Lex specialis ja lex specialis derogat legi generali

Esimene põhjus, miks käesolevas alapeatükis analüüsitakse koos kaht terminit, peitub nende terminite tähenduslikus seotuses. Õigussõnastiku ja –leksikoni kohaselt tähendab lex specialis eriseadust.¹⁷³ Lex specialis derogat legi generali väljendiga tähistatakse põhimõtet, mille kohaselt eriseadus tühistab või muudab üldseaduse.¹⁷⁴ Eelnevatest tõlgetest nähtub, et lex specialis termin moodustab osa pikemast väljendist lex specialis derogat legi generali. Seega saab öelda, et lex specialis’e termin ka pärineb sellest väljendist. Kusjuures kohtupraktikas kasutati ühes riigikohtu lahendis lex specialis terminit väljendamaks lex specialis derogat legi generali põhimõtet.¹⁷⁵ Toodud näide kinnitab, et lex specialis’t võidakse kasutada nii iseseisva tähendusega (eriseadus) terminina kui ka lühendina väljendamaks lex specialis derogat legi generali põhimõtet. Kohtupraktikas nimetati lex specialis derogat legi generali põhimõtet ka spetsiaalsuse põhimõtteks.¹⁷⁶ Kuigi õigussõnastik ja –leksikon pakuvad neile terminitele vaid eriseadusega seotud tähendust, siis uuritud kohtupraktikas kasutati mõlema termini puhul kokku nelja erinevat tõlkevarianti. Eriseaduse tähenduse kõrval esinesid need terminid veel ka erinormi, –delikti ja –regulatsioonide tähenduses.¹⁷⁷

173 K. Adomeit jt, s.v. lex specialis, lk 162; K. Maurer (koost), s.v. lex specialis, lk 178.

174 K. Adomeit jt, s.v. lex specialis derogat legi generali, lk 162; K. Maurer (koost), s.v. lex specialis derogat legi generali, lk 178.

175 “Üldnorm lex specialis põhimõtte tähenduses sisaldab kõiki erinormi tunnuseid ja lisab neile veel vähemalt ühe lisaelemendi.” (rõhutus lisatud) – RKKKo 3-1-1-28-11, p 13.2, lk 10.

176 TlnRnKo 19.10.2010, 1-10-935/26, p 7, lk 5; TlnRnKo 14.12.2010, 1-09-9812/54, p 10.3, lk 23.

177 Näiteks lausetes (rõhutused lisatud): “Kriminaalkolleegium ei soostu selle seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul on Kalapüügiseaduses sätestatud väärteokoosseis eriseaduseks (lex specialis) KarS § 344 lg 1 suhtes. /…/ Õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi (“lex specialis derogat legi generali"). /…/ Viimatinimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti (lex specialis). /…/ Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tuleb KrMS §-s 111 sätestatut käsitada lex specialis’ena tõendite lubatavuse hindamise üldregulatsiooni suhtes.” – TlnRnKo 19.10.2010, 1-10-935/26, p 6, lk 5; RKKKo 3-1-1-32-08, p 11, lk 4; TlnRnKo 11.04.2011, 1-10-15799/17, lk 4; RKKKo 3-1-1-31-11, p 16, lk 10.

Uuritaval perioodil kasutati kohtupraktikas lex specialis terminit kokku 17 korral (ehk 3,7%-l juhtudest) üheksas erinevas lahendis ning lex specialis derogat legi generali’it 13 korral (ehk 2,8%-l juhtudest) kuues erinevas kohtulahendis. Seega kasutati neid termineid keskmiselt kaks korda ühes ja samas lahendis. Tegelikkuses kasutati emba-kumba terminit ühes lahendis üldjuhul ainult korra ning kolmes lahendis¹⁷⁸ mõlemat terminit väga rohkearvuliselt (alati 7 korda ühes lahendis). Tähelepanuväärne on see, et igas neljandas lahendis (25%-l juhtudest) ehk nendes eelmainitud kolmes lahendis kasutati mõlemat terminit koos.¹⁷⁹ Tegemist ei ole küll väga suure protsendiga, kuid see näitab siiski seda, et neid tähenduslikult seotud termineid kasutatakse koos ka samas lahendis. See on ühtlasi ka teiseks põhjuseks, miks käesolevas alapeatükis käsitletakse neid kaht terminit ühiselt. Mitte kumbki terminist ei esinenud ringkonnakohtute 2009. aasta ega riigikohtu 2005. ja 2007. aastate lahendites.

Ringkonnakohtututest vaid Tallinna kohtu lahendites kasutati neid kaht terminit kokku 16 korral, Tartu kohtus ei kasutatud kumbagi kordagi. Riigikohus kasutas neid kokku 14 korral.

Seega ringkonnakohtute lahendites esines nimetatud termineid arvuliselt mõnevõrra rohkem.

Seevastu rohkemates riigikohtu lahendites neid kasutati (kaheksa nelja vastu). Tallinna ringkonnakohtu lahendites kasutati mõlemat terminit ainult kriminaalasjade otsustes ning alati kohtu enda põhistustes. Riigikohtu lahendeid iseloomustas sama tendents, kuid mitte eranditevabalt. Nimelt esines lex specialis derogat legi generali ühes väärteoasjas ning ka ühes määruses. Lisaks asus ühes riigikohtu lahendis lex specialis derogat legi generali väljend kolmel korral ringkonnakohtu otsuse põhistuste lühikokkuvõttes ehk eelneva kohtumenetluse kirjelduses. Seega peale kohtute ei kasutanud mitte keegi teine emba-kumba nendest terminitest. Eeltoodud riigikohtu lahendites esinenud erijuhte arvesse võttes on võimalik järeldada, et lex specialis termin esines nii riigi- kui ringkonnakohtute lahendites alati kriminaalasjade otsustes lahendit tegeva kohtu põhistustes.

Lex specialis ning lex specialis derogat legi generali terminite tähendussisust lähtudes ongi võimalik neid termineid kasutada vaid ühes kindlas tüüpolukorras – kui kohus soovib selgitada õiguse (sh seaduse, normi, regulatsiooni) kohaldumise ning rakendamisega seonduvat. Kohtulahendites, milles kasutati emba-kumba nendest terminitest, käsitleti siiski väga erinevaid seaduseid ja norme. Seadustest näiteks kalapüügiseadus, maksukorralduse seadus, riigihangete seadus, kriminaalmenetluse seadustik ja alaealiste mõjutusvahendite

178 TlnRnKo 19.10.2010, 1-10-935/26; TlnRnKo 14.12.2010, 1-09-9812/54; RKKKo 3-1-1-28-11.

179 Kokku esines lex specialis või lex specialis derogat legi generali termin 12 lahendis, millest kolmes kasutati mõlemat terminit koos.

seadus.¹⁸⁰ Normidest KarS-s näiteks dokumendi võltsimine (KarS § 344), võltsitud dokumendi kasutamine (KarS § 345), kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (KarS § 157), röövimine (§ 200), väärteo aegumine (KarS § 81 lg 3) ning KrMS-s näiteks Euroopa vahistamismäärus (KrMS § 508¹⁰), määruskaebus vahistamise peale (KrMS § 387 lg 2), jälitustoiminguga saadud tõend (KrMS § 111).

Põhjusel, et lex specialis ja lex specialis derogat legi generali termineid kasutati seoses väga erinevate seaduste ning normidega, esines vaid üks olukord, kus Tallinna ringkonnakohus kasutas oma lahendites lauseid, mis on sõna-sõnalt võetud varasemast riigikohtu lahendist.

Nimelt kasutati Tallinna ringkonnakohtu poolt 2011. aastal kahes erinevas lahendis lauset:

“Viimatinimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti (lex specialis).”¹⁸¹ Tegemist on aga lausega, mis pärineb riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2006. aasta otsusest.¹⁸² See-eest mõlemal juhul oli ringkonnakohtu lahendites olemas viide eeltoodud varasemale riigikohtu lahendile. Küll aga kasutab Tallinna ringkonnakohus ning ka riigikohus ise oma varasemaid lahendeid kui blankette uute lahendite kirjutamisel.¹⁸³ Seega ringkonnakohus kasutab ühelt poolt varasemat riigikohtu praktikat lex specialis’e kasutamisel, kuid teisalt kujundab ka iseseisvalt nii terminite lex specialis kui lex specialis derogat legi generali kasutuspraktikat.

Terminite lex specialis ja lex specialis derogat legi generali kasutamist kohtupraktikas kokkuvõtteks peab märkima, et tegemist on terminitega, mis on omavahel tähenduslikult seotud ning mida ka kasutatakse igas neljandas kohtulahendis koos. Kohtupraktikas kasutatakse neid termineid neljas erinevas tähendusvariandis, viidates kas erinormile, – seadusele, –regulatsioonile või –deliktile. Lex specialis’t võidakse kasutada nii iseseisva tähendusega terminina kui ka lühendina väljendamaks lex specialis derogat legi generali ehk nn spetsiaalsuse põhimõtet. Üldjuhul esines emb-kumb terminitest ühes kohtulahendis vaid korra, kuid kolmes lahendis, kus neid termineid koos kasutati, esinesid nad alati kokku 7 korral. Mõlemat terminit kasutasid nii Tallinna ringkonnakohus kui riigikohus peamiselt kriminaalasjade otsustes kohtulahendi põhistustes. Riigikohus kasutas neid termineid võrreldes Tallinna ringkonnakohtuga küll rohkemates lahendites, kuid arvuliselt kasutas

180 Kalapüügiseadus. – RT I 1995, 80, 1384 … RT I, 08.11.2012, 2; Maksukorralduse seadus. – RT I 2002, 26, 150 … RT I, 17.04.2013, 14; Alaealise mõjutusvahendite seadus. – RT I 1998, 17, 264.

181 TlnRnKo 11.04.2011, 1-10-15799/17, lk 4; TlnRnKo 02.05.2011, 1-09-14221/55, p 12, lk 8.

182 RKKKo 3-1-1-100-06, p 9, lk 3.

183 Võrdle Tallinna ringkonnakohtute otsuseid: TlnRnKo 19.10.2010, 1-10-935/26, p-d 6–9, lk 5–6; TlnRnKo 14.12.2010, 1-09-9812/54, p 10.3, lk 22–23.

Võrdle näiteks riigikohtu lahendeid: RKKKo 3-1-1-32-08, p 11, lk 4; RKKKm 3-1-1-75-08, p 10.1, lk 3.

viimane neid termineid siiski mõnevõrra rohkem. Mõlemat terminit kasutati kohtute poolt ühes kindlas olukorras – kui sooviti selgitada õiguse kohaldumise ning rakendamisega seonduvat. Tallinna ringkonnakohus kasutab ühelt poolt varasemat riigikohtu praktikat lex specialis’e kasutamisel oma lahendites, kuid teisalt kujundab ka iseseisvalt nii terminite lex specialis kui lex specialis derogat legi generali kasutuspraktikat.