M ajandusharude areng on tihedalt seotud ning m uutused ühes harus toovad paratam atult kaasa muudatusi teistes harudes. Ka ilmnevad harustruktuuris ja selle arengus riigi m ajandusarenguga seotud üldisemad, mitmetele majandusharudele ühised tegurid.
Sellest tulenevalt on uurimuse teises osas ju ba käsitletud andmetel analüüsitud riikide m ajandusstruktuuri iseloomustavate üksik- näitajate korrelatiivseid seoseid ning seejärel on välja toodud struktuuri üldistavad näitajad ehk peakom ponendid (kasutades faktor- ehk kom ponentanalüüsi).8 Viim ased koondavad endasse harude m ajandusseoseid kajastavat infot ning on üksteisest sõltu
matud.
Komponentanalüüsi aluseks on otseselt siiski vaid tööhõive ja lisand
väärtuste osatähtsuste näitajad (seega 26 näitajat 48 vaatlusega). Suhtelise tootluse seoseid majandusstruktuuri peakomponentidega uuritakse eraldi osas 3.2.
Analüüs näitas, et kaks esim est kom ponenti seletavad ära ca poole algnäitajate koguvariatsioonist. K om ponentide kui m ajandus
struktuuri üldnäitajate (dim ensioonide)9 tõlgendam isel on otstar
bekas läbida kolm sammu, uurides
1) komponentide seoseid algnäitajatega - konkreetsete tegevus
alade osatähtsustega (faktorlaadungeid);
2) komponentide väärtust vaadeldud riikides (faktorkaale);
3) komponentide seoseid teiste sotsiaalm ajanduslike indikaato
ritega.
Käesolevas töös uurime viimase sammu puhul konkreetsemalt üldnäitajate seoseid
• sotsiaalm ajandusliku arengu põhinäitajatega;
• vaadeldud tegevusvaldkondade suhtelise tootlusega;
• tööstuse tööhõive sisestruktuuriga.
1. Faktorlaadungid, mis näitavad kom ponentide seoseid alg
näitajatega (harude osatähtsustega) pärast faktorite pööramist varimax-meetodil, on toodud tabelis 3.8 ja joonisel 3.1. Viimasel on iga haru kaks osatähtsust ühendatud noolega tööhõivelt lisand
väärtusele, mis peaks viitam a ka vastava haru tootluse paikne
misele vaadeldavas kom ponentruumis.
Kui üldiselt paiknevad mingi haru mõlem ad osatähtsused kompo
nentruumis suhteliselt lähestikku (vähem alt samas kvadrandis), siis erandiks on oodatult kaubandus ja haridus, mis paigutuvad lisandväärtuse ja tööhõive alusel erinevatesse kvadrantidesse.
Selle nähtuse tõlgendamise juurde pöördum e hiljem tagasi. Esi
algu aga võib statistiliselt oluliste (olulisusenivool 0,01) faktor- laadungite (|f]>0,4) alusel öelda järgm ist.
Need kolm mõistet on töös kasutusel sünonüümidena.
Tabel 3.8. Majanduse harustruktuuri kahe peakomponendi korrelatiivsed seosed* algnäitajatega (faktorlaadungid)
Tegevusala Tööhõive L isandväärtus
F l F2 F l F2
AB -0 ,7 7 -0,01 -0 ,8 4 0,15
CD -0 ,3 0 0,49 0,07 0,46
E -0 ,7 0 0,50 -0 ,5 9 0,55
F -0,27 -0 ,6 4 -0 ,4 1 -0 ,5 2
G -0,20 -0 ,7 3 -0 ,6 5 0,18
H -0,04 -0 ,8 3 -0,15 -0 ,8 4
I -0,18 0,58 -0 ,5 2 0,45
J 0,51 -0 ,6 3 0,34 -0 ,6 4
К 0,89 0,06 0,61 0,06
L 0,09 -0,22 -0,19 -0,43
M -0,11 0,59 0,16 -0,1 7
N 0,83 0,33 0,90 0,02
0 0,53 0,25 0,34 -0,03
* Rasvases kirjas toodud korrelatsioonikordajad on usaldatavad olulisusenivool 0,01, kaldkirjas olulisusenivool 0,05.
Allikas: Autori arvutused Eurostati alusel.
0,8
-1 F . Ы А
1 А ВЛ . hA B \ \ 10 / + .. iIN
,0 - 0,8 - 0,6 \ - 0,4 - 0,2 0 0 \ ♦ ^ > ,2 0,4 0,6 0,8 1 ,
^hL,M
«ч\ hF hG ]Н * по b ф =*Ч (^ H % -- 1.0
-F l : T e e n in d u s m a ja n d u s
Joonis 3.1. Majanduse harustruktuuri kahe peakomponendi seosed tööhõive (/?) ja lisandväärtuse (/) osatähtsustega (faktorlaadungid). (Autori koostatud)
• N agu Euroopa Liidu riikide erinevast arengutasem est tule
nevalt oligi oodata, vastanduvad m ajanduse struktuuri esi
meses peakomponendis (dim ensioonis) üldiselt tootmis- (eriti prim aar-) ja teenindussektor. Edaspidi räägimegi selle dimen
siooni positiivse suuna alusel teenindusmajanduse kompo
nendist. Tähelepanuväärne on siiski, et mitte kõik teenindus
sfääri harud ei seostu esim ese kom ponendiga ühtviisi. Tuge
vaim on positiivne seos tervishoiu ja sotsiaalteenuste (N) ning kinnisvara- ja äriteenuste (K) osatähtsusega. Oluline seos puudub aga avaliku halduse ja riigikaitse (L) ning hariduse (M) osatähtsusega. Seevastu kaubanduse puhul võib rääkida koguni olulisest negatiivsest seosest haru osatähtsusega lisandväärtuse loom isel. Seega, mida kaugem ale üldine tertsiariseerumis- protsess jõuab, seda väiksem aks muutub kaubandusest teeni
tava lisandväärtuse osatähtsus. Kuivõrd seos kaubandusliku hõive osatähtsusega pole oluline, taandub kõik kaubanduse suhtelise tootlikkuse langusele.
• Teine peakomponent vastandab omakorda negatiivsete laadungitega nn turism im ajanduse harud - hotellinduse-toit- lustuse, ehituse, finantsvahenduse ja kaubanduse (H, F, J ja G) tehnilisem ale ja suuremat inimkapitali nõudvale arengu
suunale, mis kajastub energeetika, tööstuse, logistika ja hari
duse (E, CD, I ja M) positiivsetes laadungites.10 Seega võiks 2.
peakom ponenti tem a viimase suuna järgi nimetada ka tehno
loogilise arengu dimensiooniks.
10 Tõsi, kaubanduse ja hariduse puhul puudutab eelöeldu vaid tööhõive struktuuri.
2. Kom ponentide tõlgendam isel on oluline roll ka faktorkaalu- del, mis iseloomustavad komponentide väärtuste erisusi riigiti.
Riikide keskmisi positsioone" faktorruum is iseloomustab joonis 2. Staatilises võrdluses võib riike jagada kolme suhteliselt stabiil
sesse gruppi:
• Lääne- ja Põhja-Euroopa arenenud teenusm ajandusega hea
oluriigid;
• Lõuna-Euroopa turismiriigid;
• Ida- ja Kesk-Euroopa siirderiigid.
Kahe esimese grupi vahel asetsevad nn vaheriigid M alta (mt), Itaalia (it), Iirimaa (ie) ja Austria (at), mis ühendavad mõlema grupi tunnuseid. H e a o lu -ja siirderiikide gruppe eristab selgelt 1.
peakomponent, turism iriike ülejäänutest 2 . kom ponent (tehno
loogilise arengu madal ning nn turism im ajanduse kõrge tase) (tabel 3.9). Gruppide vahed on üsna selged: lähim naaber oma grupis on igal juhul oluliselt lähemal kui mõni teise grupi riik.
Edaspidi tähistame neid riikide gruppe kui klastreid järgnevalt:
I. 8 siirderiiki;
II. 4 turismiriiki;
III. 4 vaheriiki;
IV. 8 heaoluriiki.
Tabel 3.9. Keskmised faktorkaalud klastrites (2000. ja 2005. a keskmised)
Näitaja KJaster
I II III IV
1. struktuuri komponent: teenindusmajandus -0,91 -0,64 0,06 1,20 2. struktuurikomponent: tehnoloogiline areng 0,85 -1,59 -0,69 0,29 Allikas: Autori arvutused.
11 Silmas on peetud kahe aasta - 2000 ja 2005 - keskmisi faktorkaale.
Eesti positsiooni iseloomustab eelkõige kuulum ine vähetertsiari- seerunud (madala F1 tasem ega) siirderiikide hulka, olles samal ajal neist kõige tugevam a tehnoloogilise kallakuga. Selle põhjused on hästi näha tabelis 7, kus Eesti eristub EL-i keskm isest just energeetika ja logistika üldise, samuti tööstuse ja hariduse töö
hõive suhteliselt suure osatähtsusega. K okkuvõttes on F2 tase Eestis kõrgeim kogu valimis, ületades isegi talle järgnevate Soome ja Rootsi taset. N eile riikidele vastanduvad omakorda
“antitehnoloogilised” turism im aad Kreeka, Portugal, Hispaania ning kõige äärm uslikumal kujul Küpros. Samas jääb Eesti üldist arengut näitava F1 tasem elt alla nii Sloveeniale, Tšehhile kui ka Ungarile. “Punase laterna” roll kuulub siin Leedule.
Joonisel 3.2 on välja toodud ka võim alikud teoreetilised arengu
teed nii Eesti kui ka sisuliselt kõigi siirderiikide jaoks.
• Liikumine kõrgema tasem ega teenus- ja heaolumajanduse poole ehk rootsistumine.
• Suundumine m adalam a tasem ega teenus- ja turism imajandusse ehk kreekastumine.
• Kombineeritud vahevariandina iiristumine.
Tõsiasi on ka riikide tegelik liikumine komponentruum is, mille peatendentsiks aastatel 2000-2005 oli kaldum ine vasakult pare
male ehk areng teenus- ja heaolum ajanduse suunas - tertsiari- seerumine (joonis 3.3). Samas kaldub enam us siirderiike ka roh
kem või vähem alla, st Kreeka poole. Seega ilmneb postin
dustriaalse tendentsina tehnoloogiliste sektorite mõningane kvan
titatiivne taandumine. Selle arengu m õistm ine vajab ilmselt tööstuse sisestruktuuri detailsem at analüüsi, kus võiks oodata kõrgema lisandväärtusega allharude osatähtsuse tõusu tööstuse üldmahu vähenemise taustal. Eriti võiks vähenemine puudutada töömahukaid tööstusharusid. Samal ajal toimub tootm isest vaba
neva tööjõu üm berpaiknem ine tööm ahukatesse teenindusharu
desse ja ehitusse (vt tabel 3 .4 ).
Joonis 3.2. Riikide paiknemine harustruktuuri komponentruumis 2000. ja 2005. a keskmiste faktorkaalude alusel. (Autori koostatud)
Tõsiasi on ka riikide tegelik liikumine kom ponentruum is, mille peatendentsiks aastatel 2000-2005 oli kaldumine vasakult pare
male ehk areng teenus- ja heaolum ajanduse suunas - tertsiari- seerumine (joonis 3.3). Samas kaldub enam us siirderiike ka roh
kem või vähem alla, st Kreeka poole. Seega ilmneb postin
dustriaalse tendentsina tehnoloogiliste sektorite m õningane kvan
titatiivne taandumine. Selle arengu m õistm ine vajab ilmselt tööstuse sisestruktuuri detailsem at analüüsi, kus võiks oodata kõrgema lisandväärtusega allharude osatähtsuse tõusu tööstuse üldmahu vähenemise taustal. Eriti võiks vähenemine puudutada töömahukaid tööstusharusid. Samal ajal toimub tootm isest vaba
neva tööjõu üm berpaiknem ine tööm ahukatesse teenindusharu
desse ja ehitusse (vt tabel 3.4).
F l: T eenindusm ajandus
Joonis 3.3. Riikide liikumine majanduse harustruktuuri komponentruumis faktorkaalude alusel 2000-2005. (Autori koostatud)
Joonis 3.4. Riikide nihked harustruktuuri komponentruumis (faktorkaalude muut) 2000-2005. (Autori koostatud)
Riikide positsioonide muutuste iseärasusi lähtetaset arvestam ata kajastab joonis 3.4. Nagu näha, ei uju F1 ehk tertsiariseerum ise suhtes vastuvoolu ükski riik. Samal ajal on areng F2 mõttes üsna heterogeenne. Turism ikompleks taandub tehnoloogiasektori ka
suks mitmeski jub a niigi arenenud tehnoloogiariigis, sealhulgas Saksamaal, Soomes ja Rootsis. Tähelepanuvääriv on ka Poola ja Küprose samasuunaline nihe. Enamus siirderiikidest on aga pigem liikumas vastupidises suunas (enim Leedu, Läti ja Ungari), mis võib olla seotud ka ajutise kiire m ajanduskasvuga ning turu
majandusliku infrastruktuuri taastamisega. N ihe alla on aga siiski olnud sedavõrd mõõdukas, et kõik siirderiigid on ka 2005. aastal F2 positiivsete faktorkaaludega, jäädes kaugele maha turism i
maadest.