 0,95 1,27 0,75
Nahatööstus 0,77 1,16 0,66
Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas 2008.
krooni võrra kõrgem. Puidutööstuses on näha lisandväärtuse kasvu aeglustumine ja põhivaraga varustatus on sellel perioodil kahekordistunud. Rõivatööstus asub teistest harudest tublisti all
pool, seal oli tootlikkus 2006. aasta lõpuks ju b a 2 -4 korda väik
sem kui teistes harudes. Põhivaraga varustatuse kasv on selles tööstusharus väga nõrk ja tööjõum ahukus ei ole ka vähenenud.
M ööblitööstus esindab positiivset seost põhivarasse investeerin
gute ja tootlikkuse kasvu vahel, kuid absoluutväärtuses on toot
likkuse kasv siiski üsna tagasihoidlik.
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
0 100 200 300 400 500 600
Joonis 6.8. Eesti töötleva tööstuse mõnede harude põhivaraga varustatuse ja tootlikkuse areng 2000-2005 (lisandväärtus ja materiaalne põhivara töötaja kohta tuh kr). Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas 2008.
Järgnevalt analüüsime investeeringute rentaabluse näitaja dünaa
mikat ettevõtte tulem uslikkuse ühe keskse näitaja - ärikasumi - ja kaasatud kapitali suhte alusel. N im etatud näitajat tutvustasime lühidalt alapunktis 6.1. Eesti töötlevas tööstuses oli ärikasum 2006. aastaks, võrreldes 2000. aastaga, kasvanud 2,15 korda (Eesti Statistika 2008). Investeeringute rentaablus oli 2000-2006
Tootlikkus töötaja kohta, tuh kr
А - haagise-; E - ehitusmaterjali-, T - toiduaine-, M - m ööbli-, R - rõiva- P - puidutööstus
Põhivara töötaja kohta (tuh kr)