Loetelu intervjuudes enimkasutatud terminitest

 Isikute tähistamisel

Imaam – sunniitlikus islamis palve juht kas ühispalvel või kodus, laiemalt kogu-konna vaimulik juht; intervjuudes kasutati peamiselt kogukogu-konna või koguduse juhi tähenduses; staatuse omandamiseks ei pea omama kindlat haridust või ametlikku tunnustust, seega Eestis, kus muftiaat puudub, ka ametlikus käibes koguduse juhi kohta (erilise tunnustuse väljatoomiseks kasutatakse terminit peaimaam)

Mulla – islami traditsiooni (hadith) ja õiguse (fiqh) tundja, kõrgelt haritud islami seadusetundja; intervjuudes kasutati koguduse juhi tähenduses; kasutusel pigem šiiitlikus traditsioonis

Mufti – islami õiguse tundja ja tõlgendaja, haritud jurist, kes omab õigust välja anda vaidlusaluses küsimuses seaduse jõudu omavaid otsuseid ehk fatwa’sid; Eesti kontekstis problemaatiline termin, sest Eesti Muhameedlaste Sunniitide Koguduse põhikirjas kirjalikult ja Eesti Islami Koguduse üldkoos-olekutel ja juhtide sõnavaras on koguduse juhi kohta kasutusel tiitel mufti, milleks Eesti Vabariigis seaduslikku alust ei ole

Hazrat – lugupidav termin araabia kultuuris, kasutatakse ka islami kogu-konnas lugupeetud isikute nime järel

 Institutsioonide tähistamisel

Eesti Islami Kogudus – 1989. aastal Tallinnas asutatud ja end 1928. aastal Narvas loodud Narva Muhamedi Koguduse (või laiemas tähenduses enne Teist maailmasõda Eestis tegutsenud islami kogukonna) õigusjärglaseks pidav vaimulik organisatsioon, ümber registreeritud 1994. aastal Eesti Vabariigi Siseministeeriumis; põhikirja kohaselt ühendab ja teenib (kuni 2014. aastani kõiki) Eesti moslemeid; hääleõigusliku liikmeskonna moodustavad enne Teist maailmasõda siia rännanud tatari ja Teise maa-ilmasõja järel siia tulnud NSV Liidu territooriumi islamiusuliste piirkon-dade elanike järeltulijad; käesolevas töös ka kogudus

Eesti Islami Keskus – 2015. aastal loodud sihtasutus Keevise tn 9 asuva Saudi Araabia kodaniku omandis oleva ja seni Eesti Islami Koguduse halduses olnud kolmekorruselise hoone haldamiseks; lisaks hoone halda-misele tegeleb ka kogukonna liikmete abistamise ja ühisürituste korral-damisega; juhtkonda ja aktiivi kuuluvad nii tatarlaste, Eesti kodanikest konvertiitide kui uusimmigrantide esindajad

Tallinna islami keskus – Tallinnas Keevise tn 9 asuv hoone; intervjuudes ja töö tekstis kasutusel hoone tähenduses, kuhu kogukonna liikmed kogu-nevad palvusteks, keele- ja koraanitundideks, iftaarideks jm, sõltumata sellest, milline organisatsioon või kogukonna liige neid korraldab

Kogukond – kõik Eestis elavad või Eestiga tihedalt seotud islamiusulised inimesed, sõltumata institutsionaalsest kuuluvusest

Eesti Tatari Kultuuri Selts – 1988. aastal asutatud organisatsioon, mille tege-vus oli vahetult seotud Eesti Islami Koguduse taastamise ja liikmes-konnaga; algaastal peeti näiteks koguduse ja kultuuriseltsi ühiskoosolek;

hilisematel aastatel moodustati tatari kultuuriseltsid Joldõš ja Idel

Umma(h) – islami kogukond, kuhu kuuluvad kõik moslemid; tähistab kokkukuuluvust ja ühist identiteeti; intervjuudes kasutati vastandmõistena individualismile

 Tegevuste tähistamisel

Namaz – palve; pärsiakeelne vorm (vrd ar salah); intervjuudes kasutati tra-ditsioonilise, viis korda päevas toimuva palve tähistamiseks; paralleel-vormid intervjuudes ka palvus, palvetus

Duaa – palve; intervjuudes kasutusel individuaalse ja spontaanse palve tähenduses

Khutba – imaami õpetlik sõnavõtt (vrd jutlus) reedel dhur’i palve järel;

intervjuudes käsitletakse Tallinna islami keskuses toimuvaid reedeseid khutba’sid, mida esitatakse araabia ja vene keeles, harvem lisaks araabia keelele türgi ja kokkuvõtlikult inglise keeles; eestikeelsed tõlked on 2017.

aastast üles laaditud Eesti Moslemite Facebooki lehele

Azan – traditsiooniline araabiakeelne palvelekutse, mis eelneb ühispalvele;

edastatakse enamasti läbi valjuhääldi mošee ümbrusele; Tallinna islami keskuses hoonesisene

Kurban bayramı – ohverduspüha (vrd ar eid al-adha) meenutamaks Ibragimi (Aabrahami) alistumist jumala käsule oma poeg ohverdada; üks kahest peamisest islami pühast, tähistab palverännukuu lõppu

Ramazan bayramı – ramadaani lõpetav püha (vrd ar eid al-fitr); üks kahest peamisest islami pühast

Novruz bayramı – kevadpüha; pärsiakeelne nimetus uusaastapühale, mida 19.–21. märtsil tähistavad türgi ja pärsia sugulasrahvad; rahvalik püha;

intervjuudes märgiti olulise ühistegevusena, millel on kultuuriline, mitte usuline taust

Sabantui – tatari ja baškiiri rahvalik nn adrapidu, millega tähistatakse keva-diste põllutööde lõppu; intervjuudes kirjeldati rahvusliku ja usulise püha sümbioosina, kus vaimuliku kohalolu ja palve olid olulised

Akika – islami traditsioon lapse sünni puhul lammas ohverdada; intervjuudes märgiti traditsioonina võõrustada lapse nime panemise puhul kas Tallinna islami keskuses kooskäijaid või väiksemat külaliste ringi piduliku einega Nehak – laulatus või abielu õnnistamine islami vaimuliku poolt; oluline

palverännakule minemisel perekonnaseisu tõestamisel

Iftar – õhtune söömaaeg ramadaanikuul paastu katkestamisel pärast päikese-loojangut; intervjuudes üks olulisemaid ühistegevusi Tallinna islami keskuses

Hadž – palverännak Mekasse; nn suur palverännak, mida moslem peaks elu jooksul vähemalt korra sooritama; sisaldab lisaks ümber Kaaba templi käimisele ka käiku Arafati mäele ja rituaalset saatana kividega loopimist Mina külas

Omra – palverännak Mekasse; nn väike palverännak, mis koosneb seitsme-kordsest käimisest ümber Kaaba templi ning seitsmeseitsme-kordsest käimisest Safa ja Marwa künka vahel

 Muude religiooniga seotud mõistete tähistamisel

Hadith – islami traditsioon, narratiiv prohvet Muhamedi elust; vrd sunna – islami tava, mis järgib hadith’ides kirja pandud kirjeldusi Muhamedi elust, tema seisukohti või kriitikat mingis küsimuses

Suura – Koraani peatükk; Koraan koosneb 114 suurast, need omakorda väiksematest sektsioonidest ehk aya’dest

Salafism – arusaam vajadusest naasta algse, „puhta“ islami juurde, nagu see Muhamedi ja tema kaaslaste ajal oli (ar salafi – eelkäija, esivanem);

intervjuudes kasutati fundamentalistliku äärmusideoloogia tähenduses Sufism – islami müstiline vool, arusaam vajadusest kogeda vahetult jumala

lähedust ja armastust; intervjuudes seostati Türgi mõjudega

Vahhabism – arusaam vajadusest puhastada islam läänelikest mõjudest ning naasta islami algse puhtuse juurde; Saudi Araabia ametlik usupoliitika;

intervjuudes kasutati ülikonservatiivse usuliikumise tähenduses

Halal – lubatu; intervjuudes märgiti peamiselt toiduga seoses (vastand haram’ile ehk keelatule)

Fatiha – Koraani esimene suura, olulisim palvevormel rituaalsel palve-tamisel

Šahada – usutunnistus, üks viiest islami tugisambast („Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on Jumala saadik“); usutunnistuse kolmekordne veendunud lausumine tunnistajate juuresolekul tähendab astumist islamisse

Šariaat – islami õigus, mis põhineb Koraanil ja sunnal; moodustab moslemi jaoks igapäevaelu reguleeriva süsteemi, mis hõlmab lisaks õigusele ka moraali, rituaale jm

Zakat – almus, üks islami viiest tugisambast; kohustus annetada 2,5% oma varast aastas vaestele; intervjuudes tõlgendati peamiselt oma lähedaste abistamisena