I. SISSEJUHATUS
1.4. Lühiülevaade Eesti islamikogukonda puudutavatest käsitlustest
Esimestest Eesti ala kokkupuudetest araabia ja islami maailmaga on juttu mit-metes arheoloogia- ja ajalooalastes teostes, nimetades tuntumatest sellekohas-test märksõnadest 12. sajandist pärit araabia kartograafi al-Idrīsī maailmakaardil kujutatud Eesti alasid, 16. sajandist Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika“
Liivi sõjas osalenud tatarlaste kirjeldusi ja 20. sajandi kohalike arheoloogide poolt esile tõstetud siinsete araabia keskaegsete mündileidude rohkust, Eesti islamikogukonna uurimine on hoogustunud magistri- ja doktoritööde tasemel alles viimasel aastakümnel. Eesti ajalooõpikutes kirjeldatakse Liivi sõjast rääki-des sageli 1558. aastal 40 000 tatarlase eesotsas Tartu piiskopkonda rünnanud Kaasani khaani Šigalei tegevust, kuid teadliku seosena islami tulekuga Eesti alale seda ei käsitleta. Nõukogude aeg religioonialaste uuringute koostamist ja avaldamist ei soosinud ning iseseisvuse taastamise järgsest perioodist pärinevad üksikud artiklid eesti- või inglisekeelsetes koguteostes, näiteks Timur Seifulleni pooleteise lehekülje pikkune artikkel 1999. aastal ilmunud „Eesti rahvaste raamatus“, kus tutvustatakse islami teket 7. sajandil ning koguduse taastamisega seonduvat 1990-ndatel.13 Esimesele katsele kirjeldada siinse islamikogukonna arengut, tegevusi ja tavasid pretendeerib Raine Linnas 2003. aastal EELK
13 Timur Seifullen, „Islam Eestis“ – Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad, ja -killud. Toim. Jüri Viikberg (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999), lk. 195–196.
teaduse Instituudis kaitstud magistritööga „Islam Eestis“, mille kohta ilmus kogumikus „Mitut usku Eesti“ järgnenud aastal ülevaateartikkel.14
Islamikogukonna varasemast ajaloost – sealhulgas kahe maailmasõja vahe-lisest perioodist Eestis – on mitmeid töid avaldanud Toomas Abiline.15 Tema on ka 2008. aastal ilmunud esimese põhjalikuma Eesti islamiusulisi rahvusi, islami õpetust ja siinse kogukonna arengut kirjeldava rohkete illustratsioonidega üle-vaateteteose toimetaja.16
Euroopa või kitsamalt Läänemere piirkonna islamikogukondi käsitlevates koguteostes on Eesti olnud järjepidevalt esindatud viimase kümne aasta jooksul.
2009. aastal ilmunud kogumikus „Islam in the Nordic and Baltic Countries“
avaldas Aysha Özkan artikli Eesti islamikogukonna kohta, milles kirjeldas siinse tatari ja aserbaidžaani kogukonna tegevust koguduse taastamisel ning iseloomustas Eesti üldist religioosset olukorda käsitlevate teoste, Raine Linnase artikli ning koguduse juhtide intervjuude põhjal koguduse tegevust pärast selle taastamist. Eraldi alateemana käitleti juba ka nn uusi Eesti moslemeid, kellena nähti eestlastest konvertiite, peamiselt just välismaal islamiga kokku puutunud eestlannasid, kellest enamikku kirjeldati olevat abielus moslemist mehega.17 Käesoleva uurimistöö seisukohast on oluline märkida, et vähem kui kümme aastat tagasi käsitleti tatari ja aserbaidžaani rahvusrühmade kui traditsioonilise siinse islamirahva kõrval põhjendatult „uute moslemitena“ eestlasi ning prae-guseks Tallinna islami keskuses reedeste palvuste ajal arvuliselt domineerivat Põhja-Aafrikast, Aasiast jm islamiriikidest saabunud kogukonna osa märkimis-väärsena ei täheldatud.
Taasiseseisvumisjärgse islamikogukonna arengutest annavad ülevaatliku pil-di Ringo Ringvee peamiselt inglisekeelsed kokkuvõtted erinevates kogumikes, neist järjepidevana BRILL’i kirjastuse „Yearbook of Muslims in Europe“.18 Eestikeelne lühikokkuvõte islami tekkest, usu alustest ja siinse islamikogukonna
14 Raine Linnas, „Islam Eestis“ – Mitut usku Eesti. Valik usundiloolisi uurimusi. Toim. Lea Altnurme (Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2004), lk. 37–66.
15 Toomas Abiline, „Islam ja Tallinn – kontaktid minevikust tänaseni“, „Tatarlased Tal-linnas 1930. aastatel“ – Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 2005/2007. Toim. Sulev Mäeväli (Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ), lk. 5–39.
16 Toomas Abiline, Islam Eestis (Tallinn: Huma, 2008).
17 Aysha Özkan, „Estonia“ – Islam in the Nordic and Baltic Countries. Ed. by Göran Larsson (London: Routledge, 2009), p. 90–101.
18 Ringo Ringvee, „Islam in Estonia“ – Islam v Europe. Naboženska sloboda a jej aspekt / Religious Freedom and Its Aspects: Islam in Europe. Zbornik referatov z rovnomennej medzinarodnej keoferencie. (Bratislava: Ustav pre vztahy štatu a cirkvi a spolupraci s Centrom pre europsku politiku, 2005), p. 242–247; Ringo Ringvee, „Estonia“ – Yearbook of Muslims in Europe. Ed. Jørgen S. Nielsen (Leyden: BRILL Academic Publishers, 2012), p.
193–199; Ringo Ringvee, „Estonia“ – Yearbook of Muslims in Europe. Ed. Jørgen S.
Nielsen (Leyden, Boston: BRILL Academic Publishers, 2013), p. 229–236; Ringo Ringvee,
„Estonia“ – Yearbook of Muslims in Europe. Ed. Jørgen Nielsen (Leyden: BRILL Academic Publishers, 2014), p. 210–2017; Ringo Ringvee, Annotated Legal Documents on Islam in Europe: Estonia. Leyden, Boston: BRILL Academic Publishers, 2015.
ajaloolisest kujunemisest ilmus ülevaateteoses „Usulised ühendused Eestis“.19 Eraldi tatari kogukonda on käsitletud Toomas Abilise ja Ringo Ringvee üle-vaateartiklis laiemalt tatari vähemusi tutvustavas kogumikus.20 Siinsete tatar-laste etno-lingvistilist identiteeti ja religiooni rolli selles on intervjuude põhjal uurinud Maarja Klaas.21 Välisautoritest on oma Ida-Euroopa moslemeid käsitle-vas raamatus lühidalt Eesti olukorda puudutanud Egdūnas Račius.22
Siinse islamikogukonna arengut pärast taasiseseisvumist on hakatud uurima nii Tartu Ülikoolis, EELK Usuteaduse Instituudis kui Sisekaitseakadeemias.
Laiemalt islamialaseid uurimistöid bakalaureusetasemest doktoritöödeni on vii-masel aastakümnel mitmetes kõrgkoolides koostatud,23 kitsamalt siinse islami-kogukonna koosseisu või mõne rahvus-, soo- või eagrupi arengut uuritud vähe-sel määral. 2010. aastal kaitses Age Ploom Usuteaduse Instituudis magistritöö
„Eesti naise identiteet moslemina“,24 asudes seejärel Tartu Ülikoolis sama teemat uurima doktorantuuris. Nimetatud magistritöö teema kattub osaliselt käesoleva uurimistööga, sest kuue eestlannast naise maailmapildi uurimisel püstitas autor eesmärgi välja selgitada, millised muutused toimusid naiskonver-tiitide käitumis- ja mõtteviisis seoses islamisse pöördumisega.25 Ka käesoleva töö raames on intervjueeritud kuut eestlannat, kuid siinse töö peatähelepanu on muutustel pärast konverteerumist ning erinevalt Age Ploomi magistritöö vali-mist omas enamik intervjueeritutest kõrgharidust. Siiski on võimalik eestlanna-dest moslemite maailmapildi muutumise kohta tehtud järeldusi teatud punktides (usupraktika järgimine, moslemina Eesti kui elukoha hindamine, vaadete konservatiivsus) võrrelda. 2015. aastal kaitses Janek Järva Tartu Ülikooli usu-teaduskonnas magistritöö „Islamiusuliste radikaliseerumine vanglates – Eesti
19 Ilmo Au, Ringo Ringvee, Usulised ühendused Eestis (Tallinn: MTÜ Allika kirjastus, 2007), lk. 120–123.
20 Toomas Abiline, Ringo Ringvee, „Estonia“ – Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region. Ed. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Leyden, Boston: BRILL Academic Publishers, 2016), p. 105–127.
21 Maarja Klaas, „The Role of Language in (Re)creating the Tatar Diaspora Identity: The Case of the Estonian Tatars“ – Journal of Ethnoloy and Folkloristics 9 (Vol 1, 2015), p. 3–19.
22 Egdūnas Račius, Muslims in Eastern Europe (Edinburgh: Edinburg University Press, 2018), p. 66–72.
23 2014. aastal kaitses Elo Süld Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „Muhamed, Jumala saadik, ja Paulus, Kristuse saadik. Kutsumus- ja ilmutuslooliste ettekujutuste võrdlus toetudes islami- ja piiblitraditsioonile“; (http://www.ester.ee/record=b4377774*est; 11.05.
2018), 2017. aastal kaitses Helen Geršman Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Teekond juhtivterroristist džihaadi eestkõnelejaks. Usāma ibn Lādini sõnumite retooriline analüüs.“
(„From Terrorist Leader to Voice of Gihād. A Rhetorical Analysis of Usāma ibn Lādin’s Messages.“);
(https://www.etera.ee/zoom/30645/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,28 34; 11.07.2018).
24 Age Ploom, magistritöö „Eesti naise identiteet moslemina“, EELK Usuteaduse Instituut 2010 (http://www.islam.pri.ee/files/documents/EestiNaiseIdentiteetMoslemina.pdf; 11.05.
2018).
25 Ploom, 2010, lk. 6.
olukord“,26 2017. aastal Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöödest kaks puudutasid islamiradikalismi teemat Eestis, neist üks käsitles islamiradikalismi ohtude ennetamise meetmeid Eestis, tuginedes empiirilises osas radikaliseeru-mise ennetaradikaliseeru-misega tegelevate riigiasutuste ekspertide intervjuudele;27 teine radikaliseerumist internetipõhise mõjutustegevuse kaudu, kasutades töö empiiri-lises osas allikatena intervjuusid kümne Eesti islamikogukonna liikmega.28
1.5. Ajalooline ülevaade Eesti islamikogukonna